Vikipeedia

Uku Masing

Eesti filosoof

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.

Uku Masing
Uku Masing (u 1926–1930)
Sünniaeg 11. august 1909
Lipa, Raikküla vald, Harjumaa
Surmaaeg 25. aprill 1985 (75-aastaselt)
Tartu
Alma mater Tartu Ülikool
Tegevusala teoloogia, orientalistika, filosoofia, folkloristika, etnoloogia, luule
Abikaasa Eha Tuulemaa (a. 1939)
Sugulased Agnes Saag (õde)

Ta oli polüglott, kes tundis umbes 60 keelt. Uku Masing tõlkis 20 keelest.[1][2]

Uku Masingu pärandi uurimise, korraldamise, arhiveerimise ja levitamisega tegeleb Uku Masingu Kolleegium.

Elulugu

muuda
 
Kodukoht Einu talu Lipa külas

Uku Masing sündis hernhuutlikus peres. Tema vanemad olid Ado (Aadu) Masing (16. mai 1862 (vkj 4. mai 1862) – 16. september 1949) ja Anna Masing (sünd Furman; 12. juuni 1881 (vkj 31. mai 1881) – 15. veebruar 1954). Vanemad laulatati 9. märtsil 1908 Rapla kirikus.

Uku Masing õppis aastatel 1917–1921 Raikküla Ministeeriumikoolis ning Tallinna Linna II Reaalkoolis (1922. aastast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium) aastatel 1921–1926.[3] Masingu õpingute ajal 1925. aastal sai kool taas uue nime – Riigi Tehnika Gümnaasium (hilisema Tallinna Tehnikumi eelkäija). Samal ajal õppis selles koolis ka Gustav Ernesaks.[4] Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasiumi õpperuumid paiknesid Tallinnas aadressil Harju tn 6 (enne Harju tn 48) hoone 2. ja 3. korrusel. Hiljem oli hoone tuntud ka kohviku Tallinn ja 2. korrusel asunud baar-varietee Tallinn järgi. Kool kolis majja 1922. aastal, mil avati hoone 1. korrusel ka esimene eestlaste raamatupood, mis kuulus kirjastusele Varrak. 1920. aastast tegutses majas ka Cafe Kirstein. Uue omaniku, Kaupmeeste ja Töösturite Ühisuse nõudmisel lahkus kool majast 1927. aastal. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning paljude eri rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine.

Uku Masing kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi ning oli Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi üks asutajaid ja eestvedajaid aastal 1935.

Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid ning teaduslikke töid. 1928. aastal avaldas Uku Masing Vana Testamendi uurimuse "Jiptahi tytar" ning esimese auhinna saanud võistlustöö "Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?". 1930. aastal sai ta magistrikraadi auhinnatud töö eest "Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob".

1932.–1933. aastal oli ta Saksamaal Tübingenis ja Berliinis välismaine stipendiaat. Uku Masing täiendas end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel ning õppis nt indiaani ja polüneesia keeli.

1933. aasta sügisel hakkas ta Tartus professor Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti. Tema tähtsamad teadustööd 1930. aastail olid heebrea mõistet JHWH käsitlev "The Word of Yahweh" (1937) ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast.

1935. aastal ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kriitikute seas tähelepanu. Uku Masing kuulus Arbujate hulka. Nõukogude perioodil ilmusid ta raamatud peamiselt välismaal, kuid sellegipoolest mõjutas tema luule 1960. aastate noori eesti kirjanikke.

18. jaanuaril 1937 muutis ta nime Hugo Albertist Ukuks.

1946.–1964. aastal oli Uku Masing EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vanast Testamendist ja usundiloost (budismist, juudi müstikast).

1960.–1970. aastatel avaldas Uku Masing Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi.

1970.–1980. aastatel tegi ta kaastööd rahvusvahelistele folkloristikaväljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta ning on üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid.

 
Uku ja Eha Masingu nimeline puu ja plaat Yad Vashemi Õiglaste alleel Jeruusalemmas

Pärast Teist maailmasõda andis Iisraeli holokaustimuuseum Yad Vashem Uku Masingule ja tema abikaasale Eha Masingule aunimetuse "Õiglane maailma rahvaste seas", sest nad varjasid Saksa okupatsiooni ajal Uku Masingu õpilast, hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Uku Masingu nimeline puu ja plaat numbriga 1561.[5]

Polüglott

muuda

Aastakümnete jooksul vahendas Masing kirjandust umbes 20 keelest, näiteks heebrea, etioopia, süüria, araabia, kopti, pärsia, kreeka, ladina, itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja jidiši keelest.[1] Ta on tõlkinud ka jaapani, havai ja sanskriti keelest.

