Kaspia meri

Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel. See on maailma suurim järv.

Kaspia meri
Valgla maad	Aserbaidžaan Gruusia Armeenia Türgi Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan
Sissevool	Volga jõgi, Kura jõgi, Tereki jõgi, Uurali jõgi, Žemi (Emba) jõgi ja ajuti Kuma jõgi
Pindala	374 000 km²
Keskmine sügavus	209 m
Suurim sügavus	1025 m
Maht	78 648 km³
Koordinaadid	42° N, 51° E

Kaspia mere rand Iraanis

Vanade kaartide järgi oli järve nimi Qazvin (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järvele antud umbes 70 nime.

Kaspia piirneb loodes Euroopa ja mujal Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-Iraani, Aserbaidžaani, Lõuna-Venemaa, Lääne-Kasahstani ja Türkmenistaniga.

Kaspia valgla suurus on 371 000 km². See hõlmab umbes kümnendiku maailma sellest osast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on kaks ja pool tuhat kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit.

Suurim Kaspiasse suubuv jõgi on Volga. Veel suubuvad sinna Kura, Terek, Uurali jõgi, Žem (Emba), Sumqayıtçayı ja ajuti ka Kuma. Madala veeseisu ajal voolab Artšadarja jõgi Kaspia merest Kara-Bogazisse.

Järve vesi on soolane, kuid erineb mereveest soolade koostiselt, sest selles on palju sulfaate. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul.

Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on ookeaniline maakoor. Ta tekkis umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui Sarmaatia meri, mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks.

Kaspia meri jaguneb kolmeks: Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kaspiaks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%.

Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit. Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid Baikalile ja Tanganjikale. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust.

Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰).

Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3 tuhande aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase 14. sajandi alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas 1837. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud 1882, aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud 1977. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed.

Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad parasvöötmes, Lõuna-Kaspia lähistroopikavöötmes. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias −8...−10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul.

Sademete hulk kõigub 90...100 millimeetrist kõrbelisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga Abşeroni poolsaarel ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed.

Kaspia meri on suur kalamarja püügikoht.

Merepõhja all on nafta- ja maagaasivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba 1820. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni.

Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul keedusoola, lubjakivi, liiva ja savi.

Vaata ka

• Kaspia flotill

Välislingid

• Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames (inglise keeles)