Raketikaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või nn kiirkaater), mille põhirelvastuseks on laev-laev tüüpi raketid.

183-R Komar klassi raketikaater raketi väljatulistamise ajal
Nõukogude Liidu 205 klassi raketikaater
Saksamaa Gepard klassi raketikaater

Kasutusala ja üldiseloomustus

muuda

Raketikaatreid kasutatakse tavaliselt rannikulähedasel merel väikeste gruppidena kaitse- ja julgestusülesannete täitmisel. Tänu oma võrdlemisi madalale siluetile, mis raskendab varast avastamist radaritega või vaatluse teel, suurele tippkiirusele ja tugevale relvastusele, on raketikaater ohtlik vastane igale pealveelaevale. Samas on raketikaatrite valmistamine ja ülalpidamine suurtest rakette kandvatest sõjalaevadest (fregatt, hävitaja) odavam. Raketikaatrite autonoomsus on tagasihoidlik, piirdudes 1–2 nädalaga. Seepärast tagatakse raketikaatrite allüksusi pikematel sõitudel või operatsioonidel toetuslaevalt.

Tehniline kirjeldus

muuda

Raketikaatri põhirelvastuseks on laev-laev raketid, mida võib olla pardal reeglina 2–8. Lisaks rakettidele on tavaliselt lähienesekaitserelvadeks kahurid või kuulipildujad. Tulejuhtimiseks on raketikaatril radarisüsteem. Raketikaatrid võivad olla võimelised veeskama meremiine või heitma süvaveepomme. Samuti võib neil olla hüdrofon allveelaevade otsimiseks. Raketikaatril on võimsad peamasinad ja 2–4 sõukruvi, mis annavad tippkiiruseks 35–45 sõlme. Ökonoomne käik on samas ~ 15 sõlme ringis. Meeskonna suurus sõltub peamiselt relvastuse arvukusest ja on tavaliselt 25–40.

Ajalugu

muuda

Raketikaatrite eelkäijaiks võib lugeda torpeedokaatreid, mis võeti laialt kasutusele juba 1. maailmasõja ajal.

Torpeedorelvastuse tähtsuse vähenemisega ja koos rakettrelvastuse arenguga tõusis külma sõja ajal päevakorda raketikaatrite arendamine. Esimene seeriatootmisse läinud raketikaater oli 1959. aastal Nõukogude Liidus torpeedokaatri baasil valmistatud 183-R Komar klassi raketikaater. See oli ka esimene lahingus osalenud ja raketiga vastase laeva uputanud raketikaater.

Tänapäeval on raketikaatrid paljude riikide relvastuses. Oluliseks on peetud nende õhukaitse- ja muu enesekaitsevõime tõstmist. Investeeritud on laevakerede radarinähtamatutesse tehnoloogiatesse, mis teevad uued kaatrid väga kalliks, kuid mitte kallimaks, kui samu tehnoloogiaid kasutades ehitatud suured sõjalaevad.

Valmistatud on ka kaatreid, millel on korraga nii torpeedo- kui raketivõime, kuid neid loetakse pigem raketikaatriteks.

Vaata ka

muuda