Vikipeedia

Maie Kalda

Maie Kalda (1947. aastani Maie-Liis Kalda; 19. juuni 1929 Väike-Maarja – 8. november 2013) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.[1]

1980. aastal kirjutas Maie Kalda alla 40 kirjale.

Õpingud ja töö

muuda
  • 1937–1942 Väike-Maarja algkool
  • 1942–1947 Väike-Maarja Keskkool
  • 1948–1951 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, kaugõppija
  • 1953–1956 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, statsionaaris, eesti filoloog (cum laude)
  • 1947–1951 raamatupidaja Väike-Maarja tarbijate kooperatiivis
  • 1951–1953 Vao Masinatraktorijaama ajalehe Kolhoosi Tõde toimetuse sekretär
  • 1956–1959 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant kirjandusteaduse alal (Tallinnas)
  • 1960–1965 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur
  • 1965–1993 Keele ja Kirjanduse Instituudi vanemteadur (osalise koormusega)
  • 1993–2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur (osalise koormusega)
  • 2003–2009 Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur kultuuri- ja kirjandusteooria töörühmas (osalise koormusega)

Filoloogiakandidaat aastast 1963.

Loominguline tegevus

muuda

Maie Kalda esines arvustajana ja kirjandusuurijana aastast 1958. Ta huvitus uudsete, probleemsete ja intrigeerivate kirjandusnähtuste mõtestamisest, aga ka stiiliküsimustest, käsitledes Jaan Krossi, Karl Ristikivi, Kalju Lepiku, Mait Metsanurga, Albert Kivika, Vaino Vahingu, Arvo Valton, Kivisildniku ja teiste kirjanike loomingut. Temalt pärineb mitu uurimust eesti kirjanduse arengusuundade ja kirjanduselu kohta 1950.–1980. aastatel, sealhulgas käsitles ta ümberhinnanguid nõukogulikust tsensuurist vabanemise tingimustes ja kirjandusajakirjade toimetajate tööd.

Vanemast eesti kirjandusest huvitasid Maie Kaldat nii tuntud kui ka vähem tuntud kirjamehed Johann Voldemar Jannsen, Friedrich Nikolai Russow, Philipp Stramm, Friedrich Gustav Arvelius, Jacob Johann Malm, Käsu Hans jt. Tema teadustöö üks suundi oli eesti kirjanduskriitika ja kirjandusteaduse ajalugu ja toimunud protsesside mõtestamine, muuhulgas andis ta süsteemse ülevaate eesti kirjandusteadusest paguluses. Temalt ilmus ka lühiuurimusi, sealhulgas Rummu Jürist ürikutes, rahvatraditsioonis ja kaunites kunstides, animalismist eesti kirjanduses ja kunstis, tõlkeantoloogiatest jm, ees- ja järelsõnu ilukirjanduslikele ja uurimuslikele raamatutele.

Kalda oli "Eesti kirjanduse ajaloo" üks kaasautoreid ja kaastoimetajaid. Ta tegi aastaid kaastööd nii kohalikele kui ka välismaistele teatmeteostele ning kirjutas kooliõpikuid, osales õppemetoodiliste materjalide koostamisel jm.

Liikmesus

muuda

Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966, Soome Kirjanduse Seltsi välisliige aastast 1977, Eesti Kirjanduse Seltsi liige aastast 1993. Õpilaste Teadusliku Ühingu filoloogiasektsiooni juhendaja aastail 1980–1986.

Isiklikku

muuda

Maie Kalda, füüsik Jaan Kalda ema, oli ühe-raamatu-autori Madde Kalda tütar. Tema suvekodu asus Muhus rohkem kui 100-aastases popsitares.

Tunnustus

muuda

Olulisemad teaduspublikatsioonid

muuda

Raamatud

muuda
  • "Jaan Kärner kirjanduskriitikuna." 10. raamat sarjast "Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused." Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1964 – 152 lk
  • "Kirjandusest ja kriitikast." Tallinn, Eesti Raamat 1976. – 256 lk
  • "Mis mees ta on?" Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 12. Tallinn, 2000. – 400 lk ISBN 9985865057
  • "Mis loom see on?" (Artikleid ja arvustusi.) Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2004. – 389 lk ISBN 9985867947
  • "Debora ja vennad." (Debora Vaarandi loomingust ja isiksusest.) Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 2010. – 472 lk ISBN 9789949446513

