Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem (inglise keeles common law; ka pretsedendi õigus või nn kohtupraktika õigus) on õigusperekond, kus õiguse peamised allikad on kohtulahendid. See kujunes välja Inglismaal. Kohtunikud tuginevad kohtuotsuste tegemisel eelkõige varasematele kohtulahenditele ehk pretsedentidele, vähem tähtsad on õigusaktid. Seadused võivad olla kirjutatud pretsedentide põhjal neid kodifitseerides.[1] Seega loovad lõppastmes õigust eelkõige kohtunikud.

Üldist õigust nimetatakse ka kirjutamata õiguseks, kuna tegu ei ole kohustuslikus vormis kirjutatud seadustega. Seadusandliku võimu loodud aktides on iga sõna ja väljend tähtis.[2] Kohtuniku kirjutatud otsuses on keelekasutus vabam ning tõlgendamisel või pretsedentide kasutamisel tuleb lähtuda üldisest mõttest ning mitte nii palju sõnasõnalisest normi lugemisest. Üldise õiguse allikad on vaid printsiibid või õigusnormid, mida kohtuotsus käsitleb, mitte ütlused või teatud kohtunikule omased terminid. Kohtuotsustes väljenduvad printsiibid on tekkinud aja jooksul ning neist on kujunenud selles mõttes tava. Seetõttu nimetatakse common law’d ka tavaõiguseks ning sellest tuleneb ka eestikeelne mõiste „üldine õigus“ – see õigus hõlmab kogu riigile ühiseid tavasid.[2]

Üldine õigus kehtib Suurbritannias, tema endistes koloniaalriikides (kokku umbes 80 riiki) ja Põhja-Ameerika riikides, sealhulgas näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Singapuris, Indias ja Küprosel.[3]

Kujunemine

muuda

Enne riikide tekkimist ja konkreetsete riiklike õigussüsteemide kujunemist korraldati inimeste elu tavade järgi. Kuna aga tavad ei olnud üles kirjutatud, siis tõlgendati tavanorme tihti meelevaldselt ning vastavalt hetke vajadusele, neil puudus ühtselt mõistetav sisu. Rooma riigis otsustati seetõttu tavad asendada tavaõigusega, mille järgimist riik kontrollis ning mille täitmist tagati riikliku sunnivõimuga. Hiljem õigus kodifitseeriti ja nii loodi riiklikud seadused.[4]

Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvad õigussüsteemid võtsid üle Rooma õiguse ehk toimus retseptsioon. Inglismaal oli kuninglike kohtute tegevus niivõrd range, et Rooma mõjusfäär sinnani ei jõudnud ning Rooma õiguse retseptsiooni ei toimunud. Kuninglikes kohtutes kehtisid ranged menetlus- ja muud protseduurireeglid ning seetõttu ei olnud võimalik rakendada Rooma õiguse teoreetilist (õigusteoorial põhinevat) käsitlust. Kehtisid tavad ning aja jooksul kerkis tavade kohale üldine õigus ehk kohtute pretsedendid.[4]

Inglise süsteem

muuda

Inglise süsteemis tuleb tugevalt välja tavade suur tähtsus riiklikus õigusemõistmises. Näiteks ei kuulata kriminaalõiguses tunnistajaid üle kirja pandud reeglite kohaselt, vaid vastavalt välja kujunenud praktikale, mis omakorda baseerub tavadel. Kuigi õigusallikana tavadel suurt võimu ei ole, siis kogu ametlik protsess ja käitumismuster Inglismaa kohtutes, aga ka valitsemises, on rangelt allutatud tavadele. Kui tavades peaks olema erisusi, näiteks tulenevalt erinevatest piirkondadest, siis on kohtunikul õigus valida tema arvates sobivaim ja kõige õiglasem tava, mida just selles kohtuprotsessis järgitakse. [4]

Inglismaal on common law kõrval väga olulised ka vanad, iidsed tavad. 13. sajandil vastu võetud seaduse järgi loetakse iidseks ja seega õiguslikult siduvaks tavaks need, mis on kehtinud juba enne 1189. aastat. Kui tava iidsuses tekib vaidlus, siis peab õiguse rakendaja tõestama, et selline tava ei saanud kehtida 1189. aastal ning seega ei ole kohustust seda järgida. [4] Tänapäeval tekkivad tavad pannakse kirja seadustesse või neid rakendatakse kohtupraktikas ning seeläbi saavad need õigusliku jõu ja muutuvad vastavalt õigus- või kohtunormideks.[2]

USA süsteem

muuda

Inglismaa koloniaalmaana võttis brittide common law süsteemi üle ka USA (erandiks jäi Louisiana osariik). Inglismaa common law võeti üle kui üleüldine kehtiv õigus, välja arvatud juhul, kui statuut näeb ette teisiti. Üldist õigust luuakse USA-s kohtunike kirjalike arvamuste kaudu, mis on õiguslikult siduvad madalama-astmete kohtute jaoks. Kokkuvõttes kasutatakse üldist õigust USA-s justkui lünkade täiteks. Kuna üldine õigus on midagi, mis vähehaaval pidevalt muutub, siis on tänapäeval igas osariigis oma üldine õigus. [5]

Viited

muuda
  1. "The Free Dictionary by Farlex. Sv Common Law". Legal Dictionary. Vaadatud 01.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 Teadmata (1898). Üldine- ja tavaõigus – (Common Law).
  3. "Central Intelligence Agency. Sv Legal System". www.cia.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.11.2020. Vaadatud 01.11.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Kaugia, Silvia (2016). "Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides" (PDF). Vaadatud 01.11.2020.
  5. "Common Law: Everything You Need to Know. Common Law in the United States". UpCounsel. Vaadatud 01.11.2020.