Mihhail Kalinin

See artikkel räägib riigitegelasest; laevaklassi kohta vaata artiklit Mihhail Kalinin (laevaklass); reisilaeva kohta vaata artiklit Mihhail Kalinin (1958).

---

Mihhail Ivanovitš Kalinin (19. november (vkj. 7. november) 1875 Tveri kubermang – 3. juuni 1946 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ning formaalne riigipea (Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) aastatel 1919–1946. Tegelikku võimu tal polnud.

Mihhail Kalinin (1920)

Mihhail Kalinini tegevus enne 1917. aasta revolutsioone

Enne Oktoobrirevolutsiooni oli Kalinin Lenini ja VSDT(b)P bolševike tiiva toetaja. Ta tegutses revolutsionäärina mitmel pool, töötas lühikest aega ka Tallinna Volta tehases metallitöölisena. 1912 valiti ta VSDTP keskkomitee liikmekandidaadiks.

Tegevus Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja NSV Liidus

Pärast revolutsiooni ei saanud temast kommunistliku partei juhtkonnas kuigi olulist tegelast, VK(b)P KK Poliitbüroosse hakkas ta kuuluma alles 1925. Kuna ta ei avaldanud kuigivõrd oma arvamust ning nõustus tegema kõike, mida Stalin tal teha käskis, siis sai ta oma kohal püsida veerand sajandit.

NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Ülemnõukogu esimehena

30. märtsist 1919 kuni 17. jaanuarini 1938 oli Mihhail Kalinin Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimees ning seejärel kuni 12. märtsini 1946 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

Mihhail Kalinin kinnitas NSV liidu kõrgema seadusandliku esinduskogu NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimehena 1. detsembril 1934 Kesktäitevkomitee määruse "Seadusemuudatuste tegemise kohta kehtivatesse nõukogude liiduvabariikide protsessikoodeksitesse" ("О внесении изменений в действующие Уголовно-процессуальные кодексы союзных республик"), mille tulemusena muudeti ära olulised seadusenõuded eeluurimisel ja kohtupidamise läbiviimisel.

Mihhail Kalinin oli ka aastatel 1931–1946 NSV Liidu Kesktäitevkomitee juures asuva Kohtuasjade Läbivaatamise ja Kontrolli Komisjoni esimees. Järelevalvet teostava organi esimehena Kalinin ei takistanud NSV Liidus läbiviidavaid õigusvastaseid repressioone ega 1936.–1938. aasta suurt terrorit, jättes reageerimata õigusvastastelt represseeritud isikute taotlustele Kesktäitevkomiteele.

Varsti pärast pensionile jäämist suri ta soolevähki.

Mälestuse jäädvustamine

Kalinini auks on tema järgi nimetatud Kaliningradi (varem Königsberg) linn (1946. aastal) ja oblast (varasem Ida-Preisimaa põhjaosa).

Kalinini auks oli üks Tallinna 4 linnarajoonist Kalinini rajoon (umbes praeguse Põhja-Tallinna ja Haabersti alal). 30. augustil 1940 nimetati natsionaliseeritud Balti Raudtee Peatehased ümber M. I. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks (hilisem M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas).

Kalinini nime kandis 1950. aastatest kuni 1990. aastani Tallinnas paiknev Kopli tänav. Majal, kus Kalinin Tallinnas elas aadressil Soo tänav 38, asus mälestustahvel. Alates 1950. aastast asus Balti jaama lähedal Stalingradi väljakul Kalinini mälestussammas ning alates 1970. aastast oli tema mälestussammas ka Kalinini nimelise tehase sissepääsu juures.

Keilas oli Nõukogude okupatsiooni ajal Uus tänav ümbernimetatud M. Kalinini tänavaks.

Tveri linn kandis aastatel 1931–1990 nime Kalinin ja ka tänapäeval on Tveri oblastis Kalinini rajoon.

Koroljovi linn Moskva oblastis kandis 1938–1996 nime Kaliningrad. Tema järgi nimetati ka hulk külasid ja kolhoose, nt Imeni M. I. Kalinina alev Nižni Novgorodi oblastis.

Rakveres nimetati Nõukogude okupatsiooni ajal 1. juunil 1950 Pikk tänav Mihhail Kalinini tänavaks, 1976. aastal nimetati uuesti Pikaks tänavaks ja Mihhail Kalinini nimi anti Tuleviku tänavale

Isiklikku

Mihhail Kalinini abikaasa oli Jekaterina Ivanovna Kalinina (Jekaterina Johani t. Lorberg).

Mihhail Kalinin oskas eesti keelt.

Välislingid

 Mihhail Kalinin – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis