Immigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Immigratsioon''' ehk '''sisseränne''' on inimeste ränne [[riik]]i, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see [[emigratsioon]]. Immigratsiooni põhjustajaks võib olla keskkond, poliitika, perekond, [[looduskatastroof]]id, vaesus või vabatahtlik soov elukohta muuta.

Sisserändepoliitika on üha enam seotud erinevate probleemidega nagu riigi julgeolek, [[terrorism]] ning Lääne-Euroopas ka [[islam]]i muutumine juhtivaks [[religioon]]iks{{lisa viide}}.

{{kes|Tihti usutakse}}, et teatud riikidest pärit sisserändajatel võib olla probleeme läänelike elukommetega harjumisega ning nad ei mõista igapäevaseid asju, mis on nende kultuurile võõrad. Sinna alla kuuluvad nii naiste õigused, [[koduvägivald]], [[LGBT]] õigused ning seaduste tähtsustamine usu ees. Näiteks on paljudes maailma paikades{{lisa viide}} täiesti lubatud füüsilise vägivalla kasutamine naise vale käitumise puhul ning naised peavad oma mehele kuuletuma. {{kes|Arvatakse}}, et kuna Lääne riigid on näinud palju vaeva, et saavutada kaasaegsed väärtused, siis on neil õigus neid säilitada{{lisa viide}}. Samuti on suureks probleemiks LGBT õigused, sest [[homoseksuaalsus]] on paljudes riikides illegaalne ning ühiskonna poolt taunitav. Mõnes kohas võib selle eest karistuseks saada ka [[surmanuhtlus]]e. Samas on mõned riigid, nende seas [[Holland]], vastu võtnud seadused, mille alusel peab riiki kolida tahtja leppima LGBT õigustega.<ref>[http://www.nbcnews.com/id/11842116/ns/world_news-europe/t/film-exposes-immigrants-dutch-liberalism/#.UkctMobWNX5 Film exposes immigrants to Dutch liberalism] Associated Press, 2006 (vaadatud 28.09.2013)</ref>

==[[Eetika]]==

Sisserännanute kohtlemine vastuvõtva riigi valitsuse, tööandjate ning elanike poolt on olnud pidevalt aruteluteemaks ning pälvinud hulgaliselt kriitikat, sest palju on esinenud väärkohtlemist ning sisserännanute õiguste rikkumist. Mõned riigid on saavutanud sellise kohtlemisega kurikuulsa maine{{lisa viide}}. ÜRO [[Rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta]] on ratifitseeritud 2013. aasta seisuga 47 riigi poolt. Enamik selle konventsiooni vastu võtnud riigid on immigrantide koduriigid{{lisa viide}}. Sellega tagab riik oma kodanike kaitse välisriigis. Samas ei ole paljud tähtsad sihtriigid nii Lääne-Euroopas kui ka [[Põhja-Ameerika]]s konventsiooni vastu võtnud, samuti ei ole seda teinud [[Austraalia]] ning [[India]]. Tihti on dokumentides nagu [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]] ja [[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt]] kirja pandud, et igal inimesel on [[liikumisvabadus]]. Kahjuks kehtib see tihtipeale vaid kodaniku koduriigis ning väljaspool riigipiire enam samad seadused ei kehti. {{lisa viide}}

Eetilised valikud on küll kadunud, kuid eelistatakse siiski kõrgelt haritud, oskustega ning jõukaid inimesi{{lisa viide}}. Seega ei saa suur hulk vähem arenenud riikide elanikke legaalselt sisse rännata. Seda ebavõrdsust on kritiseeritud kui vastuolu demokraatlike riikide pakutava võrdsete võimalustega kõigile. Asjaolu, et uks on suletud kvalifitseerimata tööjõule, kuigi just neid on paljudes arenenud riikides vaja, rajab tee illegaalsele immigratsioonile{{lisa viide}}.

Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähemarenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus, kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse. {{lisa viide}}

Vastuvõtvaks riigiks on tavaliselt tööstuslikult hästi arenenud maa [[Lääne-Euroopa]]s või [[Ameerika Ühendriigid]]{{lisa viide}}. Nendele riikidele on immigrantide poolt positiivseks mõjuks järgnev: