Kohtunik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ühendus lingua franca'ga |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 |
||
| (ei näidata 12 kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{See artikkel| on kohtuasjadega tegelejast; spordimõiste kohta vaata [[
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2020}}
'''Kohtunik''' (sõna ''kohtumõistja'' asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik [[Kohus|kohtutes]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kohtunik/1|pealkiri=Sõnaveeb|väljaanne=Eesti Keele Instituut|aeg=|vaadatud=25.10.2020|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030183633/https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kohtunik/1|url-olek=ei tööta}}</ref> Õigusriigis peavad olema rahvale tagatud kohtunikkonna erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=2011|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Kohtunike Ühing|lehekülg=73}}</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54.]</ref> Kohtunik ja kohtusüsteem on oma tegevuses lahutatud nii [[Seadusandlik võim|seadusandlikust]] kui ka [[Täidesaatev võim|täidesaatvast]] võimust.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=2018|koht=|kirjastus=Riigikohus|lehekülg=59-62}}</ref>
== Kohtunikuks nimetamine ==
Eestis võib kohtunikuks nimetada [[Eesti kodanik]]u, kellel on vähemalt magistrikraad õigusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon; kes oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel; kes on oma käitumises kõlbeline ja kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtunikud/kohtunikuks-nimetamine|pealkiri=Kohtunikuks nimetamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020|arhiivimisaeg=1.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201101113301/https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtunikud/kohtunikuks-nimetamine|url-olek=ei tööta}}</ref>
Kohtunikueksamikomisjon kontrollib isikuomadusi ettenähtud vestlusel. Komisjoni pädevuses on teha järelepärimisi ja küsida kohtunikukandidaadi juhendaja arvamust. Kohtunikuks kandideerija peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (isikut teatakse ja tuntakse juriidilistes ringkondades).<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 150.</ref>
== Kohtuniku ülesanded ==
Eestis on kohtuniku ülesanded määratud kohtute seaduses ja Eesti kohtuniku eetikakoodeksis. Kohtunikele on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle.<ref name=":0" /> Kohtunikul tuleb terve elu kinni pidada eetikakoodeksist ja ta on kohustatud eetikakoodeksi reegleid avalikult järgima. Kohtunik peab järgima ausa õigusemõistmise põhimõtteid.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §70.]</ref> Kohtunik peab täitma oma kohustusi omakasupüüdmatult ja hoolikalt. Kohtunik kasutab temale antud võimu vastavalt eetikakoodeksis kehtestatud reeglitele.<ref name=":0" /> Kohtunik hoidub oma töös kommentaaridest ja märkustest, mis ei puutu asjasse. Ta väldib ärritumist, vihastamist, hääle tõstmist ja muud käitumist, mis võib näidata tema erapoolikust. Kohtunik väldib meelemürkide ja alkoholi tarvitamist.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=74-75}}</ref>
Kohtunik võib osaleda kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, kuid peab vältima huvide konflikti.<ref name=":0" /> Kohtunik vastutab, et Eestis oleks tagatud õigusemõistmine.<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=6}}</ref> Kohtunik menetleb kohtuasju mõistliku aja jooksul.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=100-101}}</ref> Kohtunik on kannatlik ja viisakas kõikide protsessi osaliste vastu. Kui kohtunikul on eelarvamus asja suhtes, siis peab ta end taandama. Kohtunik hoiab kohtupidamise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsena.<ref name=":2" /> Kohtunik ei tohi seoses asja lahendamisega vastu võtta kingitusi, pärandust ega teeneid.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=35- 36}}</ref>
== Kohtunike koolitus ==
Kohtunikul on kohustus täiendada oma erialateadmisi ja -oskusi. Kohtunike koolituse eesmärgiks on kohtunike kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine.<ref name=":1" /> Kohtunike koolitustel antakse teadmisi eetikast, andmete tõlgendamisest ja kohtuotsuste kirjutamisest.<ref>{{Raamatuviide|autor=R. Wheeler|pealkiri=Kohtute Administratsioon: selle seos kohtute iseseisvusega|aasta=1995|koht=Tartu|kirjastus=Atlex|lehekülg=49 – 50}}</ref>
Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu, kuhu kuuluvad prokuratuuri, justiitsministri ja Tartu Ülikooli esindaja ning kohtunikud. Koolitused hõlmavad peamiselt õiguse valdkonda. Koolituste lektoriteks on oma eriala parimad asjatundjad nii Eestist kui välismaalt. Koolitatakse ennekõike kohtunikke, aga ka kohtunikukandidaate, kohtunõunikke ja konsultante. Kohtunik võib osaleda ka väliskoolitustel.<ref name=":1" />
== Kohtuniku ametist tagasiastumine ==
Kohtunikud nimetatakse ametisse kogu eluks (kuni pensionile jäämiseni, mis on peamine põhjus kohtuniku ametist lahkumiseks).<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=13}}</ref><ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147</ref> Kohtunik peab teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud enne lahkumist.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kohtute aastaraamat 2018|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=85-86}}</ref>
Eesti kohtusüsteemis on võimalik kohtuniku tööst tagasi astuda kahel moel: ametist vabastamine ja ametist tagandamine.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT I, 15.05.2015, 2- § 147.</ref> Kohtuniku ametist vabastamise aluseks saab olla kas kohtuniku enda soov või Riigikohtu esimehe või Vabariigi Presidendi algatus.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/120062020002 Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §99.]</ref> Kohtuniku ametist tagandamise aluseks on tegu, mis kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.<ref>Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147.</ref>
== Eesti kohtunikud ==
1. mail 2005 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Seoses sellega said Eesti kohtunikest Euroopa kohtunikud. See tähendab, et nad kasutavad oma töös nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusakte.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Riigikohus|aasta=2008|koht=Tartu|kirjastus=Riigikohus|lehekülg=31}}</ref>
Eesti kohtusüsteemis on 242 kohtuniku ametikohta. 5. jaanuaril 2011 oli Eestis 223 kohtunikku, neist on mehi 83 ja naisi 140. Ametis olevate kohtunike keskmine kohtuniku staaž on 15,5 aastat.<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Tamm|pealkiri=Eesti kohtunikud|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=78-83}}</ref> Seisuga 14. veebruar 2020 on Eestis 233 kohtunikku.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/ametis-olevad-riigikohtunikud|pealkiri=Ametis olevad riigikohtunikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref>
{| class="wikitable"
|+Tabel 1. Eesti kohtunike arv seisuga 14.02.2020<ref name=":3" />
!
!Kohtunike arv
|-
|Riigikohtus
|18
|-
|Ringkonnakohtus
|45
|-
|Halduskohtutes
|25
|-
|Maakohtutes
|145
|}
==Vaata ka==
*[[Poola kohtunike pensioniea küsimus]]
== Viited ==
{{Viited}}
== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks Kohtunike eetikakoodeks]
*
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]
[[Kategooria:Kohtunikud| ]]
| |||