Lugema oli Masing võimeline umbes 60 keeles.[1][2] Jaan Kaplinski on märkinud, et "Mõneski meie jaoks väga eksootilises keeles luges ta täitsa korralikult, need olid näiteks polüneesia ja melaneesia keeled, kitšee-maia keel Kesk-Ameerikast, mitmed etioopia keeled ja palju muud. Võrreldes teise polüglotiga, Pent Nurmekunnaga, oli Masingu keeleoskus rohkem kirjalik, ta hääldas kõiki keeli üpris eesti moodi, Pent aga valdas hästi just kõnekeeli".[2]

Isiklikku

muuda

1939. aastal abiellus Uku Masing Eha Tuulemaaga (enne eestistamist Gnadenteich). Laulatus toimus Saaremaal Mustjala Anna kirikus. Abikaasa Eha neiupõlvenimi Tuulemaa andis nime Uku Masingu luulekogule "Ehatuule maa". Uku Masingu õde oli Agnes Saag (Masing), kes oli abielus teoloog Evald Saagiga.

Bibliograafia

muuda

Looming

muuda
  Pikemalt artiklis Uku Masingu looming

Suur osa Uku Masingu loomingust jäi Nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel.

Kirjandust Uku Masingu kohta

muuda

Uku Masingust sissejuhatavalt

muuda

Uku Masing 100

muuda

Uku Masingu teadustööst

muuda

Uku Masingu maailmavaatest

muuda
  • 2015 – Külliki Kuusk. Uku Masingu luule arhailine kujundisüsteem. / Methis. Studia humaniora Estonica 16/2015, lk 106–136
  • 1992 – Toomas Paul "Uku Masingu usust" / Akadeemia 7/1992, lk 1393–1412
  • 1999 – Jaan Kaplinski "Uku Masing ja maailmarevolutsioon" / Areen 12.08.1999, lk 12–13
  • 2002 – Haljand Udam "Usufilosoof Uku Masing" / Looming 1/2002, lk 147–152
  • 2004 – Boreaalset imbub sisse siit ja sealt: intervjuu Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropiga, küsitles Sven Vabar / Sirp 12.03.2004, nr 10, lk 5
  • Tarmo Kulmar "Uku Masingu usk ja usund, mõisted ja mõtted" – raamatus "Tõsilood muinasrahvastest" 2007 Ilmamaa, lk 28–32
  • 2007 – Sven Vabar "Uurimus Uku Masingu Tõest". Magistritöö. / Tartu: Tartu Ülikool 2007
  • 2007 – Sven Vabar "Masingu Tõe relatiivsusest ja absoluutsusest" / Keel ja Kirjandus 8/2007, lk 610–623
  • 2009 – Ilmar Vene "Uku Masing – negatiivse keskmelisuse näitlikustaja" / Looming 8/2009, lk 1121–1130
  • 2010 – Arne Hiob "Uku Masing – teoloog, religiooniteadlane ja müstik" Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2010, lk 49–85
  • 2010 – Urmas Nõmmik "Uku Masing ja Vana Testamendi inimesed" Põlvest põlve: pühendusteos Uku Masingu 100. sünniaastapäeva puhul. / Tartu 2010
  • 2015 – Uku Masing, Toomas Paul "Usalda ennast", Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962-1985 / Tartu: Ilmamaa 2015

