Kesselaid

Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu. See on vanim ja kõrgeima loodusliku maismaapunktiga laid Eestis.

Kesselaid
Kesselaid
Ümbritseb	Väinameri
Koordinaadid	58° 38′ 4″ N, 23° 25′ 57″ E
Pindala	1,75 km²
Pikkus	1,9 km
Laius	1,5 km
Rannajoone pikkus	6,86 km
Kõrgeim koht	Kesse pank (15,6 m)
Elanikke	4 (2017) 2,3 in/km²

Nimi

Laiu nimi on saksa keeles Schildau; rootsi keeles Skjöldö; Sköld; Skölldo vene keeles Шильдау, eestipäraselt Skuldai.

Laidu on 1458. aastal esmamainitud kui Scheldowe saart, Gerardus Mercatori kaardil on selle nimi Skolde ja 1645 vakuraamatus Schildau. Kesse nime on esimest korda mainitud 1569. aastal Maasilinna foogtkonna maaraamatutes. 1592 on Muhu saarelt teada Kesse lisanimega talupoegi, kuid Muhu talupojad on Kesselaiuga seostatavad alles 1627. aastast.

Asukoht

Kesselaid asub umbes 4 km kaugusel mandrist, 7 km Virtsu sadamast loodes ja 3,4 km kaugusel Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb Papilaid.

Halduslikult kuulub Kesselaid Muhu valda ja sellel asub Kesse küla, mille nimi oli kuni 1977. aastani Kesselaiu küla.

Kesselaiu kaart

Loodus

Kesselaiu aluspõhja moodustavad siluri settekivimid. Kivimikihid paiknevad rohkem kui seitsmekraadise nurga all. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank, kus asub laiu kõrgeim punkt (15,6 meetrit merepinnast). See on murtud pealetungiva Litoriinamere poolt ning on osa Lääne-Eesti klindist. Laiu järgi on nime saanud siluri Jaagarahu lademe Kesselaiu kihid.

Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal. 2004 moodustati Kesselaiu maastikukaitseala ja kogu laid on tänaseks looduskaitse all.

Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb Väinamere sügavaim piirkond (22 m).

Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi.

Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv kuuse-pärna taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka lookadastikku – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.

Laiu taimestik on liigirikas. Laiult on leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. II kaitsekategooria taimeliikidest kasvavad laiul kaunis kuldking ja valge tolmpea. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.

Laiule satuvad aeg-ajalt metssead ja põdrad. Saarel on kohatud halljänest, metsnugist ja rebast. Suviti on saarel nähtud merikotkast. Saare keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel Herefordi veiseid ja kodukitsi, kes aitavad rannaniite hooldada.

Ajalugu

Karjamõisa varemed

Kesselaid kerkis merest umbes 3000 eKr.

Esimesed andmed laiu asustusest on 1569, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale ja laiul asus 2 vabatalu, mille peremehed pidid maksma aastas 8 marka pearaha. 1674 oli laiul 4 talu. 18. sajandil asus laiul Muhu-Suuremõisa mõisa kõrts, mis tegutses ka 19. sajandil. 1807. aastal müüdi saar Virtsu mõisa mõisnikule Jacob Friedrich von Helwigile, kes rajas saare lõunaossa karjamõisa. Mõisa kasutati vaid suviti. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed.

1826 said laiu elanikud perenimed Muhu, Pesti, Sihvre, Tulgi (Tuuling) ja Vont.

Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. Vallakohus asus Kessulaiul, alates 1890. aastast aga Hellamaal. 1914. aastal oli saarel 77,72 ha mõisamaad, 113 ha talumaad ja 5 talu. Kuni 1921. aastani kuulus saar perekond Wahlidele. 1930. aastate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest ja laiul asus 6 majapidamist. 1939. aastal kuulus laid Muhu valda.

Aastast 1993 elab saarel endise majakavahi perekond – Kõmsilt pärit Urmas ja Elsa Vatter. Eesti 2011. aasta rahvaloenduse alusel elas Kesselaiul 7 inimest. 1. jaanuari 2017 seisuga oli end Kesselaiu elanikuks registreerinud 4 inimest.

Esimene meremärk püstitati laiule 1879. aastal, sihttulepaagid aastal 1885. Alates 1994. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel. Meremärkidest asuvad saarel Kessu liitsihi alumine ja ülemine tulepaak ning Kessu päevamärk.

Saarele pole veetud elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks.

Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager.

Kesselaiul käib rohkesti turiste. Saart saab külastada eelneval kokkuleppel Lalli sadamast. Saarele sõiduks on võimalus kokku leppida ka Virtsu paadimeestega Virtsu sadamas.

2003. aastal külastas saart Briti suursaadik Sarah Squire, kes andis kingitusena üle traktori, niiduki, tuulegeneraatori ja päikesepaneeli.

• 
  Suursäär Kesselaiul
• 
  Kesselaiul peetakse saare korrashoidmiseks veiseid
• 
  Kesse pank
• 
  Rannaäär. Näha on ka Kessu liitsihi alumine tulepaak

Kirjandus

• Artur Luha. "Kesselaid", Tallinn 1940.
• MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing "Kesselaiu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024."

Välislingid

• Kesselaid Eesti looduse infosüsteemis
• Kessulaiu aeropanoraamfoto
• Madis Jürgeni olukirjeldus: Kessulaiu Robinsonid
• Kesselaiu maastikukaitseala – pool sajandit unustuses. Eesti Loodus, november 2004
• Madis Filippov, Päästepunkti saavad saareelanikud koolitatakse end ise päästma, postimees.ee, 22. mai 2012
• Indrek Allmann räägib Kesselaiust Eesti Televisiooni saates "Osoon", 23. september 2013