Adeodatus I
Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618. Ta oli 68. paavst.
| Adeodatus I | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünninimi | Adeodatus I |
| Valitsemisaja algus | 19. oktoober 615 |
| Valitsemisaja lõpp | 8. november 618 |
| Eelkäija | Bonifatius IV |
| Järeltulija | Bonifatius V |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 8. november 618 |
| Surmakoht | Rooma |
Adeodatus sündis Roomas. Ta oli alamdiakon Stephanuse poeg.
Ta oli Gregorius I ajal diakon (kardinaldiakon). Hiljem sai temast Santi Giovanni ehk Paolo kiriku preester.
Tema nimekujuga on allikates segadus; võimalik, et see on põhjustatud nime tähendusest: a deo datus tähendab ladina keeles "Jumala poolt antud", Deus dedit aga "Jumal on andnud". "Liber Pontificalises" on teda nimetatud algul Deusdeditiks ja hiljem Adeodatuseks.
Paavstiks saamine
muudaAdeodatus I pühitseti paavstiks 19. oktoobril 615, kui Bütsantsi keiser Herakleios I oli teda tunnustanud. Ta oli esimene preester pärast Johannes II-t, kes valiti paavstiks. Ta oli paavstiks saades üsna eakas.
Poliitilised olud
muudaAdeodatus I ajal tabasid Roomat maavärin ning mitmesugused haigused, nagu pidalitõbi ja katk. Itaalias viibinud Bütsantsi väed ei saanud palka, mis tõi sõdurite seas kaasa mässu, mille käigus tapeti eksarh Johannes.
Paavst kohtus Roomas uue eksarhi Eleutheriusega, kes siirdus seejärel mässu maha suruma. Peatselt asus Eleutherius mässama Bütsantsi vastu, kuid sai Roomat rünnates surma.
Suhtumine munklusse
muudaAdeodatus I taunis munklust ja nõudis munkadelt, kes olid Gregorius I-lt saanud varasid, nende üleandmist sekulaarvaimulikele.
Sellele vaatamata on mõned kirikuajaloolased pidanud teda benediktiini mungaks, kuid paljud kirikuajaloolased pole seda fakti kinnitanud.
Bulla
muudaAdeodatus I oli esimene paavst, kes andis välja bulla ja kasutas selle kinnitamiseks vastavat pitserit.
Liturgilised otsused
muudaAdeodatus I lubas vaimulikel pidada päevas (hommikul ja õhtul) või eri kirikutes kahte missat ("Liber Pontificalise" teksti tõttu erinevad tõlgendused).
Ordinatsioonid
muudaAdeodatus I ordineeris 29 piiskoppi, 14 preestrit ja 15 (või 5) diakonit. Tema ajal sai preestriks hilisem paavst Bonifatius V.
Surm
muudaAdeodatus I suri 8. novembril 618 Roomas võib-olla katku ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Ta oli esimene paavst, kes oma surivoodil andis korralduse jagada paavsti rahaline pärand vaimulikele pärast oma surma.
Teda austatakse katoliku kirikus pühakuna, kelle mälestuspäev on 8. november.
Hinnang
muudaHonorius I iseloomustas Adeodatus I-t kui lihtsat, vaga, tarka ja arukat vaimulikku. Ta oli pärimuse järgi suudelnud katkuhaigete haavu.
Kirjandus
muuda- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
muuda- Artikkel Adeodatus I kohta (inglise keeles)
- Artikkel Adeodatus I kohta. (inglise keeles)
- 7. sajandi konsistooriumid.
- Adeodatus I dokumendid.
| Eelnev Bonifatius IV |
Rooma paavst 615–618 |
Järgnev Bonifatius V |