Simon von der Borch

Simon von der Borch (surnud 22. oktoobril 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastatel 1477–1492.

Simonit on esmamainitud 1445. aastal, mil ta polnud veel vaimulik. 1452. aastal oli ta saanud Hildesheimi toomhärraks, aastatel 1476–1477 on teda nimetatud aga Saare-Lääne ja Lippe toompraostiks, Hildesheimi skolastikuks ja Tartu toomhärraks. 1477. aastal valiti ta aga Tallinna piiskopiks ning kinnitati Rooma paavsti poolt sama aasta 16. juunil.

1479. aastal esitas Liivimaa ordu Simoni enda kandidaadiks Riia peapiiskopi kohale, kuid Rooma paavst eelistas piiskopiks teha Stefan Grube. Siiski oli ka Borch paavsti soosikuks: 1487. aastal reisis ta Rooma ning sai järgmisel aastal paavsti legaadiks Skandinaavias, Vestfaalis ja Preisimaal. Mõni aeg hiljem tõi Borch Tallinna 4 nunna, et panna alus uuele nunnakloostrile. Sellest plaanist ei saanud siiski asja: 1498. aastaks oli üks nunn surnud ja ülejäänud 3 pöördusid tagasi Saksamaale.

Simon von der Borch on tuntud Porkuni piiskopilinnuse väljaehitajana, see sai tema järgi ka nime (Borkholm).

Liivimaa ordu maameister Bernhard von der Borch oli tema nõbu. Sellest hoolimata ei astunud Borch kunagi Saksa ordu liikmeks.

Kirjandus

Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 131.
Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert.

Välislingid

Tiina Kala, Bulla confraternitatius, Tuna, 1999 nr. 1

Eelnev Iwan Stoltevoet	Tallinna piiskop 1477–1492	Järgnev Nikolaus Roddendorp