Immigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt: Net migrationMigration rate worldRate.pngsvg|pisi|400px|Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse.]]

Aastal 2006 hindas [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] (IOM) [[immigrant]]ide arvuks üle maailma umbes 200 miljonit. Suurim immigrantide arv oli Euroopas<ref>[http://www.artiszelmenis.lv/moveeurope/estonia/immigration/ Immigration to Estonia] Artis Zelmenis, 2014 (vaadatud 16.01.2014)</ref>, mis ulatus aastal 2005 lausa 70 miljonini. Teisel kohal oli Põhja-Ameerika, kus elas 45 miljonit, ning kolmandal Aasia 25 miljoni immigrandiga.<ref>[http://www.iom.int/cms/en/sites/iom/home.html Globalname="eprVA" Estimates and Trends] International Organization for Migration, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref> Suurim osa immigrante tuleb [[Aasia]]st.<ref>[http://web.archive.org/web/20081218070615/http://www.foxnews.com/wires/2008Dec02/0,4670,EUWorldMigrationReport,00.html Richname="lTM08" world needs more foreign workers: report] FOXNews.com, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>

Aastal 2005 teatas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO), et immigrante oli üle maailma kokku umbes 3 protsenti kogu maailma [[rahvastik]]ust ehk peaaegu 191 miljonit.<ref>[http://www.nytimes.com/2010/06/27/weekinreview/27deparle.html?ref name=world Global Migration: A World Ever More on the Move] The New York Times, 2010 (vaadatud"Pcze5" 23.09.2013)</ref>

Üheks võimaluseks, saamaks sisserändest paremini aru, on eristada tõmbe- ja tõuketegureid. TõukefaktoriTõuketeguri annab inimesele tavaliselt koduriik. Üheks suurimaks mõjuks rändel on majanduslikud põhjused. Näiteks erinevad [[palgamäär]]ad. Kui kodumaal on need väga madalad ning pere elab [[vaesus]]es, hakatakse otsima kohta, kus saaks rohkem palka ning pere ära toita. Seega kolitakse tihti välismaale just töö otsinguil. Vaesed elanikud võivad saavutada sihtriigis palju kõrgema [[elatustase]]me, kui neil oli oma kodumaal. Samuti on ühelt maalt teise jõudmine läinud palju lihtsamaks ningja kiiremaks. Seda võib pidada oluliseks tõmbeteguriks. Inimestel on võimalus üsna kiiresti paremasse kohta kolida. Kui [[alternatiivkulu]]d on madalad, on sisserännet oluliselt rohkem. Põgenemine vaesusest on tõuketegur ning vabad töökohad on tõmbeteguriks. [[Looduskatastroof]]id võivad põhjustada vaesusest tuleneva [[migratsioonivool]]u, mis võib sihtriigis põhjustada illegaalset sisserännet.

Välismaale kolimine ei ole aga alati nii lihtne. Probleemiks ei ole ainult [[seadus]]ed, vaid ka sotsiaalsed ningja igapäevased probleemid. Kodumaalt lahkudes jäetakse maha ka kõik tuttav: pere, sõbrad, kultuur ning tugivõrgustik. Samuti jääb maha suur osa inimese varast ning tuleb kanda kolimiskulud. Uues kohas võib tekkida probleeme töö leidmise, uute seaduste, kultuurinormide või keelega. Võimalik on ka [[rassism]] ning tõrjuv käitumine sisserännanute vastu. Need probleemid võivad piirata massilist immigratsiooni.

Euroopa Liidus on põhimõtteks, et liikmesriikide vahel on liikumine vaba ning seega ka lubatud töötada teises riigis.<ref> [https://ec.europa.eu/eures/main.jsp?&countryIdname=&accessing=0&content=1&restrictions=0&step=0&acro=free&lang=en Eures - Free Movement] European Union, 2008 (vaadatud"SqvMJ" 28.09.2013)</ref>

Näiteks Hispaaniasse toimub suur illegaalne immigrantide sissevool [[Aafrika]]st. Seda just seetõttu, et [[Hispaania]] asub Aafrika mandrile kõige lähemal ning seega on kõige lihtsam ja kiirem sinna rännata. Euroopa Liit väidab, et selles immigrantide sissevoolus on süüdi [[amnestia]] andmine sadadele tuhandetele dokumentideta välismaalasele.<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/5369986.stm BBC: EU nations clash over immigration] BBC News, 2006 (vaadatudname="XZq07" 24.09.2013)</ref>

