Arvo Pärt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 14 kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Arvo Pärt''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1935]] [[Paide]]s) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], kes loob [[klassikaline muusika|klassikalist]] ja [[vaimulik muusika|vaimulikku muusikat]]. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn ''[[tintinnabuli]]''-stiili poolest, mille ta lõi 1976. aastal ja milles ta jätkuvalt komponeerib.
Arvo Pärt oli [[2012]]–[[2018]] klassikalise muusika andmebaasi [[Bachtrack]] andmetel maailma kõige enam mängitud elav helilooja.
[[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige alates 2011.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/661024/arvo-pardist-sai-esimene-muusikaakadeemik Rudi, Hanneli. Arvo Pärdist sai esimene muusikaakadeemik.] Postimees, 8. detsember
== Elukäik ==
Ta oli õppeaastal 2013/2014 [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli vabade kunstide professuur. |url=https://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur |vaadatud=2020-12-31 |arhiivimisaeg=2020-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201028234326/https://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur |url-olek=ei tööta }}</ref>▼
[[Pilt:Arvo Pärt ja Nora Pärt.jpg|pisi|Arvo Pärt ja Nora Pärt Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012]]
Arvo Pärt sündis [[Paide]]s August Pärdi ([[1899]]–[[1972]]) ja tema abikaasa Linda-Annette (sündinud Mäll; [[1907]]–[[1991]]) ainsa lapsena. Pärdi vanemad lahutasid abielu poja varases lapsepõlves. Peatselt pärast lahutust, [[1938]]. aastal kolis Arvo Pärdi ema koos pojaga [[Rakvere|Rakverre]], kus möödusid tulevase helilooja kooliaastad. Seal abiellus ema uuesti ja Arvo Pärdi kasuisaks sai nende majaomaniku poeg Maximilian Kuhlberg ([[1912]]–[[1976]]). Helilooja on meenutanud, et Rakveres üles kasvades oli tal palju kasu oma kasuisa venna, pianist [[Aksel Heinrich Kuhlberg|Aksel Heinrich Kuhlbergi]] ([[1910]]–[[1934]]) muusikaraamatukogust.<ref name="restagno1" /><ref name="geni" />
Seitsmeaastaselt hakkas Arvo Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt Peterburg. Formaalseid muusikaõpinguid alustas ta pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Rakvere Lastemuusikakool|Rakvere Lastemuusikakoolis]] [[Ille Martin]]i klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis [[oboe]]d, [[flööt]]i ja [[löökpillid|löökpille]] ning mängis neid kooli orkestris.<ref>Restagno, 2005, lk 20–24.</ref> Muusikakooli lõpetas ta [[1953]]. aastal. Üldhariduse sai Pärt [[Rakvere Linna I Algkool]]is, seejärel õppis aastatel [[1950]]–[[1954]] [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere I Keskkoolis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20181209132613/http://rakvere.kovtp.ee/foorum Linna tunnustusavaldused] Rakvere
Pärast keskkooli lõpetamist kolis Arvo Pärt 1954. aastal [[Tallinn]]a, et jätkata muusikaõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] [[Veljo Tormis]]e juhendamisel, kuid samal aastal kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Sealt vabastati ta ennetähtaegselt neeruprobleemide tõttu.<ref>Restagno, 2005, lk 27.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180927013429/http://www.arvopart.ee/arvo-part/biograafia/pikem/ Arvo Pärdi biograafia] Arvo Pärdi Keskus (vaadatud 21.12.2017).</ref> [[1957]]. aastal astus ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikku Konservatooriumisse]], kus ta õppis [[Heino Eller]]i kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Just Elleri kaudu, kellel oli võimaluste tõttu Lääne-Euroopas reisida hea ülevaade uuemast lääne muusikast ja juurdepääs läänes välja antud muusikaalastele teostele, tutvus Pärt lähemalt [[dodekafoonia]]ga, mis mõjutas teda tugevalt varasel loomeperioodil.<ref>Restagno, 2005, lk 27–33.</ref> On öeldud, et õpingute ajal konservatooriumis paistis, et Pärt "raputab noote varrukast".<ref name="cKW36" />
Konservatooriumis õppimise kõrvalt alustas Pärt [[1958]]. aastal tööd [[Eesti Raadio]] [[helirežissöör]]ina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikult sageli esitada ei lubatud, ja luua tihedaid loomingulisi kontakte noorema põlvkonna teiste heliloojatega, kes sel ajal samuti Eesti Raadios helirežissöörina töötasid ([[Eino Tamberg]], [[Heino Jürisalu]], [[Jaan Koha]], [[Jaan Rääts]], [[Lepo Sumera]]). Raadios töötas ta [[1967]]. aastani.<ref>Restagno, 2005, lk 41–42.</ref>
Pärt lõpetas konservatooriumi [[1963]]. aastal ning selleks ajaks võis teda pidada kogenud ja küpseks heliloojaks, kelle loomingus leidus ka filmi- ja teatrimuusikat. [[1968]]. aastal langes Pärt sügavasse loomingulisse kriisi, mis kestis kaheksa aastat ja mis lõpetas tema varase loomeperioodi. Kriisiaastatel süvenes ta [[keskaja muusika|keskaja]] ja [[renessanssmuusika]] uurimisse. Umbes samal ajal pöördus ta [[õigeusk]]u ja liitus 1972. aastal [[õigeusu kirik]]uga. Ta ristiti nimega Arefa.<ref>{{Netiviide |url=http://www.sinergia-lib.ru/index.php?page=arvo_part |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-08-16 |arhiivimisaeg=2020-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001044853/http://www.sinergia-lib.ru/index.php?page=arvo_part |url-olek=ei tööta }}</ref> Uuesti [[1976]]. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta välja töötanud uue isikupärase muusikastiili, nn ''[[tintinnabuli]]''-stiili, ja tema uus looming oli kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest.<ref>Restagno, 2005, lk 49–55.</ref>
Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi tagakiusamise Nõukogude Liidus. Sügisel [[1979]] soovitasid partei esindajad tal vabatahtlikult riigist lahkuda. Jaanuaris [[1980]] emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama [[Austria]] pealinna [[Viin]]i. Emigreerumine sai võimalikuks, kuna Arvo naine Nora oli rahvuselt juuditar ja
▲Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi tagakiusamise Nõukogude Liidus. Sügisel [[1979]] soovitasid partei esindajad tal vabatahtlikult riigist lahkuda. Jaanuaris [[1980]] emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama [[Austria]] pealinna [[Viin]]i. Emigreerumine sai võimalikuks, kuna Arvo naine Nora oli rahvuselt juuditar ja nõukogude võimud olid väga ettevaatlikud teatud poliitilistel kaalutlustel juutide perekondade lahkumiste osas. Sealt sai alguse tema koostöö muusikakirjastusega [[Universal Edition]], mis on tänaseni tema loomingu kirjastaja. See koostöö võimaldas Pärdil ja tema perekonnal saada ka Austria kodakondsuse.<ref>Restagno, 2005, lk 71–76.</ref>
Aastatel [[2007]]–[[2010]] kolis Arvo Pärt järk-järgult tagasi kodumaale, kus ta oli
▲Poolteist aastat hiljem, [[1981]]. aastal sai Arvo Pärt [[Saksamaa|Saksa Liitvabariigi]] akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni [[DAAD]] stipendiumi ja asus elama [[Lääne-Berliin]]i, mis jäi tema koduks suuremaks osaks emigratsiooniaastatest. Seejuures säilitas ta Austria kodakondsuse.<ref>Restagno, 2005, lk 76.</ref> 1984. aastal sai alguse Arvo Pärdi tänaseni kestev koostöö plaadifirma [[ECM Records]] asutaja, produtsent [[Manfred Eicher]]iga. Samal aastal ilmus ECMi egiidi all Pärdi autoriplaat "[[Tabula rasa (Pärt)|Tabula rasa]]", mille edu tõi tema loomingule kuulajaid üle terve maailma. Pärdi muusika jõudis kiiresti nimekate orkestrite ja ansamblite repertuaari ning sealt edasi paljudele heliplaatidele.<ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-part/ Arvo Pärdi elulugu. Arvo Pärdi Keskus.]</ref>
▲Aastatel [[2007]]–[[2010]] kolis Arvo Pärt järk-järgult tagasi kodumaale, kus ta oli eelnenud aastate jooksul üha enam aega veetnud.
▲Ta oli
▲Aastatel [[1959]]–[[1979]] ja taas 2005. aastast on Arvo Pärt olnud [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige.
