Otto Strandman

See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor).

---

Otto August Strandman (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Otto Strandman
Eesti välisminister
Ametiaeg 12. november 1918 – 27. november 1918
Eelnev	Jaan Poska
Järgnev	Jaan Poska
Eesti peaminister
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev	Konstantin Päts (Ministrite Nõukogu esimees)
Järgnev	Jaan Tõnisson
Eesti sõjaminister
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev	Konstantin Päts
Järgnev	August Hanko
Eesti välis- ja kohtuminsiter
Ametiaeg 26. oktoober 1920 – 21. jaanuar 1921
Eelnev	Ado Birk
Järgnev	Ants Piip
Eesti välisminister
Ametiaeg 26. märts 1924 – 14. mai 1924
Eelnev	Friedrich Akel
Järgnev	Karl Robert Pusta
Eesti riigivanem
Ametiaeg 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931
Eelnev	August Rei
Järgnev	Konstantin Päts
Isikuandmed
Sünniaeg	30. november 1875 Vandu, Undla vald, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik
Surmaaeg	5. veebruar 1941 (65-aastaselt) Kadrina, Eesti NSV, NSV Liit
Erakond	Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917) Eesti Tööerakond (1917-1932) Rahvuslik Keskerakond (1932-1935)
Alma mater	Peterburi Riiklik Ülikool (1899-1901) Tartu Ülikool (1901-1903)

Elulugu

Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses, 1905. aastal Peterburi Krestõ vangla ülem ja 20. maist 1919 Eesti Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse inspektor. Tal oli ka õde Anna.

Ta õppis Tallinna Aleksandri ning Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Vene Riigipanga Tallinna kontoris.

Aastatel 1899–1901 õppis ta Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Osales 1905. aasta revolutsioonis, 1905–1909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja mujal Euroopas. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Eestist Konstantin Päts, Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt.

1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.

Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta maist novembrini oli sõjaminister.

1924. aastal võeti tema ettepanekul Eesti rahaühikuna kasutusele kroon. Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928. aastal.

Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.

Strandman kuulus Tööerakonda. Riigivanemana käis 1930. aastal visiidil Poolas. Eestisse naastes sattus ta Lätist läbi sõitma seal toimunud rahvaloenduse ajal ning loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks.

Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.

1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.

Ta mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele. On maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.

Ametikohad

• 1903–1905 advokaat Narvas ja Tallinnas
• 1904–1905 Tallinna linnavolikogu liige
• 1909–1917 vandeadvokaat Tallinnas
• 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör
• 1917 Tallinna linnavolikogu liige
• 1917–1919 Maanõukogu liige
• 1917–1918 Maanõukogu esimees
• 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister
• 1918–1919 Ajutise Valitsuse põllutööminister
• 1919–1920 Asutava Kogu liige
• 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (Otto Strandmani esimene valitsus)
• 1920–1937 I–V Riigikogu liige
• 28. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister
• 1921 I Riigikogu esimees
• 1924 välisminister, hiljem rahaminister
• 1927–1929 Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias
• 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem (Otto Strandmani teise valitsuse ajal)
• 1933–1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis
• 1940 Põhja paberi- ja puupapivabrikute direktor

Otto Strandman kuulus Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja veel mitme ühingu juhtorganitesse.

Tunnustus

• 1920 Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920)
• 1921 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
• 1928 Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste
• 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
• 1929 Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste
• 1930 Kotkaristi I klassi teenetemärk (6. juuni 1930)

Mälestuse jäädvustamine

Otto Strandmani hauakivi Tallinna Siselinna kalmistul

Otto Strandmani mälestuseks on Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.

Isiklikku

Tema abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 1889 – 29. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908 ja said kolm last.

Kirjandus

• Heikki Tuulik, Jaak Valge. "Otto Strandman 1875–1941". Looming 1989, nr 7, lk 963–973
• Jaak Valge. "Eesti üleminek uuele majanduspoliitikale ja Otto Strandmani osa selles". Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, 1991, nr 1
• Eduard Leppik. "Otto Strandmani genealoogia". Imavere 2005
• Loone Ots. Eesti riigipead. Tallinn 2012

Välislingid

• Otto Strandman Presidendi Kantselei kodulehel

Eelnev Jaan Poska	Eesti välisminister 12. november – 27. november 1918	Järgnev Jaan Poska
Eelnev Konstantin Päts	Eesti peaminister 8. mai – 18. november 1919	Järgnev Jaan Tõnisson
Eelnev Konstantin Päts	Eesti sõjaminister 8. mai – 18. november 1919	Järgnev August Hanko
Eelnev Ado Birk	Eesti välis- ja kohtuminister 26. oktoober 1920 – 14. jaanuar 1921	Järgnev Ants Piip
Eelnev Friedrich Akel	Eesti välisminister 26. märts – 14. mai 1924	Järgnev Kaarel Robert Pusta
Eelnev August Rei	Eesti riigivanem 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931	Järgnev Konstantin Päts
Eelnev Karl Robert Pusta	Eesti saadik Pariisis 1933–1939	Järgnev Oskar Öpik