Aktsiaselts
Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend "aktsiaselts".
Aktsiaseltsi omanik on aktsionär, kes omab aktsiaid ehk väärtpabereid, mille omamine annab üldjuhul hääleõiguse ettevõtte üldkoosolekul ning mis tähendab osalust ettevõttes. Õigused ja kohustused siiski varieeruvad olenevalt aktsia tüübist. Hääleõiguse järgi jaguneb aktsia lihtaktsiaks ja eelisaktsiaks. Eelisaktsionäril on fikseeritud dividendid ning pankroti korral eelis nõuete rahuldamise protsessis, kuid tal puuduvad õigused hääletada üldkoosolekutel.[1]
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek, mis tavaliselt toimub korrapäraselt. Koosoleku otsused võetakse vastu hääletusega, kusjuures üks aktsia vastab tavaliselt ühele häälele. Aktsionäride koosolek valib aktsiaseltsi nõukogu. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi juhatuse, mis hakkab tegelema ettevõtte jooksvate küsimustega ja millel on nõukogu ees aruandluskohustus. Nõukogu ülesanne on valvata juhatuse tegevuse järele ja suhelda aktsionäridega. Kuna nõukogu nimetab omakorda ametisse ettevõtte juhatuse, on aktsionäridel kui ettevõtte osanikel koosolekul osalemise ja hääletamisega võimalus osaleda ettevõtte juhtimises.
Aktsiaseltsil on järgmised tunnused:
- aktsiakapital on jaotatud aktsiateks;
- aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest;
- aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga;
- aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.
Aktsiaseltsi asutamine
muudaAktsiaseltsi asutamiseks on vaja esitada kandeavaldus (ettevõtte kandmiseks äriregistrisse), asutamisleping, kuhu lisatakse ka ärinimi, ning põhikiri. Enne asutamist on vaja kokku leppida äriühingu omanike ja juhatuse nimekiri. Asutajad ei saa võtta endale õigusi, mis ei tulene aktsiatest.[2] Asutajaks võib olla üks või mitu inimest, füüsiline või juriidiline isik.[3] Asutamisotsus ja põhikiri tuleb koostada juhul, kui asutajaid on vaid üks. Mitme asutaja korral on vaja kokku leppida tingimused ja põhikirja sisu. Asutamislepingus ja põhikirjas peab olema esitatud ettevõtte põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi.[4]
Pärast asutamisotsuse tegemist ja lepingu sõlmimist on võimalik avada pangakonto, kuhu kantakse kapitali sissemaksed. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaline sissemakse tähendab rahaliselt hinnatavat aktsiaseltsile üleantavat asja või varalist õigust, mida on võimalik sissenõudeks pöörata. Selleks ei tohi olla teenus ega töö, mida aktsiaseltsi kasuks või selle asutamiseks tehakse. Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele.[1]
Aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrisse tuleb juhatusel esitada avaldus, milles on kirjas aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress, aktsiakapitali suurus, nimiväärtuseta aktsiate arv, põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, majandusaasta algus ja lõpp, juhatuseliikmed, kes võivad esindada aktsiaseltsi, ning muud seaduses sätestatud andmed. Avaldusele lisatakse asutamisleping, põhikiri ning panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta. Mitterahalise sissemaksmise korral tuleb lisada sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid.[1]
Aktsionär ja aktsiaselts
muudaAktsiaseltsi õigused ja kohustused aktsionäri ees
muudaAktsiaselts peab aktsionäre kohtlema võrdsetel asjaoludel võrdselt. Aktsionäri ei tohi ilma tema nõusolekuta sundida tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust, arvestuslikku väärtust või ülekurssi. Aktsionäridele võib maksta dividende majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise tingimused ja kord on kirjas põhikirjas või kindlaks määratud üldkoosoleku otsusega, mille on juhatus esitatud ning mis on nõukoguga kooskõlastatud. Dividendid makstakse välja rahas või aktsionäri nõusolekul muu varaga. Väljamakse, mida aktsionäril polnud õigus saada, tuleb tagastada. Kui aktsionär ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, võib tagastamist nõuda vaid juhul, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.[5]
Aktsionäri õigused ja kohustused aktsiaseltsi ees
muudaAktsionäril on õigus saada üldkoosolekul teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on põhjust eeldada, et see võib tekitada aktsiaseltsile olulist kahju. Keeldumise korral on aktsionäril õigus lasta selle üle otsustada üldkoosolekul või esitada kohtule avaldus, millega juhatus on kohustatud andma teavet kahe nädala jooksul pärast keeldumist.