== Looming ==
53. rida ⟶ 54. rida:
Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim armastanud ''tintinnabuli''-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). On leitud, et need teoseid kasutatakse süžeesituatsioonides, kus tegemist on peategelas(t)e vaimse või emotsionaalse kriisiga, milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti.<ref name="13QFP" />
2013. aasta veebruari lõpus
2010 ilmus album "[[The Very Best of Arvo Pärt]]".<ref name="lasering.ee">https://web.archive.org/web/20190321175607/https://www.lasering.ee/the-best-of-arvo-part-cd.html (vaadatud 21.03.2019)</ref> Helilooja ise hindab oma muusika plaadistustest kõige kõrgemalt saksa muusikaprodutsendi [[Manfred Eicher]]i ja tema firma [[ECM Records]] välja antud heliplaate. Just nendel plaatidel on talletatud enamiku Arvo Pärdi teoste esmasalvestused.<ref>[https://www.arvopart.ee/manfred-eicher-sai-emta-audoktoriks/ Manfred Eicher sai EMTA audoktoriks] Arvo Pärdi Keskus,
== Teoseid ==
132. rida ⟶ 133. rida:
* "[[Cantique des degrés]]" (1999)
* "[[Which Was the Son of ...]]" ([[2000]])
* "[[My Heart's in the Highlands (heliteos)|My heart's in the Highlands]]" (2000)
* "[[Orient & Occident]]" (2000)
* "[[Littlemore Tractus]]" (2000)
139. rida ⟶ 140. rida:
* "[[Beatitudines]]" (2001)
* "[[Salve Regina (Pärt)|Salve Regina]]" ([[2001]])
* "[[Eesti hällilaul]]" (
* "[[Peace upon You, Jerusalem]]" (2002)
* "[[Roždestvenskaja kolõbelnaja]]" ([[Jõuluhällilaul]], 2002)
174. rida ⟶ 175. rida:
* "[[Kleine Litanei]]" ("Väike litaania") (2015)
* "[[Ja ma kuulsin hääle...]]" ("And I Heard a Voice...", 2017, esiettekanne 2018)
* "[[Palve (Pärt)|Palve]]" ("Gebet von dem Kanon", 2018, uus versioon "[[Kanon pokajanen]]i" viimasest osast)
* "[[Für Jan van Eyck]]" (2020)
* "[[O Holy Father Nicholas]]" (2021)}}
== Tunnustus ==
217. rida ⟶ 220. rida:
* 2015 – [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Teeneteristi I järk
* 2015 – [[Järvamaa vapimärk]]
* 2015 – [[PÖFFi elutööpreemia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. november 2015 |pealkiri=Arvo Pärt ja Veljo Tormis pälvisid PÖFFi elutööpreemia |url=https://www.arvopart.ee/arvo-part-and-veljo-tormis-recive-the-poff-lifetime-achievement-award/ |vaadatud=28. veebruaril 2024 |väljaanne=arvopart.ee}}</ref>
* 2015 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]]
* 2015 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] (väärika panuse eest maailma muusikakultuuri)
229. rida ⟶ 232. rida:
* 2019 – [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]]
* 2019 – [[Deutscher Musikautorenpreis]] (Saksa muusikaautorite auhind) <ref>[https://kultuur.err.ee/920375/arvo-part-palvis-saksa-muusikaautorite-auhinna Arvo Pärt pälvis Saksa muusikaautorite auhinna.] ERR Kultuur, 14. märts 2019.</ref>
* 2019 – Läti Vabariigi [[Tunnustusrist]]i 2. klass (suurohvitser) <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10. aprill 2019, nr 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8].
* 2019 – [[Hispaania]] [[BBVA Foundation Frontiers of Knowledge Awards|BBVA Fondi auhind
* 2021 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurrist]] panuse eest kaasaegsesse klassikalisse muusikasse ning saksakeelsete tekstide kasutamise eest paljudes teostes.
* 2022 – [[Luksemburg]]i Suurhertsogiriigi tammekrooni ordeni ohvitserijärk (Ordre de la Couronne de chêne) silmapaistvate teenete eest heliloojana ning [[Euroopa]] kultuuri suurkujuna.
