Arjen Robben

Arjen Robben
Isikuandmed
Täisnimi	Arjen Robben
Sünniaeg	23. jaanuar 1984 (40-aastane)
Sünnikoht	Bedum, Holland
Pikkus	181 cm
Positsioon	äärepoolkaitsja
Klubiandmed
Koduklubi	FC Groningen
Särginumber	10
Klubikarjäär*
Koondisekarjäär
Medalid
Maailmameistrivõistlused
Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
	* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad, uuendatud seisuga 1. märts 2024.

Arjen Robben ['arjen r'oben] (sündinud 23. jaanuaril 1984 Bedumis) on Hollandi jalgpallur (äärepoolkaitsja).

Suurem osa klubikarjäärist (2009–2019) mängis ta Müncheni Bayernis, kellega tuli kaheksal korral Saksamaa meistrks. Ta on tuli ka Hollandi, Inglismaa ja Hispaania meistriks vastavalt PSV Eindhoveni, Chelsea ja Madridi Reali koosseisus.

2019. aasta juulis teatas ta jalgpallurikarjääri lõpetamisest, kuid 2020. aasta juunis liitus ta FC Groningeniga, kus ta oli jalgpallurikarjääri ka alustanud.

Klubikarjäär

Groningen

2000. aastal määras FC Groningeni peatreener Jan van Dijk Arjen Robbeni klubi põhimeeskonda. Samal aastal sai Robben Groningeni aasta mängijaks. Groningenis veetis Arjen Robben kaks hooaega ja siis ostis ta PSV Eindhoven.

PSV Eindhoven

PSV Eindhoveni koosseisus tuli Robben Hollandi meistriks ja valiti Hollandi parimaks nooreks mängijaks. Edukas esinemine pööras Robbenile Inglismaa Premier League'i klubide tähelepanu ja 2004. aastal ostis ta Chelsea.

Londoni Chelsea

Debüüti Chelsea meeskonnas pidi Robben vigastuse tõttu ootama. Pärast paranemist aitas hollandlane Londoni klubil tulla kahel aastal järjest Premier League'i meistriks. Kolmanda hooaja jooksul sai ta jälle vigastada ja seejärel ostis Real Madrid^[2] ta 36 miljoni euro eest^[3].

Madridi Real

Robben sõlmis Real Madridiga viieaastase lepingu 22. augustil 2007. Madridi klubil tuli Robbeni eest tasuda 24 miljonit naela ehk 35 miljonit eurot. Oma debüüdi Real Madridis tegi Robben 18. septembril UEFA Meistrite Liiga mängus Bremeni Werderi vastu, kui ta vahetas välja Raúli. Mäng võideti 2-1. La Liga debüüdi tegi ta 23. septembril 1-1 viigimängus Valladolidiga, kui ta sekkus vahetusest Royston Drenthe asemel. 10. veebruaril 2008 lõi Robben oma esimese värava Madridi eest, kui kodus võideti 7-0 Valladolidi. Robbenist sai asendamatu lüli Real Madridi meeskonnas, eriti hinnati teda tema kuulsate sööstude poolest vasakult äärelt. Ei läinud kaua, kuni temast sai põhikoosseisu mängija. Oma debüüthooajal mängis ta 28 mängus ning lõi viis väravat. Real Madrid tuli La Liga meistriks oma igipõlise rivaali FC Barcelona ees.

Robben säilitas oma tähtsuse Real Madridi keskväljal 2008–09 hooajal, kui ta mängis 35 mängus ning lõi seejuures 8 väravat. Kuigi hollandlane oli Madridi üks tähtsamaid mängijaid ka 2009–10 hooajal, kus ta lõi hooajaeelsetes mängudes 3 väravat ning andis söödu veel neljale, siis sattus tema koht algkoosseisus ohtu, kui meeskonna juurde saabus Florentino Pérez ning sõlmiti lepingud kuulsa Cristiano Ronaldo ja Kakága. Real Madrid võttis vastu 25 miljoni naela suuruse pakkumise Bayern Münchenilt. Robben sõnas hiljem, et ta oli sunnitud Real Madridist lahkuma. Ta ütles: "Ma ei tahtnud minna, kuid klubi tahtis mind müüa."

Müncheni Bayern

2009. aasta augustis läks Robben Müncheni Bayernisse umbes 25 miljoni euro eest ja juba esimeses mängus lõi ta kaks väravat. Ta oli pikka aega Bayerni asendamatu parema ääre sööstja.^[4] Esimesel hooajal tuli Robben Saksamaa meistriks (see oli Robbeni jaoks juba viies kord 8 aasta jooksul). Pärast hooaega Bayernis valiti hollandlane Saksamaa aasta jalgpalluriks.

