1. oktoober
kuupäev
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
1. oktoober on Gregoriuse kalendri 274. päev (liigaastal 275. päev). Juliuse kalendri järgi 18. september (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.
- 1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
- 1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.[1]
- 1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
- 1927 – Tartus avalikustati kirjastuse "Loodus" esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".[1]
- 1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.
- 1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.[2]
- 1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.[3]
- 1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.
- 1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.[1]
- 1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.[4]
- 1990 – Kuressaare linn ja Muhu vald said esimesteks omavalitsusteks.[5]
- 1990 – kaotati Eesti Vabariigi Valitsuse j.a. Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse Eesti Osakond (Glavlit) ja usuasjade voliniku ametikoht.
- 1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.[6]
- 1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas nukufilmiga "Kapsapea".
- 2001 – Tartus avati veekeskus Aura.
- 2009 – Raplamaal läks FM-sagedusel esimest korda eetrisse Tre Raadio.
Maailmas
muuda- 331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.
- 965 – Johannes XIII sai paavstiks.
- 1018 – Bütsantsi väed võitsid Cannae lahingus normanne.
- 1787 – Hispaania ja Portugal vahetasid Esimese San Ildefonso lepinguga koloniaalvaldusi Lõuna-Ameerikas. Portugal sai alasid, mis tänapäeval jäävad Brasiiliasse, ning Hispaania ala, mis tänapäeval on Uruguay.
- 1787 – Viies Vene-Türgi sõda: Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.
- 1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.
- 1800 – Kolmanda San Ildefonso lepinguga loovutas Hispaania Prantsusmaale Louisiana.
- 1814 – avati Viini kongress.
- 1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.
- 1830 – Prantsuse koloniaalarmees rajati suaavide korpus.
- 1850 – asutati Sydney Ülikool.
- 1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.
- 1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.
- 1890 – Ameerika Ühendriikides asutati Yosemite rahvuspark.
- 1891 – USA California osariigis avati Stanfordi ülikool.
- 1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
- 1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.
- 1903 – Reinhold Burger sai Saksamaal patendi termospudelile, seeriatootmisse jõudsid termosed 1920. aastal.
- 1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
- 1918 – Thomas Edward Lawrence'i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.
- 1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas Eestist õunte sisseveo keelu.
- 1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.
- 1938 – Saksamaa liidendas Sudeedimaa.
- 1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Varssavisse.
- 1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.[7]
- 1958 – NASA alustas tegevust.
- 1960 – Nigeeria iseseisvus Suurbritanniast.
- 1964 – Tōkyō–Ōsaka liinil hakkas sõitma esimene Jaapani ülikiirrong Tōkaidō-Shinkansen.
- 1969 – teise tsiviillennukina Tupolev Tu-144 järel ületas Concorde helibarjääri.
- 1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.
- 1978 – Tuvalu iseseisvus ja eraldus Suurbritanniast.
- 1994 – Palau iseseisvus.
- 1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.
- 2000 – Sydneys lõppesid XXVII suveolümpiamängud.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 1. oktoobril
- 1754 – Paul I, Venemaa keiser
- 1800 – Lars Levi Laestadius, äratusjutlustaja
- 1847 – Annie Besant, briti teosoof
- 1874 – Tiiman Tamme, Mahu vallavanem
- 1893 – Viktor Oxford, eesti helilooja
- 1894 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
- 1903 – Vladimir Horowitz, pianist
- 1907 – Armin Tuulse, eesti kunstiajaloolane
- 1910 – Bonnie Parker, USA kurjategija
- 1911 – Heinrich Mark, Eesti poliitik
- 1911 – Herman Sergo, eesti kirjanik
- 1912 – Lev Gumiljov, vene ajaloolane
- 1916 – Debora Vaarandi, eesti luuletaja
- 1919 – Gunnar Vaidla, eesti fotograaf
- 1923 – Heldia Estam, eesti ajakirjanik, luuletaja ja fotograaf
- 1924 – Jimmy Carter, USA 39. president
- 1926 – Els Oksaar, eesti keeleteadlane
- 1927 – Oleg Jefremov, vene näitleja ja lavastaja
- 1935 – Julie Andrews, briti muusikalilaulja
- 1937 – Endel Kiisa, eesti mootorrattavõidusõitja
- 1943 – Jean-Jacques Annaud, prantsuse filmirežissöör
- 1944 – Antti Tuuri, soome kirjanik
- 1945 – Jaan Õun, eesti flöödimängija
- 1946 – Reet Valing, eesti raadioajakirjanik
- 1947 – Stephen Collins, USA näitleja
- 1949 – Annie Leibovitz, USA fotograaf
- 1951 – Mait Agu, eesti koreograaf
- 1953 – Viljar Loor, eesti võrkpallur
- 1954 – Vello Toomemets, eesti muusik
- 1955 – Tiina Lokk, eesti filmitegelane
- 1956 – Andrus Ansip, Eesti poliitik
- 1962 – Avo Keel, eesti võrkpallur
- 1963 – Andres Noormets, eesti näitleja ja lavastaja
- 1970 – Moses Kiptanui, Keenia jooksja
- 1977 – Dwight Phillips, USA kergejõustiklane
- 1982 – Sandra Oxenryd, rootsi poplaulja
- 2000 – Kalle Rovanperä, soome rallisõitja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1. oktoobril
- 1684 – Pierre Corneille, prantsuse näitekirjanik
- 1911 – Wilhelm Dilthey, Saksa filosoof
- 1924 – Peeter Narson, eesti kupletist
- 1942 – Ants Piip, Eesti poliitik ja diplomaat
- 1952 – John L. Langenus, Belgia jalgpallikohtunik
- 1956 – Stan Ockers, Belgia jalgrattur
- 1969 – Gunnar Andersson, Rootsi päritolu Prantsusmaa jalgpallur
- 1991 – Richard Kuremaa, eesti jalgpallur
- 2000 – Mika Kihlström, Soome poksija
- 2004 – Richard Avedon, USA fotograaf
- 2007 – Al Oerter, USA kettaheitja
- 2007 – Tetsuo Okamoto, Brasiilia ujuja
- 2008 – Detlef Lewe, Saksa aerutaja
- 2019 – Karel Gott, tšehhi laulja
- 2019 – Tõnu Virve, eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent
Pühad
muudaNimepäev
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ RT 1934, 81, 680
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2015. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Margus Muld (01.10.2015). "Täna, 25 aastat tagasi said Kuressaare linn ja Muhu vald esimesteks omavalitsusteks". ERR Uudised. Vaadatud 10.04.2018.
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992. Tartu, 2004, lk. 978
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/mao-zedong-proclaims-peoples-republic-of-china