* 2022 – [[Välisministeeriumi I klassi teeneterist]]
* 2023 – Rootsi tähtsaim muusikaauhind [[Polar Music Prize]]
* 2024 – Briti Royal Philharmonic Society (Kuningliku Filharmoonia Seltsi) kuldmedal}}
=== Teoste tunnustamine ===
* [[2007]]. aasta veebruaris võitis [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] eesotsas peadirigent [[Paul Hillier]]iga [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima koorisalvestise kategoorias Arvo Pärdi loomingu plaadiga "[[Da Pacem]]". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus".
[[Pilt:Arvo Pärdi sünnikoht.jpg|pisi|"Paesümfoonia", paekiviskulptuur [[Muusikaaed|Muusikaaias]] [[Paide]]s. Skulptor [[Riho Kuld]], [[1999]]]]▼
*
* 2011. aastal oli Pärdi Sümfoonia nr 4 "Los Angeles" parima nüüdisaegse klassikalise heliteose kategoorias [[Grammy auhind|Grammy
▲* 2011. aastal oli Pärdi Sümfoonia nr 4 "Los Angeles" parima nüüdisaegse klassikalise heliteose kategoorias [[Grammy auhind|Grammy auhinnale]] nominent.<ref name="TU9nW" />
* 2014. aastal võitis dirigent [[Tõnu Kaljuste]] Grammy auhinna parima kooriesituse eest (Arvo Pärdi "[[Aadama itk]]" [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i, [[Sinfonietta Riga]], [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestri]], [[Läti Raadio koor]]i ja [[Vox Clamantis]]e esituses).<ref>[https://elu24.postimees.ee/2675134/parima-kooriesituse-grammy-voitis-dirigent-tonu-kaljuste Parima kooriesituse Grammy võitis dirigent Tõnu Kaljuste.] Postimees, 27. jaanuar 2014.</ref>
[[Pilt:Skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas".JPG|pisi|Arvo
Arvo Pärdi loomingu ja vaimse pärandi säilitamisega tegeleb [[Arvo Pärdi Keskus]] [[Laulasmaa]]l. Keskuse rajas 2010. aastal helilooja perekond ja selle uuele hoonele pani [[19. juuni]]l [[2017]] helilooja ise nurgakivi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180828204649/http://www.arvopart.ee/2017/06/arvo-pardi-keskuse-uus-hoone-sai-nurgakivi/ Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi] Arvo Pärdi Keskus, 19.06.2017 (vaadatud 20.06.2017).</ref> Hoone pidulik avamistseremoonia toimus helilooja osalusel 13. oktoobril 2018, külastajatele on keskus olnud avatud alates 17. oktoobrist 2018.<ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/ Arvo Pärdi Keskuse veebileht]</ref>
1986. aastal nimetas Edward L. G. Bowell asteroidi number 4087 Arvo Pärdi järgi "[[4087 Part]]".<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/49788459/kaks-asteroidi-said-kahe-eesti-astronoomi-nime Kaks asteroidi said kahe Eesti astronoomi nime], Delfi, 19.07.2011.</ref>
<gallery>
▲
</gallery>
== Isiklikku ==
257. rida ⟶ 262. rida:
==Vaata ka==
*[[Arvo Pärt 70]]
*"[[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]]"
*
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="restagno1">Restagno, Enzo (koostaja). ''Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk 19–20.</ref>
<ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Arvo-P%C3%A4rt/6000000020516446475 Arvo Pärdi genealoogiline profiil] Geni (vaadatud 21.06.2017).</ref>
<ref name="cKW36">[[Avo Hirvesoo]] sõnad, tsiteeritud raamatus: Paul Hillier, "Arvo Pärt" (Oxford Studies of Composers), Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, lk 27.</ref>
<ref name="eIM52">Paul Hillier, "Arvo Pärt" (Oxford Studies of Composers), Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, lk 64.</ref>
<ref name="qvb9v">Arvo Pärdi sõnad 1999. aasta CD "Alina" (ECM New Series 1591) bukletis</ref>
<ref name="13QFP">http://www.arvopart.ee/muusika-filmides{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="8SRrI">[http://uudised.err.ee/index.php?06273458 Belgias pühendati muusikafestival Arvo Pärdile], ERR, 25. veebruar 2013.</ref>
<ref name="ty2eu">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 355</ref>
<ref name="TU9nW">[[Urmas Jaagant]], [http://www.epl.ee/artikkel/592320 Pärdi sümfoonia kandideerib Grammyle], Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2011.</ref>
<ref name="xCzOg">[http://uudised.err.ee/index.php?06119607 Uudised.err.ee: Helilooja Arvo Pärt pälvis Austria aumärgi]</ref>
