Dalai-laama

Dalai-laama on tiitel, mille mongoli valitseja Altan-khaan andis 1578. aastal Tiibeti budismi geluki koolkonna pealaamale Sönam Gjatsole (tiibeti keeles bsod nams rgya mtsho, 1543–1588).

Nimetus

XIV dalai-laama järgi ei andnud Altan-khaan siiski otseselt seda tiitlit, vaid tegu on pelgalt nime Sönam Gjatso tõlkega mongoli keelest. Tiibetlaste seas on dalai-laama tuntud nimetusega gjälva rinpotše. Mongolikeelne dalai on vasteks tiibetikeelsele sõnale gjatso (rgya mtsho) ja tähendab ‘ookeani’, viidates vastava isiku tarkuse suurusele ja sügavusele.

Laama tähendab tiibeti keeles õpetajat.

Järgnevus

Tiibeti budismis peetakse dalai-laamat bodhisattva Avalokitešvara (tiibeti keeles Chenrezig) reinkarnatsiooniks.

Usutakse, et kui dalai-laama sureb, siis sünnib ta 45 päeva pärast uuesti. Arvutatakse välja umbkaudne koht ja minnakse otsima. Kolme aasta vanuses tehakse võimalikele dalai-laamadele rida teste, millest enamikus on vaja ära tunda dalai-laamale kuulunud esemeid (eristada neid teiste analoogsete hulgast). Samasugused katsed on kõigi kõrgemate laamade valikul. Mõneaastaselt hakkab dalai-laama saama koolitust, teatavas vanuses otsustatakse tulemuste järgi, kes võimalikest jääb.

Sönam Gjatso nimetati III dalai-laamaks. Tema kaks eelkäijat said selle tiitli postuumselt. Dalai-laamade järgnevus algab Tsongkhapa õpilasest Gedün Drupist (tiibeti keeles dge ’dun grub, 1391–1474) ning põhineb ümbersünni ehk reinkarnatsiooni teoorial, mida rakendatakse ka paljude teiste tiibeti budismi kõrgvaimulike järgnevusliinide puhul. Dalai-laamasid peetakse bodhisattva Avalokitešvara kehastusteks ja Tiibeti kaitsjateks.

Alates V dalai-laamast Ngavang Lobsang Gjatsost (tiibeti keeles ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) kuulub neile Tiibetis ka ilmalik võim.

VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (tiibeti keeles tshangs dbyangs rgya mtsho, 1687–1706) ei astunud mungaseisusesse ja oli silmapaistev ilmalik luuletaja (tema laulude kogumik «Nukrad armastuslaulud» on ilmunud eesti keeles Linnart Mälli tõlkes 2006).

XIII dalai-laama Thupten Gjatso (tiibeti keeles thub bstan rgya mtsho, 1876–1933) püüdis alustada järkjärgulisi reforme Tiibeti kaasajastamiseks.

Kui Hiina Rahvavabariik 1950. aastatel Tiibeti okupeeris, läks praegune, XIV dalai-laama Tenzin Gjatso (tiibeti keeles bstan ’dzin rgya mtsho) 1959. aastal eksiili Indiasse, kus rajas Dharamsalas Tiibeti eksiilvalitsuse.

XIV dalai-laama Tenzin Gyatso on avaldanud Tiibeti budismi kohta kümneid raamatuid, mitmed neist on tõlgitud ka eesti keelde. Tunnustuseks tema rahumeelsele võitlusele Tiibeti vabaduse eest anti talle 1989 Nobeli rahupreemia.