Immigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: lt:Imigracija |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
| (ei näidata 24 kasutaja 35 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{allikad}}
{{NPOV}}
[[Pilt: Net Migration Rate.svg|pisi|400px|Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse]]
[[Pilt:Inmigrantes europeos llegando a Argentina.jpg|pisi|Argentinasse saabuvad Euroopa sisserändajad]]
'''Immigratsioon''' ehk '''sisseränne''' on inimeste ränne [[riik]]i, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see [[emigratsioon]]. Immigratsiooni põhjustajaks võib olla keskkond, poliitika, perekond, [[looduskatastroof]]id, vaesus või vabatahtlik soov elukohta muuta.
==
Aastal 2006 hindas [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] (IOM) [[immigrant]]ide arvuks üle maailma umbes 200 miljonit. Suurim immigrantide arv oli Euroopas, mis ulatus aastal 2005 lausa 70 miljonini. Teisel kohal oli Põhja-Ameerika, kus elas 45 miljonit, ning kolmandal Aasia 25 miljoni immigrandiga.<ref name="eprVA" /> Suurim osa immigrante tuleb [[Aasia]]st.<ref name="lTM08" />
Aastal 2005 teatas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO), et immigrante oli üle maailma kokku umbes 3 protsenti kogu maailma [[rahvastik]]ust ehk peaaegu 191 miljonit.<ref name="Pcze5" />
==Arusaamine immigratsioonist==
===Tõmbe- ja tõuketegurid===
Üheks võimaluseks, saamaks sisserändest paremini aru, on eristada tõmbe- ja tõuketegureid. Tõuketeguri annab inimesele tavaliselt koduriik. Üheks suurimaks mõjuks rändel on majanduslikud põhjused. Näiteks erinevad [[palgamäär]]ad. Kui kodumaal on need väga madalad ning pere elab [[vaesus]]es, hakatakse otsima kohta, kus saaks rohkem palka ning pere ära toita. Seega kolitakse tihti välismaale just töö otsinguil. Vaesed elanikud võivad saavutada sihtriigis palju kõrgema [[elatustase]]me, kui neil oli oma kodumaal. Samuti on ühelt maalt teise jõudmine läinud palju lihtsamaks ja kiiremaks. Seda võib pidada oluliseks tõmbeteguriks. Inimestel on võimalus üsna kiiresti paremasse kohta kolida. Kui [[alternatiivkulu]]d on madalad, on sisserännet oluliselt rohkem. Põgenemine vaesusest on tõuketegur ning vabad töökohad on tõmbeteguriks. [[Looduskatastroof]]id võivad põhjustada vaesusest tuleneva [[migratsioonivool]]u, mis võib sihtriigis põhjustada illegaalset sisserännet.
Suureks tõmbeteguriks on ka [[haridus]], kuigi vahetusõpilasi- ja üliõpilasi ei loeta immigrantideks. Samuti on uueks trendiks pensioniea veetmine mõnes meelepärasema kliimaga riigis. Tihti tähendab see kolimist kõrgema arengutasemega riigist madalamasse.
Mittemajanduslike tõuketegurite alla kuuluvad näiteks tagakiusamine nii usulistel kui ka muudel põhjustel, rõhumine, [[genotsiid]] ning ohud tsiviilisikutele sõja ajal. Poliitiliseks motiiviks on tavaliselt põgenemine [[diktatuur]]i kütkest. Muidugi toimub immigratsioon ka pere või partneri tõttu, näiteks perekonna taasühinemise või rahvusvahelise abielu tõttu.
===Probleemid sisserändel===
Välismaale kolimine ei ole aga alati nii lihtne. Probleemiks ei ole ainult [[seadus]]ed, vaid ka sotsiaalsed ja igapäevased probleemid. Kodumaalt lahkudes jäetakse maha ka kõik tuttav: pere, sõbrad, kultuur ning tugivõrgustik. Samuti jääb maha suur osa inimese varast ning tuleb kanda kolimiskulud. Uues kohas võib tekkida probleeme töö leidmise, uute seaduste, kultuurinormide või keelega. Võimalik on ka [[rassism]] ning tõrjuv käitumine sisserännanute vastu. Need probleemid võivad piirata massilist immigratsiooni.
Et immigratsioon võib riikidele tekitada sotsiaalseid, julgeoleku- ja muid probleeme, reguleerivad paljud riigid immigratsiooni{{lisa viide}}.
==Piirkondlikud tegurid sisserändel==
Euroopa Liidus on põhimõtteks, et liikmesriikide vahel on liikumine vaba ning seega ka lubatud töötada teises riigis.<ref name="SqvMJ" />
Inimestele, kes ei ole Euroopa Liidust, on sisseränne aga tunduvalt keerukam. Sageli juhtub see, et pärast uute liikmesriikide lisandumist EL-iga, võtavad varasemad liikmed kasutusele meetmed, mis takistavad sisserändajaid nende tööturule sisenemast.
Näiteks Hispaaniasse toimub suur illegaalne immigrantide sissevool [[Aafrika]]st. Seda just seetõttu, et [[Hispaania]] asub Aafrika mandrile kõige lähemal ning seega on kõige lihtsam ja kiirem sinna rännata. Euroopa Liit väidab, et selles immigrantide sissevoolus on süüdi [[amnestia]] andmine sadadele tuhandetele dokumentideta välismaalasele.<ref name="XZq07" />
Ka [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] on näinud suurt sisserännet Teise maailmasõja lõpust alates. Alguses toodi linnade taastamiseks [[võõrtööjõud]]u sisse, kuid paljud jäidki sinna elama.
