Juhan Luiga

Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane^[1].

Lõpetas 1904 Tartu Ülikooli ning oli 1899–1908 samas õppejõud. Kuulus aastast 1893 Eesti Üliõpilaste Seltsi. Hiljem Tallinnas era-, kooli- ja linnaarst ning Esimese maailmasõja ajal Soomes sõjaväearst. Alampolkovnik/kolonelleitnant (1920). 1921–1927 Eesti Arstide Liidu esimees. Tööerakondlane ja I Riigikogu liige.

Isiklikku

Abiellus aastal 1913 näitleja Erna Villmeriga. Tema vend oli Torma Maarja koguduse õpetaja Michael Luiga.

Looming

Avaldas kirjutisi psühhiaatria, soomeugrilaste usundipsühholoogia, eesti muinasusundi, Eesti ajaloo, kaasaegse poliitika jm kohta. Käsitlenud fantaasiarohkelt muuhulgas Eesti 13.–14. sajandi sündmusi, Lembitut kui rahvajuhti, piiskop Theoderichi tegevust ja Jüriöö ülestõusu. Avaldas mitu artiklit kuukirjas "Eesti Kirjandus", nii: "Eesti muinasusk" (1908), "Põhjavaim" (1911), "Meelehaigus rahvaluules" (1912), "Juhan Leinberg" (1914, ainult lühike sissejuhatus), "Soome sugu usk" (1916 ja 1918). Soomeugrilaste usundi tõlgendamisel rõhutas idapoolset mõju. Eesti muinasaja lõpuperioodi ja Lembitu rolli käsitles Luiga artiklites "Lembitus Wytamas", "Lembitu surm", "Lembitu välispoliitika", "Rattama kalmed", "Läti Hendriku kroonika kriitika".

Ajaloolased on tema kirjutiste suhtes kriitilised olnud. Sulev Vahtre hinnangul on need "luulelennulised, subjektiivsed, allikakriitilises osas nõrgad", Harri Moora arvates on Luiga "tööde tagajärjed täiesti fantastilised" ja lähevad oma modernistliku lähenemisega "peaaegu igast piirist üle, nii et tema töid pole võimalik jaatavas mõttes kasutada".^[2]

Luiga arstiteaduslikke uurimistöid ning ka meditsiiniteemade populaarteaduslikke käsitlusi, nagu ka tema tegevust psühhiaatriliste haigete hooldamise ja ravi arendamisel, on hinnatud väga kõrgelt.

Teosed

"Päevamured" (2 kd, 1934)
"Poliitilised päevamured" (2 kd, 1935)
"Eesti vabadusvõitlus 1343–1345" (1924)
Läti Hendriku kroonika kriitika, Eesti Kirjandus 1922–1926
Lembitu välispoliitika, Eesti Kirjandus nr. 8–11 1921
"Mäss ja meelehaigus". Koostanud ja saatesõna: Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 1, Ilmamaa, Tartu 1995, 656 lk
"Hingejõu ilmed". Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 6, Ilmamaa 1995, 496 lk (ka mõlema köite nimeregister)

Artiklid

Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr. 11 1916, nr. 1–2 1918, nr. 7 1918-1919
Lembitu välispoliitika, Eesti Kirjandus, IV osa nr. 11 1921
Päevamured I, Kogumik Päevamured, I osa, 1934
Kirjad karskusest., Kogumik Päevamured, I osa, 1934
Teated ja tähendused III. Leo Tolstoi., Kogumik Päevamured, I osa, 1934
Rahvaste ja kultuuri väärtusest., Kogumik Päevamured, I osa, 1934
Kirjanikud ja seltskond, Kogumik Päevamured, I osa, 1934
Hingelised päevaküsimused., Kogumik Päevamured, II osa, 1934
Noor-Suomi-Eesti., Kogumik Päevamured, II osa, 1934

Viited

↑ Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965
↑ Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 33–34

Välislingid

Johan Kõpp "Juhan Luiga mälestuseks" Eesti Kirjandus, 11/1927
Eduard Laaman "Juhan Luiga kui ideoloog" Looming, 8/1937
Eduard Laaman "Juhan Luiga ja J. J. Rousseau" Looming, 8/1938
Ülo Tonts "Juhan Luiga ja iseseisev Eesti" (raamatu "Hingejõu ilmed" arvustus) Eesti Päevaleht, 15. aprill 1996, lk 7
Vaino Vahing "Juhan Luiga ja naised" Eesti Naine, 2005, nr 2
Juhan Luiga Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965

[2] Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 33–34

[1]

[2]