Paul Radin
Paul Radin (2. aprill 1883 – 21. veebruar 1959) oli Poola juudi päritolu ameerika antropoloog, kelle erialaks oli Põhja-Ameerika indiaanlaste mütoloogia ja religioon.
| Paul Radin | |
|---|---|
| Sünniaeg |
2. aprill 1883 Łódź |
| Surmaaeg |
21. veebruar 1959 (75-aastaselt) New York |
| Amet | produtsent |
Elu ja looming
muudaPaul Radin sündis Poolas (tollal Vene impeeriumi osa) Łódźi linnas reformistliku rabi perekonnas. Aasta hiljem, 1884 asusid tema vanemad Ameerikasse, Elmira väikelinna New Yorgi osariigis. 1890 kolis perekond New Yorki.
1902 hakkas Paul Radin õppima Columbia ülikoolis zooloogiat, kuid muutis varsti meelt ja sõitis 1905. aastal Saksamaale, et õppida antropoloogiat algul Münchenis, seejärel Berliinis. 1907 läks ta Ameerikasse tagasi, et jätkata õpinguid Columbia ülikoolis Franz Boasi juures. 1910 kaitses ta doktoritöö.
Aastatel 1908–1913 käis Paul Radin korduvalt hotšangide juures, kelle kultuur ja mütoloogia huvitasid teda elu lõpuni. Hotšange käsitlevad Radini teosed "Hotšangi hõim" (The Winnebago Tribe, 1925), "Hotšangi kangelaslood" (Winnebago Hero Cycles, 1949), "Hotšangide kultuur nende endi kirjeldust mööda" (Winnebago Culture as Described by Themselves, 1949–1950) ja "Trikster" (The Trickster, 1956; eesti keeles osaliselt 2004). Radini mõjukamaid raamatuid on "Kärgatav Kõu" (Crashing Thunder, 1926; eesti keeles 2010), ühe hotšangi mehe autobiograafia, mis sai eeskujuks paljude ameerika antropoloogide samalaadsetele töödele.
1911–1912 oli Radin Ameerika Etnoloogiabüroos, uurides sapoteegi keeli ja mütoloogiat. Seejärel läks ta koos oma sõbra Edward Sapiriga Kanadasse, kus ta neli aastat uuris odžibvei rahvast Ontario provintsi edelaosas. 1918. aastal tuli ta Ühendriikidesse tagasi ja töötas California ülikoolis koos Alfred L. Kroeberi ja Robert Lowie'ga.
1920 sõitis Radin Inglismaale, et õpetada Cambridge'i Ülikoolis. Teda hakkas huvitama Carl Gustav Jungi psühhoanalüüs. 1925 tuli ta tagasi Ameerikasse, tehes kaks aastat välitöid ottavate seas. 1927 ilmus üks Paul Radini peateoseid, "Primitiivne inimene filosoofina" (Primitive Man as a Philosopher, eessõna autor John Dewey), kus näidatakse, et filosoofiliselt mõtlevaid indiviide leidub iga rahva ja hõimu seas.
1927–1948 õpetas Radin paljudes Ameerika ülikoolides. 1937 ilmus temalt "Primitiivne religioon: selle iseloom ja algupära" (Primitive Religion: Its Nature and Origin). Raamatu põhitees on, et igas kultuuris leidub tugevama ja nõrgema religioossusastmega indiviide, sõltuvalt inimeste kalduvustest ja intelligentsusest.
1949 läks Radin õpetama Rootsi ning 1952 asus elama Šveitsi Lugano linna, pidades aeg-ajalt loenguid Zürichis (Carl Gustav Jungi instituudis), Oxfordis, Cambridge'is ja Manchesteris.
1957 naasis Radin taas Ameerika Ühendriikidesse, jäädes pikemalt paigale Brandeisi Ülikooli Massachusettsis. Radin suri 1959. aastal New Yorgis.
Vaated
muudaRadin võttis omaks Boasi kultuurirelativismi, teda huvitas eriti indiviidi suhe oma kultuuriga. Raamatus "Primitiivse inimese maailm" (1953) kirjutab ta: "Psühholoogilisest vaatepunktist võib väita, et tsivilisatsiooni ajalugu näitab peamiselt inimese püüet unustada seda, kuidas ta muutus loomast inimolendiks. Teadlikuks saamine oli kindlasti valuline ja traumaatiline kogemus, millele ta visalt ja püsivalt vastu pani. Ja tal oli õigus."[1] Kultuur algab koos religioosse mõtlemisega.
Teravdatud individualismi tõttu pidas Radin kõige paremaks etnograafiliseks allikaks autobiograafiaid. Eelistada tuleb kogukonnaliikmete endi selgitusi, sest ükski etnoloog ei saa veeta kogu elu ühe etnilise rühma juures. Ka ebatäpsed isiklikud mälestused on Radini arvates paremad kui mõni etnoloogiline spekulatsioon. Kultuuri tuleks tõlgendada "isiksuste kaudu, mitte aga üldistatud inimkujude kaudu, mis akadeemiliselt toestavad ähmaseid ideid ja veel ähmasemaid emotsioone".[2]
Radini etnograafilised kirjeldused lähenevad kirjandusteadusele. Ta avaldas kõik tekstid koos isikulooliste kommentaaridega, selgitades vajaduse korral ka tõlkimise käiku. Suuline pärimus ja mütoloogia on Radini arvates sageli "kirjandus sõna tõsises mõttes".[3] Pärimuse kirjapanek ei pruugi teksti kahjustada, vaid üksnes lisab sellele refleksiivse momendi.
Tähtsamad teosed
muuda- Literary Aspects of North American Mythology (1915)
- The Winnebago Tribe (1925)
- Crashing Thunder: The Autobiography of an American Indian (1926)
- Primitive Man as a Philosopher (1927)
- Social Anthropology (1932)
- The Method and Theory of Ethnology: An Essay in Criticism (1933)
- The Racial Myth (1934)
- Primitive Religion: Its Nature and Origin (1937)
- The Road of Life and Death: A Ritual Drama of the American Indians (1945)
- Winnebago Culture as Described by Themselves (1949–50)
- The World of Primitive Man (1953)
- The Trickster: A Study in Native American Mythology (1956)