Kogumikes

muuda

Artikleid, lühiuurimusi, arvustusi

muuda
  • "Noor Vahing. Mees, kes hakkas kirjanikuks." – Looming 2008, nr 5, lk 769–776.
  • "Oskar Kruusi apellatsioonid. Kolleegi meenutades." – Looming 2008, nr 4, lk 604–618.
  • "Toimetaja eneseteostus." – Keel ja Kirjandus 2008, nr 1/2, lk 47–54. [1]
  • "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil." (Eessõna P. Kruuspere.) Collegium litterarum 9. Tallinn, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 715–763.
  • "Debora Vaarandi kodumaa." – Keel ja Kirjandus 2007, nr 8, lk 638–649.
  • "Kui me EKBL-i tegime." – Keel ja Kirjandus 2007, nr 4, lk 313–317.
  • "Romaanid arbitraažis ehk Eesti romaanivõistlused 1940.–1980. aastatel." – Looming 2007, nr 1, lk 86–102.
  • "Debora ja vennad." – Keel ja Kirjandus 2006, nr 10, lk 777–783.
  • "Debora Vaarandi ja Walt Whitman." – Looming 2006, nr 10, lk 1533–1546.
  • "Evald Mänd ja Eugenie Moorberg." – Looming 2006, nr 8, lk 1249–1264.
  • "Kust saada luuda?" – (August Eelmäe. "Kõned & kirjatööd.") Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 2, 2006, lk 10–17.
  • "Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu tegelik parteiline juhtimine"." – Looming 2005, nr 9, lk 1398–1405.
  • "Ülemiste vanakesed." – Looming 2005, nr 4, lk 577–596.
  • "Kirjandusloolase ruumist." – Looming 2005, nr 5, lk 786–790.
  • "Raha ja paremad riided." (August Kitzberg 150.) – Looming 2005, nr 12, lk 1870–1878.
  • "Väike-Maarjast postmodernismini. Kommentaare "Loomingu" toimetuse valitud märksõnadele." – Looming 2004, nr 6, lk 917–926.
  • Teet Kallas's Tallinn. "Teet Kallase Tallinn." (Kokkuvõte) – Koht ja paik/ Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Toim. V. Sarapik, K. Tüür. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn 2003, lk 379–394.
  • "Smuuli mütoloogiat. Suur Hall." – Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 633–647.
  • "Teet Kallase Tallinn." – Looming 2003, nr 4, lk 594–601.
  • "Lembitu kuldne karikas." – Looming 2003, nr 12, lk 1882–1894.
  • M. Kalda, A. Vinkel. "Kirjandus." – "Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene." 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 219–239.
  • "Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas." – "Kohandumise märgid." Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda, R. Veidemann. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 55–56. Ka: "Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas." – Keel ja Kirjandus 2001, nr 8, lk 572–578.
  • Estonian Literary Slum. – Koht ja paik/Place and Location II. Eds. V. Sarapik, K. Tüür, M. Laanemets. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn, 2002, lk 389–406.
  • "Eesti kirjanduslugu kriitikute risttules." – Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 868–871.
  • "Eesti kirjanduslik agul." – Looming 2001, nr 11, lk 1715–1726.
  • "Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks" (I). – Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. Humaniora A19. Tallinn 2001, lk 17–25.
  • "Õiglus sööb arvustuse jõu ja mahla." (Järelsõna.) – F. Tuglas, "Kogutud teosed" 9. "Kriitika" V. "Kriitika" VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 388–397. M. Kalda, Kommentaarid. Kriitika VI. – F. Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 439–501.
  • "Maailma parandamas ja unesid nägemas." (Järelsõna.) – Arvo Valton Vallikivi. "Kogutud teosed" 3. Novellid III. Tallinn: Virgela, 2000, lk 441–446.
  • "Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar." (Hiram, "Mõru maik." Tallinn 1999.) – Keel ja Kirjandus 2000, nr 4, lk 291–293.
  • "Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel)". – "Kultuuritekst ja traditsioonitekst." Toim. Ü. Pärli. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2000, lk 124–132.
  • "Võhik." – Emakeele Seltsi aastaraamat 44/45. Tartu 2000, lk 42–49.
  • "Milleks ja kellele." (Rubriigis "Mõttevahetus: 90-ndad"). – Looming 2000, nr 1, lk 96–99.
  • "Lisandusi Jannseni stiili määratlemiseks." – Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Toim. M. Kalda, Õ. Kepp. Tallinn, 1999, lk 225–250, resümee lk 428–429.
  • "Kild." Raamatus: "Läbi äreva vere: pühendusteos Hando Runnelile." Tartu, HRS 1999, lk 86. ISBN 9985-60-664-7
  • "Järelsõna." – J. Järv, "Vallimäe neitsi." 4. tr. Tallinn, Eesti Raamat, 1997, lk 203–208.
  • "Kivisildniku kirjanike nimekiri – mis see on?" – Keel ja Kirjandus 1996, nr 11, lk 760–764
  • Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section A. 1996, nr 4/5, lk 1–10.
  • "Milleks veel "Mana", kui "Tulimuld" olemas?" – Raamatukogu 1995, nr 1, lk 22–23, resümeed lk 38, 39.
  • "Eesti pagulaskirjandus 1944–1992." Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Collegium litterarum 7. Toim. P. Kruuspere, P. Viires. Tallinn, 1995, lk 7–62, 125–131.
  • "Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad." – Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A 3 Humaniora. Toim. K. Kirme, H. Vihma, M. Männik. Tallinn, 1995, lk 13–32, resümee lk 32–33 (= Vikerkaar 1996, nr 1–2, lk 85–104).
  • "Krossi keeleloomest: romaanide "Kolme katku vahel" I ja "Wikmani poisid" põhjal." – Keel ja Kirjandus 1995, nr 7, lk 468–474
  • Estnischsprachige Übersetzungsanthologien – eine Auswahl. – Hrsg. Jynos Gulya / Norbert Lossau, Anthologie und interkulturelle Rezeption. Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia Bd VI. Frankfurt am Main, 1994, lk 27–36.
  • "Tühjale saarele kaasavõtmise raamat. "Meistri ja Margarita" trükiredaktsioonide võrdlus." – Raamatukogu 1993, nr 2, lk 27–29, resümeed lk 36, 37, 38.
  • "Kirjandusloo vaateväljast ja -nurkadest eksiilis." – Vikerkaar, 1992, nr 5, lk 65–71.
  • "Kalju Lepiku proosatekstide luulelikkus." – Väliseesti kirjanduse konverents. Collegium litterarum 4. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1991, lk 31–38 (= Haridus 1991, nr 2, lk 40–43).
  • "Kirjanikkond. Kirjanike Liit." – "Eesti kirjanduse ajalugu." V köide. 2. raamat. Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail. Toim. M. Kalda. Tallinn, Eesti Raamat, 1991, lk 20–31.
  • "Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem." – Eesti kirjanduse ajalugu. V köide. 2. raamat. "Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail." Toim. M. Kalda. Tallinn, Eesti Raamat 1991, lk 8–20 (= Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 449–457).
  • "Mis keeles kass naeratab?" – "Karl Ristikivi. 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid" I. Eesti NSV Kirjanike Liit. Toim. P. Lias. Tallinn, 1988, lk 32–40 (= Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 460–465).