Kui aktsionär tekitab kahju aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või kolmandale isikule, on ta kohustatud selle eest vastutama. Juhul kui aktsionär ei osalenud kahju tekitamise aluseks olnud üldkoosolekul või hääletas selle otsuse vastu, on ta vastutusest vabastatud.[5]
Aktsiaseltsi juhtimine
muudaÜldkoosolek
muudaAktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek.[6] Üldkoosoleku pädevuses on järgmised toimingud:
- põhikirja muutmine;
- aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
- vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
- nõukoguliikmete valimine ja tagasikutsumine;
- audiitori valimine;
- erikontrolli määramine;
- majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
- aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
- nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine;
- tingimuste määramine;
- õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
- muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Üldkoosolekul võib hääletada elektrooniliselt või posti teel, kui see on põhikirjas ette nähtud.[1]
Üldkoosolekut peetakse aktsiaseltsi asukohas, juhul kui põhikirjaga pole ette nähtud teisiti. Kui juhatus või nõukogu korraldab üldkoosoleku, määrab selle päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsub kokku audiitor, määrab päevakorra tema. Olemas on nii korraline kui ka erakorraline üldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas ning seal kinnitatakse majandusaasta aruanne. Korralise üldkoosoleku kord ja tähtaeg on kindlaks määratud põhikirjas. Üldkoosolek ei tohi toimuda hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppemist. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku vaid põhikirjas ette nähtud juhtudel. Seda võib nõuda nõukogu või audiitor, kui see on aktsiaseltsile vajalik.[1]
Nõukogu
muudaNõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab selle juhtimist ning valvab juhatuse tegevuse järele. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekul. Nõukogu ülesanne on anda juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimiseks.
Kui põhikirjas pole sätestatud teisiti, on nõukogus kolm liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kuid ei pea olema aktsionär. Nõukogu liige ei või olla isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud nõukogu liikmena esinemise või ettevõtluskeeldu. Samuti ei või nõukogu liige olla isik, kellel on keelatud tegutseda alal, mida aktsiaselts esindab. Nõukogu liikmeid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu valib ka enda seast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu peab korraldama ka koosolekuid, mis ei tohi toimuda harvem kui kord kolme kuu jooksul.[1]
Juhatus
muudaJuhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, esindades ja juhtides aktsiaseltsi. Juhatus juhindub nõukogu seaduslikest korraldustest ning peab vähemalt kord nelja kuu jooksul esitama ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest. Juhatusel on kohustus viivitamatult teavitada olukorrast, kui aktsiaseltsi majandus oluliselt halveneb. Maksejõuetuse korral peab juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest.
Kõikide tehingute tegemisel võib aktsiaseltsi esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas pole ette nähtud teisiti. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmeid võib olla üks kuni mitu, kuid juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirja alusel võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule.[1]
Aruandlus
muudaMajandusaasta lõppedes koostab juhatus majandusaasta aruande lähtudes raamatupidamise seadusest ning esitab selle audiitorile. Seejärel esitab juhatus majandusaasta aruande, audiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekud üldkoosolekule. Nõukogu tutvub aruandega, annab sellele kirjaliku tagasiside ning sobivuse korral heakskiidu. Aruanne peab muu hulgas sisaldama teavet kuidas nõukogu on ettevõtet juhtinud.[1]
Aktsiaseltsi lõpetamine
muudaAktsiaselts lõpetatakse kas üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, pankroti väljakuulutamisega või muudel seaduse või põhikirjaga ettenähtud põhjustel. Üldkoosolekul otsustatud lõpetamisega on otsus vastu võetud siis, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest (juhul kui põhikirjas pole teisiti välja toodud). Kui lõpetamise otsus tuleb erakorralisel koosolekul, esitab juhatus üldkoosolekule eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate käesoleva aasta majandustegevusest, mis on üldkoosolekul kinnitatud. Kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud aktsiaseltsi lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine on seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, lõpetatakse aktsiaseltsi tegevus kohtumäärusega. Kohtuotsusega lõpetatakse tegevus ka juhul, kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut, juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ning uut pole valitud, või muudel seadusega sätestatud põhjustel. Tegevuse lõpetamisel aktsiaselts likvideeritakse ning likvideerijateks on juhatuse liikmed. Vähemalt üks likvideerijatest peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.[1]
Aktsiaseltsi lühendid eri maades
muuda- Eesti: AS
- Läti: AS, A/S (akciju sabiedrība)
- Norra: AS, A/S (aksjeselskap)
- Rootsi: AB, A/B (aktiebolag)
- Saksamaa: AG (Aktiengesellschaft)
- Soome: Oy (osakeyhtiö), Ab (aktiebolag)
- Venemaa: АО (акционерное общество)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Ärseadustik". Vaadatud 01.05.2017.
- ↑ "Äriseadustik". §245.
- ↑ "Äriseadustik". §242.
- ↑ "Eesti".[alaline kõdulink]
- ↑ 5,0 5,1 "Äriseadustik". 26. peatükk.
- ↑ "Äriseadustik". §290.
Välislingid
muuda- Kehtiv Äriseadustik Riigi Teataja