Hồ Chí Minh (linn)

Hồ Chí Minh, varem Saigon, on linn Vietnamis, riigi suurim linn. See asub Lõuna-Vietnamis Saigoni jõe suudmes.

Hồ Chí Minh
vietnami Thành phố Hồ Chí Minh
Pindala: 2095 km²
Elanikke: 9 389 720 (2022)
Koordinaadid: 10° 47′ N, 106° 42′ E

Hồ Chí Minh linnas asuv mälestusmärk jäädvustab budamunga Thích Quảng Đứci enesesüütamise 1963. aastal protestiks tagakiusamise ja julma Vietnami sõja vastu

Jumalaema kirik Hồ Chí Minhis

2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas Hồ Chí Minhis 7 162 864 inimest ehk 8,34% Vietnami rahvastikust. Elanikest 92,91% olid vietnamlased, 6,69% hiinlased ja 0,15% khmeerid.

Linnas asub Saigoni looma- ja botaanikaaed.

Kliima

Hồ Chí Minhis valitseb troopiline kliima.

Eristuvad kaks aastaaega, mis pole mitte niivõrd kuumem ja jahedam kui niiske ja kuiv. Aastane keskmine sademete hulk on 1931 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on september (327 mm) ja juuni (312 mm). Kõige kuivemad kuud on veebruar (4 mm) ja märts (11 mm). Keskmine õhuniiskus linnas on 75%.

Aasta keskmine temperatuur on +28 °C. Kuude keskmised temperatuurid sellest kuigivõrd ei erine. Kõige kõrgemad temperatuurid (39 °C) on mõõdetud aprillis, kõige madalamad (+16 °C) detsembris.

Ajalugu

Linn tekkis khmeeride kalurikülana, mille nimi oli Prey Nokor. Linna tänapäevane piirkond oli sel ajal soo. Vietnamlased korraldasid sellele alale sageli rüüsteretki. Khmeeride rahvapärimuse järgi anti tänapäevane Lõuna-Vietnam Vietnami kontrolli alla Vietnami printsessi ja Khmeeri printsi pulmade puhul pruudilunana. Selle tulemusena muutus khmeeride elu rahulikumaks.

17. sajandi algul hakkasid sellesse piirkonda kolima vietnamlased. Selletõttu muutusid khmeerid Mekongi deltas ja mujal sealkandis pikkamööda vähemusrahvuseks. Suur põgenike laine saabus sinna Kesk-Vietnamis toimunud Trịnhide ja Nguyễnide vahelise sõja ajal 1623, mil Kambodža oli omakorda sõjas Taiga. Sel ajal hakati Prey Nokorit Saigoniks nimetama. Kambodža kaotas vaba läbipääsu Lõuna-Hiina merele ja säilitas merepiiri üksnes Tai lahel, sest Vietnam rajas nii Saigoni kui Mekongi deltasse tollipunkti.

1698 saatis Hues asunud Vietnami valitsus Saigoni aadliku Nguyễn Hữu Cảnhi, et see rajaks Saigonis teisedki haldusstruktuurid ja lõpetaks selle piirkonna ühendamise Vietnamiga ka sisuliselt. Tema juhtimisel rajati 1790 Saigoni kindlus.

1861 vallutas Prantsusmaa Vietnami ja muutis selle osaks Prantsuse Indohiinast. Saigoni vallutasid nad 24. ja 25. veebruaril 1861 toimunud Ky Hoa lahingu tulemusena, mille käigus 3 tuhat prantslast ja hispaanlast vallutasid Saigoni kindluse, mida kaitsesid 32 tuhat sõdurit. Seejärel kindlus lammutati. Linna ilme muutus ka sel moel, et Saigoni püstitati hulk lääne stiilis ehitisi. Lõpuks hakati Saigoni kutsuma Kaug-Ida pärliks ja Idamaade Pariisiks. 1929 elas Saigonis 123 890 inimest, kellest 12 100 olid prantslased.

1949 kuulutati välja Vietnami Riik. Selle riigipeaks sai endine kukutatud keiser Bảo Đại ja pealinnaks Saigon. Pärast seda, kui Põhja-Vietnam läks 1954 Viet Minhi kontrolli alla, hakati ülejäänud Vietnamit kutsuma Lõuna-Vietnamiks. 1955 kuulutati Lõuna-Vietnam Vietnami Vabariigiks. Saigon oli selle pealinn seni, kuni Lõuna-Vietnam sai Vietnami sõjas lüüa ja Põhja-Vietnam vallutas selle. Saigoni langemine 30. aprillil 1975 oli ka sõja lõpuks ja Vietnam taasühendati. Ühinenud Vietnami pealinnaks jäi Hanoi. Samal aastal sai linn oma praeguse nime Vietnami RDV riigijuhi Hồ Chí Minhi järgi, kes oli surnud 1969.

Välislingid

• Hồ Chí Minhi linnavalitsuse sait