Koondisekarjäär

Arjen Robben (2012)

Robben debüteeris Hollandi jalgpallikoondises 2003. aastal.

Kolme väravat pole Robben ühes koondisemängus löönud, aga kuuel korral on ta löönud kaks väravat.

2004. aasta EM-valikturniiri lõpetas Holland Tšehhi jalgpallikoondise järel teisena. Omavahelistes mängudes Holland viigistas kodus ja kaotas võõrsil, mõlemad võitsid kõik ülejäänud mängud. Robben osales 2 kohtumises, mõlemas vahetusmängijana. 11. oktoobril 2003 lõi ta Hollandis meeskonnas oma esimese värava: see oli EM-valikmängus kodus Moldova jalgpallikoondise vastu 5:0 lõppenud mängu viimane värav. Lisavalikmängudes Šotimaa jalgpallikoondise vastu kaotas Holland võõrsil 0:1, kuid võitis kodus 6:0 ja pääses Portugalis toimuvale finaalturniirile.

Finaalturniiril loositi Holland ja Tšehhimaa taas ühte alagruppi. Avavoorus viigistas Holland 15. juunil Saksamaaga 1:1, Robben ei mänginud. Teises voorus tšehhide vastu 19. juunil oli Robben algkoosseisus. Holland läks kiiresti 2:0 juhtima. 58. minutil vahetati Robben seisul 2:1 välja ja lõpuks Holland kaotas 2:3. Viimases alagrupivoorus Läti jalgpallikoondise vastu 23. juunil mängis Robben kogu mängu ja Holland võitis 3:0. Tšehhimaa võitis alagrupi täiseduga, Holland pääses teisena edasi. 26. juunil toimus veerandfinaal Rootsi jalgpallikoondise vastu, kus väravaid ei löödud ja Robben mängis kogu mängu. Penaltiseerias oli pärast 5 lööki seis võrdne, Robben realiseeris kuuendana otsustava penalti, seevastu rootslane Olof Mellberg eksis ja Holland pääses poolfinaali. Poolfinaalis Portugali jalgpallikoondise vastu, mis toimus 30. juunil, sai Robben 71. minutil kollase kaardi ja vahetati 81. minutil seisul 1:2 välja. See jäigi lõpptulemuseks ja Holland langes välja. Pronksimängu ei peetud.

2006. aasta MM-valikturniiril olid Holland ja Tšehhimaa taas samas valikgrupis, aga nüüd võitis Holland mõlemad omavahelised mängud ja ka valikgrupi ilma ühegi kaotuseta. Robben lõi kaks väravat, Andorra jalgpallikoondise vastu võõrsil ja Rumeenia jalgpallikoondise vastu kodus. Lisavalikmängudelt pääses ka Tšehhimaa MM-ile, mis toimus Saksamaal.

Arjen Robben (2006)

Saksamaal toimunud MM-il loositi Holland kõige tugevamaks hinnatud alagruppi. 11. juunil alistas Holland Serbia ja Montenegro jalgpallikoondise 1:0, Robben mängis kogu mängu, lõi 18. minutil värava ja valiti kohtumise parimaks mängijaks. 16. juunil võitis Holland ka Elevandiluuranniku jalgpallikoondise 2:1, Robben mängis kogu kohtumise ja sai 34. minutil kollase kaardi, väravat ei löönud, kuid valiti jälle kohtumise parimaks mängijaks. Sellega olid mõlemad edasipääsejad alagrupist selgunud ja üksnes alagrupi võitjat otsustavas kolmandas mängus Robbenit välja ei pandud. Argentina jalgpallikoondisega tehti väravateta viik, misjärel Argentina läks edasi võitjana ja Holland teisena. 25. juunil järgnes kohtumine Portugaliga, mille Robben tegi kaasa algusest lõpuni. Kohtunik Valentin Ivanov jagas välja rekordilised 16 kollast ja 4 punast kaarti, aga Robben neid ei saanud. Portugal võitis 1:0 ja pääses veerandfinaali.

2008. aasta EM-valikgruppi loositi Holland kokku Rumeeniaga nagu eelmiseks MM-valikgruppi. Kuid kui siis oli Holland mõlemad omavahelised mängud võitnud, siis nüüd Holland viigistas kodus ja kaotas võõrsil. Rumeenia võitis alagrupi Hollandi ees, aga finaalturniirile pääses kaks paremat. Robben ei löönud valikgrupis väravaid.

