Rävala puiestee

tänav Tallinnas

Rävala puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas ning läbib kolme asumit: Südalinna, Sibulaküla ja Maakrit.

Kaart
Kaart

Aastatel 1950–1991 kandis tänav Lenini puiestee nime.

Rävala puiestee algab Liivalaia tänava ristmikult, ristub Tornimäe, Kivisilla, Ants Laikmaa, Kaubamaja, Ants Lauteri tänava, Teatri väljaku, Lembitu, Krooni ja Kentmanni tänavaga ning sumbub ristmikul Tatari tänavaga.

Vaade Rävala puiestee algusele
Vaade Rävala puiesteele, maja Rävala 8 eest

Tänava hoonestus

muuda

Ajalugu

muuda
 
Lenini ausammas EKP Keskkomitee maja ees

Aastatel 19501991 kandis tänav Lenini puiestee nime. Varem oli nimi Võidu allee. Praegust nime kannab alates 4. oktoobrist 1991.[5]

Rävala (algselt Lenini) puiestee rajati aga 1940. aastate lõpus läbi märtsipommitamises hävinud Tallinna kesklinna kvartalite. Eesti NSV Arhitektuuri Valitsuse juhataja Harald Arman, projekteeris 1945-1948 Tallinna Kultuurikeskuse Estonia ette sõjas hävinud kvartalite asemele. Selle järgi rajati nüüdne Teatri väljak ja Rävala puiestee. Armani kavandatud Tallinna Kultuurikesksuse planeering oli ainus Tallinna paraadliku stalinistliku linnaplaneerimise näide: olulised ühiskondlikud hooned olid kavandatud dominantsetena keskteljel ning neile sekundeeris madalam elamukvartal Imanta tänavast Jaan Kreuksi tänavani[6].

1950. aastal püstitati Lenini puiesteele Vladimir Lenini ausammas[7] (skulptor N. Tomski, aluse arhitekt Alar Kotli).

 
Rävala puiestee 2001. aastal

1953. aastal valmis Tallinnas Estonia puiesteel uus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Instituutide hoone ning 1954. aastal elumaja akadeemikutele Lenini puiestee 11 / 13 / 15.

Lenini puiestee ja Kaubamaja tänava nurgahoone (Eesti Maaehitusprojekti maja) kohal asus tsirkusehoone.

 
EKP Keskkomitee ja EKP Tallinna Linnakomitee maja enne Lenini monumendi eemaldamist 1990. aastal. Interrinde miiting

1968. aastal valmis EKP Keskkomitee maja, hoones asusid Eesti NSV Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja EKP Tallinna Linnakomitee.

1982. aastal ehitati Lenini pst 4 (ka Tartu mnt 4) Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu (Ametiühingute Maja), (arhitekt Henno Sepmann, sisearhitekt Kirsti Laanemaa)[8].

Eesti NSV ajal tegutses Lenini puiestee 4 Ühendettevõtte "Kevad" teebaar "Energia"[9]

Vladimir Lenini ausammas Lenini puiesteel, EKP Keskkomitee hoone eest teisaldati 23. augustil 1991. aastal.

Viited

muuda

Välislingid

muuda