<ref name="UTvhg">[http://uudised.err.ee/index.php?06177631 Belgias austatakse homme Arvo Pärti]</ref>
<ref name="qpnYj">[http://www.postimees.ee/?id=436416 Britid tunnustasid Pärti aasta helilooja auhinnaga], Postimees.ee, 13.05.2011.</ref>
<ref name="g4uHU">[http://www.kul.ee/index.php?news=7111 Arvo Pärt saab Prantsusmaa Auleegioni ordeni], Kultuuriministeeriumi pressiteade, 31.10.2011.</ref>
<ref name="I48Mt">{{Netiviide |url=http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20111207032835/ |pealkiri=Eesti Teaduste Akadeemia: valiti uued akadeemikud |vaadatud=2011-12-11 |arhiivimisaeg=2017-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170315180302/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20111207032835/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="FH5fO">[http://www.arvopart.ee/Uudiste-arhiiv/paavst-benedictus-xvi-nimetas-arvo-paerdi-oma-kultuurinounikuks Paavst Benedictus XVI nimetas Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu liikmeks]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
298. rida ⟶ 303. rida:
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.arvopart.ee Arvo Pärdi Keskus]
* {{imdb}}
* [http://musicinmovement.eu/composers/arvo-part Arvo Pärt] Music in Movement projekti veebilehel▼
* {{EFIS}}
▲* [http://musicinmovement.eu/composers/arvo-part Arvo Pärt] Music in Movement projekti
* {{MusicBrainz nimi|id=ae0b2424-d4c5-4c54-82ac-fe3be5453270|nimi=Arvo Pärt}}
* [[Priit Kuusk]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06140894 Amsterdamis toimub Arvo Pärdi teose esiettekanne]. ERR Uudised, 21. oktoober 2008
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06147666 Arvo Pärdi muusika kõlab jõulukuul kolmes maailmajaos]. ERR Uudised, 13. detsember 2008
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06148305 Arvo Pärdi uusteos kõlab maailmaesiettekandel Itaalias]. ERR Uudised, 18. detsember 2008
* [[Katrin Jüriso]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06148417 Arvo Pärt pühendas sümfoonia Hodorkovskile]. ERR Uudised, 19. detsember 2008
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06150566 Arvo Pärdi uus sümfoonia tuleb esiettekandele Los Angeleses]. ERR Uudised, 9. jaanuar 2009
* [[Harry Liivrand]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/15/areen/6273-pardil-maailma-esiettekanne-los-angeleses Pärdil maailma esiettekanne Los Angeleses]. Eesti Ekspress, 15. jaanuar 2009
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06152082 Arvo Pärdi uus sümfoonia kõlab ka Chicagos]. ERR Uudised, 23. jaanuar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06152401 Riik kingib Arvo Pärdile maad]. ERR Uudised, 26. jaanuar 2009
* [[Saale Kareda]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8197:armastus-heli-vastu&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3240 Armastus heli vastu]. Sirp, 19. veebruar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06155744 Pärdile, Ükskülale ja Niidule anti üle elutööpreemiad]. ERR Uudised, 23. veebruar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06159433 Pärt annetas Paide muusikakoolile pool miljonit krooni]. ERR Uudised, 27. märts 2009
* [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/473419 Arvo Pärdi teos kõlab maailma suurimal klassikafestivalil]. Eesti Päevaleht, 14. juuli 2009
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06180631 Arvo Pärt kutsuti Monaco kompositsiooniauhinna žüriisse]. ERR Uudised, 12. oktoober 2009
* Madis Filippov. [http://www.postimees.ee/?id=176392 Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi]. Postimees, 17. oktoober 2009
* Anneli Ivaste. [http://www.temuki.ee/2014/10/arvo-pardi-muusika-vastukola-usa-ajakirjanduses/ Arvo Pärdi muusika vastukõla USA ajakirjanduses]. Teater. Muusika. Kino, oktoober 2014
319. rida ⟶ 325. rida:
{{JÄRJESTA:Pärt, Arvo}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti filmimuusika loojad]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
325. rida ⟶ 332. rida:
[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]
[[Kategooria:Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]]
[[Kategooria:Arvo Pärt| ]]
| |||