Dobele (läti) on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal. Dobele on Dobele piirkonna keskus. 2009. aastani oli Dobele rajooni keskus. Linn on rajatud mattunud meteoriidikraatri servale.[3]

Dobele
läti Dobele
Dobele keskväljak
Pindala: 8,0 km² (2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 8589 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 56° 38′ N, 23° 17′ E
Dobele (Läti)
Dobele

Linna järgi on nime saanud Raikküla lademe Dobele kihistu.[4]

Ajalugu

muuda

Ajalooürikutes on Dobele nime esmamainitud 1254. aastal Zemgale jagamise aktis (Zemgales dalīšanas aktā). Asula on eri perioodidel kandnud nimesid Dobelene, Doblen ja Добленъ. 1335. aastal rajati sinna Dobele ordulinnus, millest sai aastal 1376 Dobele komtuuride residents. Kiriku hakati ehitama 1495. aastal.

1562. aastal keeldus sealne komtuur Mathias von der Recke oma valdusi vastsele Kuramaa hertsogile Gotthard Kettlerile loovutamast ja valitses neid kuni 1576. aastani, mil Kettleril läks lõpuks korda Mathias Dobelest valuraha eest loobuma sundida. Aastail 1642–1682 tegutsesid Dobeles saekaater ja vesiveski, seal valmistati ka äädikat. 1710. aastal, katkuepideemia ajal, viis hertsog Friedrich Wilhelm Kettler oma residentsi ajutiselt Dobelesse. Sealne ordulinnus jäeti maha 1730. aastal.

1812. aastal hõivasid asula Napoleoni väed. 1870. aastal peeti Dobeles esimene Kurzeme laulupidu. Linn aastast 1917. Läti vabadussõja ajal oli linn nii bolševike, landesveeri kui ka Pavel Bermondt-Avalovi valduses. Läti väed vabastasid linna 23. novembril 1919. Aastal 1927 valmis linna läbiv Jelgava–Liepāja raudtee.

Tuntud elanikke

muuda
 
Viktors Ščerbatihs

Galerii

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  3. Masaitis, V.L. 1999 Impact structures of northeastern Eurasia: the territories of Russia and adjacent countries, Meteoritics & Planetary Science, Kd. 34, lk. 691-711
  4. Stratigraafia terminoloogia

Välislingid

muuda