Riigivapi teenetemärk
Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.
| Riigivapi teenetemärk | |
|---|---|
 | |
| Riik | Eesti |
| Keda autasustatakse | Ainult Eesti kodanikud |
| Autasustamise alused | Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest |
| Statistika | |
| Asutamise aeg | 7. oktoober 1936 |
| Seotud autasud | |
| Madalam autasu | Maarjamaa Risti teenetemärk |
| Võrdne autasu | Vabadusrist |
Riigivapi teenetemärk ja Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autor on kunstnik Paul Luhtein.
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks tekkis küsimus, kuivõrd oli see kooskõlas põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet[1].
Asutamisel oli Riigivapi teenetemärgil kaks eriklassi (Riigivapi teenetemärgi kett ja Riigivapi teenetemärgi erisuurpael), viis põhiklassi ja viis medalite klassi (kaelas kantav suur kuldmedal, rinnal kantav suur kuldmedal, rinnal kantav väike kuldmedal, rinnal kantav suur hõbemedal ja rinnal kantav väike hõbemedal).
Riigivapi teenetemärgi klassid
muudaRiigivapi teenetemärgil on kuus klassi: üks eriklass (Riigivapi teenetemärgi kett) ja viis põhiklassi.
Riigivapi teenetemärgi kett
muuda
Pikemalt artiklis Riigivapi teenetemärgi kett
Riigivapi teenetemärgi kett on eesti ornamentkaunistustega 30 mm laiune kuldkett. Keti nelja kaunistuse südamikku on paigutatud vääriskivid. Keti küljes ripub suur riigivapp läbimõõduga 69 mm.
Teenetemärgi keti juurde kuulub kaheksaharuline 87 mm läbimõõduga kuldtäht, mille keskel on suur riigivapp läbimõõduga 42 mm.
Teenetemärgi keti juurde kuulub I klassi suurpael.
Riigivapi I klassi teenetemärk
muudaRiigivapi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune sinine muareelint, mille põiksõlme küljes ripub kullatud suur riigivapp läbimõõduga 58 mm.
Hõbetäht on 87 mm läbimõõduga kaheksaharuline täht, mille keskel on kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm.
Riigivapi II klassi teenetemärk
muudaRiigivapi II klassi teenetemärk koosneb 41 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuvast suurest riigivapist läbimõõduga 55 mm ja selle juurde kuuluvast samasugusest tähest nagu I klassi teenetemärgil.
Riigivapi III klassi teenetemärk
muudaRiigivapi III klassi teenetemärk on samasugune nagu II klassi teenetemärk, kuid puudub täht.
Riigivapi IV klassi teenetemärk
muudaRiigivapi IV klassi teenetemärk on 35 mm laiuse sinise muareelindi küljes rippuv suur riigivapp läbimõõduga 42 mm. Teenetemärgi lindile on paigutatud sinine rullmärk läbimõõduga 22 mm.
Riigivapi V klassi teenetemärk
muuda
Riigivapi V klassi teenetemärk on samasugune nagu IV klassi teenetemärk, kuid lindil puudub rullmärk.
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Asutati kaks riiklikku teenetemärki. Uus Eesti, 10. oktoober 1936, nr 275, lk 2.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riigivapi teenetemärk |