Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna Tartu piiskopi Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp[1]) mõisnikusoo rajaja.
Tema elust ja tegevusest on eelkõige teada Liivi ristisõja kontekstis Henriku Liivimaa kroonika vahendusel. Theoderic saabus Liivimaale 1203. aastal.[2] Edaspidi osales ta nii sõjategevuses Riia piiskopi vaenlaste vastu kui ka allutatud alade valitsemisel. 1221 on Ropaži (Rodenpois) järve sillaehitusega seoses mainitud ka Raupa Dietrichit (Theodoricus de Raupena).
1212. aastal abiellus Theoderic Pihkva vürsti Vladimiri tütrega, andis oma foogtikoha Idumeas üle äiale ning siirdus kuni 1215. aastani Saksamaale.[3] 1222. aastal osales ta Taani kuninga poolt Saaremaale rajatud linnuse kaitsmisel, kus pärast seesolijate alistumist jätsid saarlased ta kuni 1224. aastani enda juurde pantvangiks.[4] Pärast vabanemist läänistas tema Tartu piiskopiks saanud vend Hermann Theodericile Ugandis maad, tõenäoliselt Otepää kihelkonna.[5][6]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Stavenhagen, Oskar: Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 2, Görlitz, 1937 seite 908, Theoderic(h) de Ropa, von der Ropp
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, VII (1), lk 39
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XV (13), lk 131; XVI (7), lk 145
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XXVI (2-3), lk 231; XXVIII (7), lk 253
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika, XXVIII (8), lk 253
- ↑ Markus, lk 6
Allikad
muuda- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
- Markus, Kersti, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14.