Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.16. sajandil.

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses

Esimene Saare-Lääne piiskop astus ametisse 1228. aastal, kui piiskopkond pärast Saaremaa vallutamist rajati. Kuid Liivimaal alanud sisesegaduste ajal kadus mõneks ajaks ka Saare-Lääne piiskopi ametikoht, mis taastati alles 1234. aastal. 24. veebruaril 1236 käskis paavst Gregorius IX, Riia piiskopil loovutada Saaremaa Saare-Lääne piiskopile. Seejärel suutsid piiskopid oma võimu stabiliseerida, resideerides esialgu Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ja alates 1263. aastast Haapsalus. Alates 14. sajandist resideerisid piiskopid tihti ka Kuressaares. Saare-Lääne piiskopid ei kuulunud reeglina Saksa ordu koosseisu ning ajasid üpris iseteadlikku poliitikat. Orduga kõige tihedamalt seotud oli Winrich von Kniprode 14.–15. sajandi vahetusel.

15. sajandil toimusid Saare-Lääne piiskopitooli ümber sagedased vaenused, aastatel 14311468 oli kohale ikka kaks kandidaati. Tülisse sekkusid ka Liivimaa ordu ja Taani kuningas.

16. sajandi alguses nõrgenes Saare-Lääne piiskopi positsioon oluliselt, kuna 1524. aastal laiendati tunduvalt kohalike aadlike privileege. Nad said kapiitli kõrval piiskopivalimisel osaleda ja mitteaadlikel keelati toomkapiitli liikmeks saada. Vastuolud piiskopi ja aadlike vahel tõid kaasa Saare-Lääne vaenuse, seejärel suutis piiskop Johann von Münchhausen oma võimu tunduvalt tugevdada. Viimaseks Saare-Lääne piiskopiks oli hertsog Magnus, kes saabus Saaremaale 1560. aastal ning jäi sealsest võimust ilma 1572. aastal, mil Saaremaa liideti Taani kuninga valdustega.

Ametinimetus

muuda

Piiskop Gottfriedi ametinimetus oli "Saaremaa piiskop" (episcopus Osiliensis). Piiskop Heinrich I asus 10. septembril 1234 ametisse kui "Saaremaa ja Läänemaa piiskop" (Episcopus Osilie et Maritime), kuid 10. novembril 1234 märgib paavsti legaat Modena Wilhelm "Saaremaa piiskopkonda" (ecclesiam Osiliensem) ja hiljem on ta peamiselt tituleeritud kui "Saaremaa piiskop". Paavst Aleksander IV otsuse alusel nimetati piiskoppi 13. jaanuarist 1260 tolleaegsetes allikates ametlikult "Saaremaa piiskopiks". 19. sajandil hakkasid baltisaksa ajaloolased kasutama mõistet Bischof von Ösel-Wiek, mis eesti keelde tõlgiti kui "Saare-Lääne piiskop".

Saare-Lääne piiskopid

muuda

Saare-Lääne piiskoppide loend loetleb keskaegseid Saare-Lääne piiskoppe aastatel 12281572.

Ametiaeg Nimi Märkused
12281229
Gottfried
1229–1234
Interregnum
1234–1260
Heinrich I
12621285 (?)
Hermann I
1285/1290 (?)–1294
Heinrich II
Interregnum
1294/12971307/1310 (?)
Konrad I
13101321
Hartung
13221337
Jakob
13381362
Hermann II Osenbrügge
13631374
Konrad II
13741381
Heinrich III
13811383
Interregnum
1383/13851419
Winrich von Kniprode
14201423
Caspar Schuwenflug
1423–1432
Christian Kuband
1432–1438
Johannes I Schutte
1438/14491458
Ludolf Grove "Vanem piiskop" Saaremaal ja Hiiumaal 1449–1457, Saare-Lääne piiskop 1457–1458
1439/1449–1457
Johannes II Creul "Noorem piiskop" Läänemaal ja Hiiumaal 1449–1457
1458–1471
Jodokus Hoenstein
1458–1468
Johann Vatelkanne Elekt, pretendent piiskopitoolile
1471–1491
Peter Wetberg
14921515
Johannes III Orgas
1515–1527
Johannes IV Kyvel
15281530
Georg von Tiesenhausen
1530/15321541
Reinhold von Buxhoeveden
1532–1536
Wilhelm von Hohenzollern Pretendent piiskopitoolile
15421560
Johannes V von Münchhausen
1560–1572
Holsteini hertsog Magnus Elekt, protestant

Kirjandus

muuda