Koostaja ja toimetaja

muuda
  • "Kohanevad tekstid." Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005.
  • "Kohandumise märgid." Koost. ja toim. V. Sarapik, M. Kalda, R. Veidemann. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002. – 368 lk
  • "Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära." Collegium litterarum 11. Toim. M. Kalda, Õ. Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999 – 436 lk

Kommenteerija

muuda
  • Aarne Vinkel. "Mälestusi teisest ajajärgust." (2006. aastal lahkunud kirjandusteadlase mälestusi kommenteerib Maie Kalda.) – Looming 2009 nr 1, lk 84–98

Kirjandus (temast)

muuda
  • Rein Veidemann. "Debora Vaarandi eksistentsiaalne biograafia." (Monograafiast "Debora ja vennad.") – Postimees 20.03.2010, lk 9
  • Rein Veidemann. "Kõne Maie Kalda auks: kommentaar ja edasiarendus." (Maie Kalda 80. sünnipäeva puhul, sisaldab ka tema 75. sünnipäeval peetud kõnet.) – Keel ja Kirjandus 2009, nr 6, lk 444–446
  • Jaak Urmet. "Mis naine ta on? Maie Kalda 75." – Eesti Päevaleht 18.06.2004
  • Cornelius Hasselblatt. "Meeste kallal." (Arvustus raamatule "Mis mees ta on? ") – Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, lk 431–432
  • Rein Veidemann. "Uurija rõõm on sobrada." (Maie Kalda 70.) – Eesti Päevaleht 18.06.1999
  • Piret Viires. "Intervjuu Maie Kaldaga." – Keel ja Kirjandus 1999 nr 6, lk 417–418.
  • Piret Kruuspere. "Maie Kalda ja noored." – Looming 1989, 6, lk 840.
  • Ülo Tonts. "Kriitiku küpsusest." – Looming 1979, 6, lk 872–873
  • Rein Veidemann. "Maie Kalda kriitikutee algus." – Looming 1979, 6, lk 869–871.
  • Marju Lauristin. "Vastuoludest sündinud süntees." (M. Kalda "Kirjandusest ja kriitikast".) – Looming 1977, 5, lk 869 –873.
  • Rein Veidemann "Maie Kaldat mälestades" Postimees 11. november 2013, lk 15

Viited

muuda
  1. ↑ In memoriam Maie Kalda
  2. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maie_Kalda&oldid=6701384"