Sipelgaõgilased
Sipelgaõgilased (Myrmecophagidae) on sugukond imetajaid napihambuliste seltsist. Nad toituvad termiitidest ja sipelgatest ning neil on selleks vastavad füüsilised omadused: pikk torujas koon, kleepuva keelega väike hambutu suu, suurte kõverate küünistega tugevad eeskäpad.
| Sipelgaõgilased | |
|---|---|
 Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Napihambulised Pilosa |
| Sugukond |
Sipelgaõgilased Myrmecophagidae Gray, 1825 |
Sipelgaõgijad elutsevad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nende suurus varieerub märgatavalt: maapinnal elav suur-sipelgaõgija kaalub 27-50 kg ning on 180-220 cm pikk, samas kui puudel elutseva oravasuuruse kääbus-sipelgaõgija mass on 175-400 g ja tüvepikkus 16-20 cm. Sipelgaõgijate lähimad sugulased on laisiklased.
Perekonnad ja liigid
muuda| Perekond | Liik | Pilt |
|---|---|---|
| Myrmecophaga |
Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla) |
|
| Tamandua | Põhjatamandu (Tamandua mexicana)
Lõunatamandu (Tamandua tetradactyla) |
|
| Cyclopes | Kääbus-sipelgaõgija (Cyclopes didactylus) | 
|
Kääbus-sipelgaõgija eraldatakse mõnikord omaette Cyclopedidae sugukonda.[1]
Viited
muuda- ↑ Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 95