Preedi mõis

See artikkel on Koeru kihelkonna mõisast; samanimelise Tartu-Maarja kihelkonna mõisa kohta vaata Preedi mõis (Tartu-Maarja)

---

Preedi mõis (saksa keeles Sitz, Wredensitz) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

Mõisa keskus asus Preedi külas.

Ajalugu

Preedi mõisa on esmamainitud 1442. aastal, kui Preedi mõis kuulus Tallinna piiskopkonnale.

1585. aastal sai mõisa omanikuks Caspar von Tiesenhausen, Kaspar von Tiesenhausen läks 1603. aastal Poola poolele üle läks ja seeläbi kaotas mõisa. Tema surma järel 1607. aastal läks Preedi mõisa koos päraldistega (Kapu mõis, Rõhu karjamõis) ja maatükid Soomes. Kirchholmi lahingus Karl IX elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud Heinrich von Wrede lesele Gertrudile. 1647. aastal konfirmeeris kuninganna Kristiina Norrköpingi õiguse alusel Preedi koos päraldistega (seal hulgas ka Kapu) Hinrichi poegadele. Caspar ja Karl Hinrich von Wrededele. 1683. aastal konfirmeeris Karl XI Heinrich von Wrede poja Caspari poegadele Fabian ja oobrestleitnant Gustav Johann von Wrededele Preedi koos päraldistega. 1694. aastal, pärast Preedi omaniku Caspar (Casper) von Wrede surma, eraldati 1694 aastal Kapu Preedist ja kuulus sestpeale Gustav Johann von Wredele. Preedi sai Rootsi maamarssal Fabian von Wrede (1641–1712). 1698. aastal konfirmeeris Karl XII Preedi mõisa Fabian von Wredele ja tema surnud venna Gustav Johanni pärijatele. 1728. aastal pärimislepinguga, päris Preedi krahv Fabian Wredelt (surn. 1712) tema õde Gertrude von Wrede (surn. 1716), kelle mees Bernhard Johann von Wrangell sai Preedi mõisa. Nende poeg Bernhard Reinhold von Wrangell (surn. 1710) suri aga enne oma ema. Tema lesk, Anna Katharina von Wrangell (sünd Maydell) sai mõisavaldajaks pärast oma ämma surma 1716 aastal ning tema tütar Anna Magdalena von Wrangell abiellus Fabian Wredega. Fabian von Wrede (surn. 1727) järel valdas 1777. aastal mõisa tema lesk Anna Magdalena von Wrangell (surn. 31.07.1766), seejärel poeg Fabian von Wrangell (surn. 1776). 1810. aasta haagikohtunik Gustav Reinhold von Wrede (1725–1792) pärandavara jagamise lepinguga, sai Preedi ja Rõhu mõisad kaptenleitnant Gustav von Wrede (1771–1846). Maanõunik Gustav Heinrich von Wrede pärijad olid tema lapsed, kelle vahelisel kokkuleppel sai Preedi ja Rõhu mõisad, tema poeg kaardiväepolkovnik Paul von Wrede (1809–1866). 1868. aasta pärimislepinguga oli Paul Otto von Wrede, otsene pärija oli tema poeg Paul von Wrede (1843–1899). 1895. aastal Paul von Wrede kingis Preedi ja Rõhu mõisad oma tütardele Marie (Mary) von Wrangellile (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna von Wredele. Neile kinnistati Imukvere (667 tessatiini) ja Sandhof (71 tessatiini). 1900. aastal kinkisid õed Marie (Mary), von Wrangell (sünd vabapreili Wrede af Elimä) ja Anna, von Wrede Preedi mõisa oma onupojale Karl Albert von Wredele (1862–1917), Ervitalt. 1910. aastal nimetati mõis ümber Wredensitz. 1917. aastal ostis Preedi ja mõisamaakohad Karolinenthal (49 tessatiini) ja Sandhof (79 tessatini) August, Wilhelmi p von Wrede.

Wrededele, kelle järgi mõis nime sai, kuulus Preedi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Paul von Wrede.

Preedi mõisa viinaköök

Mõisakompleks

Preedi mõisa peahoonet hakati rajama 18. sajandi keskel Fabian von Wrede eestvõttel. Härrastemaja oli kahekorruseline mõningate puitosadega kiviehitis. Hoone ühel küljel paiknes kahekorruseline palkon.

Võõrandamise järel kasutati härrastemaja lühikest aega elamuna, kuid seejärel jäi hoone tühjaks ja lagunes. Tänapäeval on peahoonest järel vaid varemed, säilinud on vaid mõni kõrvalhoone.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Kirjandus

• Alo Särg, "Järvamaa mõisad ja mõisnikud" Argo, Tallinn 2005.