Kilt (seelik)

Kilt (gaeli keeles fèileadh, iiri keeles féileadh, inglise keeles kilt) on ruuduline (tartan) villasest riidest Šoti meesteseelik.

Üks vanemaid teadaolevaid kujutisi tänapäevase kildi eelkäijast šoti sõdalaste seljas kolmekümneaastases sõjas 1630. aasta paiku

Tänapäevane kilt ja pidulik pintsak ning sporran 2009. aastal

Ajalugu

Algselt kanti suurt tükki volditud kangast, mille üks osa ulatus üle õla ning seoti vööga kinni – seda sai vajadusel keebina kasutada –, kuid 18. sajandi paiku hakati seda tülikaks pidama, kuna see ei sobitunud euroopaliku pintsakuga ning hakkas kujunema kilt.

Tegumood

Kildil on kindel pikkus ja lõige: kandja põlvitamise ajal peab äär ulatuma maha ning sellest lühemat või pikemat rõivaeset loetakse seelikuks. Käsitööna valmistatava kildi koostamisele kulub meistril mitu päeva ning kuni 8 meetrit villast kangast, millest enamik jääb kandja seljataha kildi voltidesse.

Kildi juurde kuuluvad:

• pistodakujuline kildinõel, mis hoiab kilti paigal;
• sukad koos lipsikutega, mille vahel kantakse omakorda nuga;
• vööle käib paun (sporran), mis argioludes on lihtsakoelisem, pidulikul puhul uhkem – ehitud näiteks loomanahkade, -karvade, vääriskivide ja -metallidega.

Tartan

Kilte katab ruudumuster ehk tartan, mis on igal klannil erinev ning oleneb sageli klanni piirkonnas kasvavatest värvitaimedest, kuid tänapäeval on ka piirkondlikud tartanid või organisatsioonide mustrid. Ruudumustrite üle peetakse arvet (üle 14 000 mustri) ja 2005. aastal määrati Eestile oma muster, mis on tuletatud Eesti lipuvärvidest ning Šotimaa kuningliku lipu värvidest.