EM-finaalturniiril loositi Holland taas kõige tugevamasse alagruppi koos mõlema MM-finalisti Itaalia ja Prantsusmaa jalgpallikoondise ning lisaks Rumeeniaga. Sellegipoolest läbis Holland alagrupi üliedukalt. 9. juunil alistas Holland Itaalia 3:0, Robben ei mänginud. 13. juunil alistas Holland Prantsusmaa 4:1, Robben mängis teise poolaja (esimese võitis Holland 1:0) ja lõi 72. minutil 3:1. 17. juunil alistas Holland ka Rumeenia 2:0, Robben mängis esimesed 61 minutit ja võeti välja seisul 1:0. Teisena läks alagrupist edasi Itaalia. Kuid 21. juunil veerandfinaalis kaotas Robbenita mänginud Holland Venemaa jalgpallikoondisele lisaajal ja langes välja.

2010. aasta MM-valikgrupi läbis Holland täiseduga. Robben lõi ühe värava, Norra jalgpallikoondise vastu kodus.

Arjen Robben (2010)

MM-finaalturniir toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis. Holland läbis ka alagrupi täiseduga, alistades kõigepealt Taani jalgpallikoondise 2:0 ja siis Jaapani jalgpallikoondise 1:0, Robben neis kohtumistes kaasa ei teinud. Viimases alagrupimängus Kameruni jalgpallikoondise vastu 24. juunil sekkus Robben 73. minutil seisul 1:1 ja Holland võitis 2:1. Teisena pääses alagrupist edasi Jaapan. 28. juunil alistas Holland 2:1 Slovakkia jalgpallikoondise. Robben mängis 71 esimest minutit, lõi 18. minutil avavärava, sai 31. minutil esimesena kollase kaardi ja valiti kohtumise parimaks mängijaks. 2. juulil mängis Robben veerandfinaalis Brasiilia jalgpallikoondise vastu terve kohtumise ja andis 68. minutil nurgalöögi, millest Wesley Sneijder lõi võiduvärava 2:1. 73. minutil sai Brasiilia poolkaitsja Felipe Melo Robbeni ründamise eest punase kaardi. 6. juulil mängis Robben poolfinaalis Uruguay jalgpallikoondise vastu 89 minutit ja viis 73. minutil Hollandi 3:1 juhtima. Pärast Robbeni väljavahetamist lõi Uruguay veel ühe värava. 11. juulil peeti Hollandi ja Hispaania jalgpallikoondise vahel finaal, kus jagati välja MM-finaalide kohta pretsedenditud 14 kollast kaarti, neist 9 Hollandile. Robben sai 84. minutil kollase kaardi. Hispaania võitis lisaajal 1:0 ja Hollandi parim võimalus oli 60. minutil, kus Robben jäi üks ühe vastu väravavahi Iker Casillasega, kes suutis Robbeni löögi jalaga tõrjuda.

2012. aasta EM-valikgrupi võitis Holland Rootsi ees (omavahelistes kohtumistes võitis kumbki omas kodus ja Holland võitis kõik ülejäänud mängud). Kaks paremat pääses finaalturniirile. Robben väravaid ei löönud.

Finaalturniiril Ukrainas oli Robben kõigis Hollandi kohtumistes algkoosseisus. 9. juunil kaotas Holland Taanile, 13. juunil 1:2 Saksamaale (Robben vahetati 83. minutil välja) ja 17. juunil 1:2 Portugalile. Holland jäi alagrupis viimaseks ja langes välja.

2014. aasta maailmameistrivõistluste esimeses alagrupimängus 13. juunil lõi ta kaks väravat Hispaaniale. Teises alagrupimängus lõi ta värava Austraaliale. Holland jõudis poolfinaali, kus penaltiseerias kaotati Argentinale. Robben oli üks kahest Hollandi mängijast, kes penaltiseerias ei eksinud. Kolmanda koha mängus võideti 3:0 Brasiiliat ja võideti pronksmedal. Robben pälvis turniiri Pronksise Palli auhinna.

Pärast ebaõnnestunud 2018. aasta maailmameistrivõistluste valiksarja otsustas Robben koondisekarjääri lõpetada. Tema viimaseks koondisemänguks jäi 10. oktoobril 2017 peetud MM-i valikmäng Rootsiga, kus ta lõi kaks väravat. Tema arvele jäi 96 koondisemängu ja 37 väravat.^[5]