Mõned riigid, nagu [[Jaapan]], on kasumlikkuse suurendamiseks kasutanud tehnoloogia arendamist. Näiteks toimub suur automatiseerimine ning ei vajata enam palju tööjõudu. Ka [[seadus]]ed on ümber kujundatud nii, et sisseränne oleks võimalikult raske ning riiki jäämine põhimõtteliselt võimatu.<ref>[http://www.migrationinformation.org/Profiles/display.cfm?ID name=487 Japanese Immigration Policy: Responding to Conflicting Pressures] Migration Information Source, 2008 (vaadatud"nO9t6" 24.09.2013)</ref>

Tahetakse säilitada üks [[rahvus]], [[tsivilisatsioon]], [[keel]], [[kultuur]] ning [[rass]].<ref>[http://www.theguardian.com/world/2007/mar/23/japan.usa Blue eyes, blond hair: that's US problem, says Japanese minister] Migration Information Source, The Guardian, 2007 (vaadatudname="2ckYH" 24.09.2013)</ref>

Sisserännanute kohtlemine vastuvõtva riigi valitsuse, tööandjate ning elanike poolt on olnud pidevalt aruteluteemaks ning pälvinud hulgaliselt kriitikat, sest palju on esinenud väärkohtlemist ning sisserännanute õiguste rikkumist. ÜRO [[Rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta]] on ratifitseeritud 2013. aasta seisuga 47 riigi poolt. Enamik selle konventsiooni vastu võtnud riigid on immigrantide koduriigid{{lisa viide}}. Sellega tagab riik oma kodanike kaitse välisriigis. Samas ei ole paljud tähtsad sihtriigid nii Lääne-Euroopas kui ka [[Põhja-Ameerika]]s konventsiooni vastu võtnud, samuti ei ole seda teinud [[Austraalia]] ning [[India]]. [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]] ja [[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt]]is on sätestatud, et igal inimesel on [[liikumisvabadus]], kuid riikidevaheline liikumisvabadus on tegelikult oluliselt piiratud{{lisa viide}}.

Seal, kus sisseränne on lubatud, on see tavaliselt valikuline. Perekonna taasühinemine moodustab ligikaudu kaks kolmandikku lubatud sisserändest Ameerika Ühendriikides igal aastal.<ref>Ramah McKay: [http://www.migrationinformation.org/usfocus/display.cfm?idname=122 Family Reunification] Migration Policy Institute, 2003 (vaadatud"YZoZu" 24.09.2013)</ref>

EeelistatakseEelistatakse siiski kõrgelt haritud, oskustega ningja jõukaid inimesi{{lisa viide}}. Seega ei saa suur hulk vähem arenenud riikide elanikke legaalselt sisse rännata. Seda ebavõrdsust on kritiseeritud kui vastuolu demokraatlike riikide pakutava võrdsete võimalustega kõigile. Legaalse sisserände piiramine rajab tee illegaalsele immigratsioonile{{lisa viide}}.

Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähemarenenudvähem arenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse.{{lisa viide}}

* Sisserännanusisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha;

* Immigrantimmigrant on nõus tegema pikemaid tööpäevi väiksema palga eest;

* Immigrantimmigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendataarendada [[tolerants]]i ningja arusaamu;

* Heahea hariduse saanud sisserändajad arendavad ka uue elukoha [[majandus]]t.

* Sisserännanuidsisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu;

* Arenevadarenevad riigid võivad sattuda olukorda, kus tööjõudu otsitakse sisserännanute seast ning oma riigi haritud inimesed jäävad tööta;

* Immigratsioonigaimmigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid. Näiteks narkootikumide sissevedu või immigrantide suure hulga tõttu röövide sagenemine;

* Kuikui sisserännanu saab rohkem erinevaid toetusi kui oma riigi vaesed, tõuseb vaenulikkus ja pinged;

* Erinevad probleemid illegaalsete immigrantidega võivad üle kanduda ka seadusekuulekatele ning majandusele kasu toovatele sisserännanutele;<ref>Anup Shah:name="VwENO" [http://www.globalissues.org/article/537/immigration Immigration] Global Issues, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>

{{viited}}|allikad=