Ründesuurtükk
Ründesuurtükk (saksa k Sturmgeschütz – StuG), enamasti ka rünnakkahur on rünnakuotstarbeline liikursuurtüki tüüp[1], tavaliselt soomuk.[2]
Ründesuurtükid olid projekteeritud jalaväe rünnaku toetamiseks otsesihitud suurtükitulega eelkõige vastaste jalaväe kindlustatud positsioonide vastu.[3]
Ründesuurtükke toodeti peamiselt Saksamaal ja NSV Liidus Teise maailmasõja eel ja ajal peamiselt tanki veermikule paigaldatud kahuri või haubitsa baasil.
Rünnakkahur nägi välja ja töötas samadel põhimõtetel nagu tankihävitajagi, neid eristas ainult relvastus. Rünnakkahuritel olid suurekaliibrilised madala algkiirusega relvad, orienteeritud lõhkemürskudega suurte sihtmärkide hävitamiseks, tankihävitajatel väiksema kaliibriga kiire algkiirusega relvad orienteeritud soomusläbistatavusele.
Wehrmachti ründesuurtükkide meeskonnad ei kuulunud soomusväe koosseisu ja neil oli eraldi vormiriietus. Sõja jooksul kujunesid ründesuurtükkidest enamasti hoopis liikuvad tankitõrjemasinad ehk tankitõrjetankid.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Bull, Stephen (2004). Encyclopedia of Military Technology and Innovation (2004 ed.). Greenwood Publishing Group. Lk 229. ISBN 978-1573565578.
- ↑ Bradford, James. International Encyclopedia of Military History (2006 ed.). Routledge Books. Lk 123–124. ISBN 978-0415936613.
- ↑ Blennemann, Dirk (2003). Hitler's Army: The Evolution And Structure Of German Forces 1933-1945. Boston: Da Capo Press. Lk 66–63. ISBN 978-0306812606.