Immigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt: Net Migration Rate.svg|pisi|400px|Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse]]

[[Pilt:Inmigrantes europeos llegando a Argentina.jpg|pisi|Argentinasse saabuvad Euroopa sisserändajad]]

 

==Statistika==

Aastal 2005 teatas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO), et immigrante oli üle maailma kokku umbes 3 protsenti kogu maailma [[rahvastik]]ust ehk peaaegu 191 miljonit.<ref name="Pcze5" />

 

===Tõmbe- ja tõuketegurid===

Üheks võimaluseks, saamaks sisserändest paremini aru, on eristada tõmbe- ja tõuketegureid. Tõuketeguri annab inimesele tavaliselt koduriik. Üheks suurimaks mõjuks rändel on majanduslikud põhjused. Näiteks erinevad [[palgamäär]]ad. Kui kodumaal on need väga madalad ning pere elab [[vaesus]]es, hakatakse otsima kohta, kus saaks rohkem palka ning pere ära toita. Seega kolitakse tihti välismaale just töö otsinguil. Vaesed elanikud võivad saavutada sihtriigis palju kõrgema [[elatustase]]me, kui neil oli oma kodumaal. Samuti on ühelt maalt teise jõudmine läinud palju lihtsamaks ja kiiremaks. Seda võib pidada oluliseks tõmbeteguriks. Inimestel on võimalus üsna kiiresti paremasse kohta kolida. Kui [[alternatiivkulu]]d on madalad, on sisserännet oluliselt rohkem. Põgenemine vaesusest on tõuketegur ning vabad töökohad on tõmbeteguriks. [[Looduskatastroof]]id võivad põhjustada vaesusest tuleneva [[migratsioonivool]]u, mis võib sihtriigis põhjustada illegaalset sisserännet.

Näiteks Hispaaniasse toimub suur illegaalne immigrantide sissevool [[Aafrika]]st. Seda just seetõttu, et [[Hispaania]] asub Aafrika mandrile kõige lähemal ning seega on kõige lihtsam ja kiirem sinna rännata. Euroopa Liit väidab, et selles immigrantide sissevoolus on süüdi [[amnestia]] andmine sadadele tuhandetele dokumentideta välismaalasele.<ref name="XZq07" />

Ka [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] on näinud suurt sisserännet Teise maailmasõja lõpust alates. Alguses toodi linnade taastamiseks [[võõrtööjõud]]u sisse, kuid paljud jäidki sinna elama.

 

Mõned riigid, nagu [[Jaapan]], on kasumlikkuse suurendamiseks kasutanud tehnoloogia arendamist. Näiteks toimub suur automatiseerimine ning ei vajata enam palju tööjõudu. Ka [[seadus]]ed on ümber kujundatud nii, et sisseränne oleks võimalikult raske ning riiki jäämine põhimõtteliselt võimatu.<ref name="nO9t6" />

Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähem arenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse.{{lisa viide}}

 

Sisseränne põhjustab nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid riikidele, kuhu sisserändajad suunduvad.

Vastuvõtvaks riigiks on tavaliselt tööstuslikult hästi arenenud maa [[Lääne-Euroopa]]s või [[Ameerika Ühendriigid]]{{lisa viide}}. Nendele riikidele on immigrantide poolt positiivseks mõjuks järgnev:

{{viited|allikad=

<ref name="eprVA">[http://www.iom.int/cms/en/sites/iom/home.html Global Estimates and Trends] International Organization for Migration, 2008 (vaadatud 23.09.2013)</ref>

<ref name="Pcze5">[http://www.nytimes.com/2010/06/27/weekinreview/27deparle.html?ref=world Global Migration: A World Ever More on the Move] The New York Times, 2010 (vaadatud 23.09.2013)</ref>

<ref name="SqvMJ">[https://ec.europa.eu/eures/main.jsp?&countryId=&accessing=0&content=1&restrictions=0&step=0&acro=free&lang=en Eures – Free Movement] European Union, 2008 (vaadatud 28.09.2013)</ref>