[[Pilt: Boat People at Sicily in the Mediterranean Sea.jpg|pisi|Põhja-Aafrika immigrandid [[Sitsiilia]] saare lähedal]]
Mõned riigid, nagu [[Jaapan]], on kasumlikkuse suurendamiseks kasutanud tehnoloogia arendamist. Näiteks toimub suur automatiseerimine ning ei vajata enam palju tööjõudu. Ka [[seadus]]ed on ümber kujundatud nii, et sisseränne oleks võimalikult raske ning riiki jäämine põhimõtteliselt võimatu.<ref name="nO9t6" />
Tahetakse säilitada üks [[rahvus]], [[tsivilisatsioon]], [[keel]], [[kultuur]] ning [[rass]].<ref name="2ckYH" />
==Eetika==
Sisserännanute kohtlemine vastuvõtva riigi valitsuse, tööandjate ning elanike poolt on olnud pidevalt aruteluteemaks ning pälvinud hulgaliselt kriitikat, sest palju on esinenud väärkohtlemist ning sisserännanute õiguste rikkumist. ÜRO [[Rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta]] on ratifitseeritud 2013. aasta seisuga 47 riigi poolt. Enamik selle konventsiooni vastu võtnud riigid on immigrantide koduriigid{{lisa viide}}. Sellega tagab riik oma kodanike kaitse välisriigis. Samas ei ole paljud tähtsad sihtriigid nii Lääne-Euroopas kui ka [[Põhja-Ameerika]]s konventsiooni vastu võtnud, samuti ei ole seda teinud [[Austraalia]] ning [[India]]. [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]] ja [[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt]]is on sätestatud, et igal inimesel on [[liikumisvabadus]], kuid riikidevaheline liikumisvabadus on tegelikult oluliselt piiratud{{lisa viide}}.
Seal, kus sisseränne on lubatud, on see tavaliselt valikuline. Perekonna taasühinemine moodustab ligikaudu kaks kolmandikku lubatud sisserändest Ameerika Ühendriikides igal aastal.<ref name="YZoZu" />
Eelistatakse siiski kõrgelt haritud, oskustega ja jõukaid inimesi{{lisa viide}}. Seega ei saa suur hulk vähem arenenud riikide elanikke legaalselt sisse rännata. Seda ebavõrdsust on kritiseeritud kui vastuolu demokraatlike riikide pakutava võrdsete võimalustega kõigile. Legaalse sisserände piiramine rajab tee illegaalsele immigratsioonile{{lisa viide}}.
Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähem arenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse.{{lisa viide}}
==Immigratsiooni mõjud==
Sisseränne põhjustab nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid riikidele, kuhu sisserändajad suunduvad.
Vastuvõtvaks riigiks on tavaliselt tööstuslikult hästi arenenud maa [[Lääne-Euroopa]]s või [[Ameerika Ühendriigid]]{{lisa viide}}. Nendele riikidele on immigrantide poolt positiivseks mõjuks järgnev:
* sisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha;
* immigrant on nõus tegema pikemaid tööpäevi väiksema palga eest;
* immigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendada [[tolerants]]i ja arusaamu;
* hea hariduse saanud sisserändajad arendavad ka uue elukoha [[majandus]]t.
Kuid alati esineb ka negatiivseid mõjusid:
* sisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu;
* arenevad riigid võivad sattuda olukorda, kus tööjõudu otsitakse sisserännanute seast ning oma riigi haritud inimesed jäävad tööta;
* immigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid. Näiteks narkootikumide sissevedu või immigrantide suure hulga tõttu röövide sagenemine;
* kui sisserännanu saab rohkem erinevaid toetusi kui oma riigi vaesed, tõuseb vaenulikkus ja pinged;
* probleemid illegaalsete immigrantidega võivad üle kanduda ka seadusekuulekatele ning majandusele kasu toovatele sisserännanutele;<ref name="VwENO" />
{{Commonscat|Immigration}}
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="eprVA">[http://www.iom.int/cms/en/sites/iom/home.html Global Estimates and Trends] International Organization for Migration, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>
<ref name="lTM08">[https://web.archive.org/web/20081218070615/http://www.foxnews.com/wires/2008Dec02/0,4670,EUWorldMigrationReport,00.html Rich world needs more foreign workers: report] FOXNews.com, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>
<ref name="Pcze5">[http://www.nytimes.com/2010/06/27/weekinreview/27deparle.html?ref=world Global Migration: A World Ever More on the Move] The New York Times, 2010 (vaadatud 23.09.2013)</ref>
<ref name="SqvMJ">[https://ec.europa.eu/eures/main.jsp?&countryId=&accessing=0&content=1&restrictions=0&step=0&acro=free&lang=en Eures – Free Movement] European Union, 2008 (vaadatud 28.09.2013)</ref>
<ref name="XZq07">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/5369986.stm BBC: EU nations clash over immigration] BBC News, 2006 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="nO9t6">[http://www.migrationinformation.org/Profiles/display.cfm?ID=487 Japanese Immigration Policy: Responding to Conflicting Pressures] Migration Information Source, 2008 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="2ckYH">[http://www.theguardian.com/world/2007/mar/23/japan.usa Blue eyes, blond hair: that's US problem, says Japanese minister] Migration Information Source, The Guardian, 2007 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="YZoZu">Ramah McKay: [http://www.migrationinformation.org/usfocus/display.cfm?id=122 Family Reunification] Migration Policy Institute, 2003 (vaadatud 24.09.2013)</ref>
<ref name="VwENO">Anup Shah: [http://www.globalissues.org/article/537/immigration Immigration] Global Issues, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>
}}
[[Kategooria:Rahvastikugeograafia]]
[[Kategooria:Demograafia]]
| |||