Struuma

Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.

Struumahaige naine

Struuma põhjuseid on mitmeid, sh joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi.

Klassifikatsioon

Struuma liigitusi on mitmeid.

• struma aberrans - lisakilpnäärme suurenemine;
• struma adenomatosa - adenoomi sisaldav kilpnääre:
• struma atoxica - mittemürgine hõõtsik;
• struma basis linguae - keelepõhimikuhõõtsik;
• struma colloides - kolloidne hõõtsik;
• struma congenita (dyshormogenica) - kaasasündinud hormooni sünteesihäirest tekkinud hõõtsik;
• struma diffusa - difuusne hõõtsik;
• struma endemica - endeemne struuma;
• struma familialis - pärilik hõõtsik;
• struma Hashimoto;
• struma hyperplastica - epiteelirakkude hüperplaasiaga hõõtsik;
• struma lingualis - keelehõõtsik;
• struma maligna - pahaloomuline hõõtsik;
• struma medicamentosa - ravimitest tekkinud hõõtsik;
• struma multinodularis - paljusõlmeline hõõtsik;
• struma ovarii - munasarjahõõtsik;
• struma retrostenalis - rinnakutagune hõõtsik;
• struma Riedel - Riedeli tür(e)oidiit;
• struma simplex - lihthõõtsik;
• struma toxica - mürgine hõõtsik;
• struma toxica nodosa - mürgine sõlmeline hõõtsik;
• struma uninodularis - ainusõlmeline hõõtsik.

Ajaloolist

• 1600 eKr – püüdsid hiinlased struumat ravida spetsiaaselt töödeldud käsnade ja vetikatega;
• 15 pKr – kirjeldas Celsus esimesena kaela kasvajat. Plinius püüdis struuma epideemia ajal Alpide piirkonnas kasutada samu ravivahendeid kui hiinlased varem;
• 150 pKr – soovitas Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos struuma raviks põletatud käsnasid;
• 1475 – kirjeldas Wang Hei kilpnääret anatoomiliselt ja soovitas struuma raviks kuivatatud kilpnääret.

Veebiallikad

Portaal Meditsiin