Uku Masingu luulest

muuda
  • 1936 – Alma Kaal "Ühe "segase" raamatu puhul" Esimesi arvustusi debüütluulekogule. / Üliõpilasleht 05.05.1936, lk 156
  • 1959 – Ivar Ivask "Uku Masingu nägemuslik luule" eessõna raamatule "Neemed Vihmade lahte" / Stockholm: Vaba Eesti 1959, lk 5–18
  • 1974 – Vincent B. Leitch "Religious Vision in Modern Poetry: Uku Masing Compared with Hopkins and Eliot" / Journal of Baltic Studies 5/1974, lk 281–294
  • 1977 – Ivar Ivask "Uku Masing: A poet between east and west" / Journal of Baltic Studies 8/1977, lk 16–21
  • 1981 – Bernard Kangro "Mare Imbrium ehk elukõrbes viirastuv jumalariik. Katse Uku Masingu luulet lahti mõtestada" raamatus "Arbujad" / Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1981, lk 222–237
  • 1983 – Uku Masing "Kuidas kirjanikud kirjutavad" (kirjutet 14.01.1982). Samuti raamatus "Kuidas kirjanikud kirjutavad" Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1992, lk 52–61. / Tulimuld 2/1983, lk 103–109; Tulimuld 3/1983, lk 130–134
  • 1986 – Vello Salo "Uku Masungu kaksteist luulekogu" / Aja Kiri 45/1986, lk 4
  • 1987 – Uku Masing "Kuidas ma luuletan" / Edasi 19.09.1987, lk 4–5
  • 1988 – Rein Veidemann "Uku Masingu ülemlaul" / Vikerkaar 1988/5, lk 88–89
  • 1996 – Ants Oras "Uku Masing ja John Masefield" – Tulimuld 2/1966, lk 79–80
  • 2001 – Toomas Liiv "Uku Masinguga seenemetsas" / Eesti Päevaleht: Arkaadia 12.01.2001, nr 9
  • 2001 – Lauri Sommer "Mõnest Uku Masingut kujundanud jõujoonest. Ekstaasi ja teksti suhe" / Looming 4–6/2001
  • 2001 – Hasso Krull ""Pilv, läki pyhaks kullerkuppe tooma: ekstaasi allegoorilised labürindid" / Areen 15.03.2001
  • 2001 – Lauri Sommer "Rituaalne Masing" / Postimees 28.12.2001
  • 2002 – Külliki Vulf (Kuusk) "Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog?" / Keel ja Kirjandus 2002/6, lk 385–400
  • 2002 – Karl Muru "Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole (Külliki Vulfi ärgitusel)" / Keel ja Kirjandus 11/2002, lk 809–814
  • 2002 – Ants Oras "Uku Masing" (lk 146–147), "About the poetry of Uku Masing" (Pp. 148–149.) – Kuus eesti luuletajat Ants Orase tõlkes = Six Estonian Poets in Translations of Ants Oras / [koostaja eessõna: Anne Lange] / Tallinn: Tänapäev 2002, lk 150–159
  • 2002 – Vincent B. Leitch "Usuline nägemus moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga" / Vikerkaar 10/2002, lk 77–89
  • 2004 – Lauri Sommer "Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" (1959–1963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust" / Looming 4–6/2004
  • 2004 – Ants Oras "Uku Masingu "Neemed Vihmade lahte"". Luulekool. II, meistriklass. Ants Oras; koostajad Hando Runnel ja Jaak Rähesoo. / Tartu: Ilmamaa 2004 (Eesti mõttelugu; 58), lk 349–351
  • 2008 – Külliki Kuusk "Uku Masingu luule subjektist: "Mina"- poeetika luulekogus "Udu Toonela jõelt" ". Magistritöö / Tartu: Tartu Ülikool 2008
  • 2008/2009 – Külliki Kuusk "Uku Masingu luule kui päevaraamat. – Paar sammukest. / XXV Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2009, lk 57–78
  • 2009 – Lauri Sommer "Uku hilisluule elutundest". I, II, III, IV, V, VI – Eesti Kirik 19.08.2009, nr 30, lk 6; 26.08.2009, nr 31, lk 6
  • 2010 – Thomas Salumets "Jaan Kaplinski Uku Masing" (ingl k tõlkinud Arne Merilai) / Keel ja Kirjandus 1/2010, lk 37–44
  • 2010 – Külliki Kuusk "Uku Masingu armastuse lõuna- ja ehatuuled". Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2010, lk 148–175
  • 2011 – Rein Veidemann "Uku Masing "Tontide eest taganejate sõdurite laul"", Rein Veidemann "101 Eesti kirjandusteost" / Tallinn 2011, lk 80–81
  • 2011 – Külliki Kuusk "Bibliograafia teel biograafiaks" / Keel ja Kirjandus 12/2011, lk 935–938
  • 2013 – Külliki Kuusk Ühe luuletuse lugu. Uku Masingu "Manda d’Hajje" / veebiajakiri Kirik ja Teoloogia 2013, nr 59/25, lk 1–3
  • 2013 – Külliki Kuusk "Pihtimuslikkusest Uku Masingu luules". / Looming 12/2013, lk 1687–1696
  • 2014 – Külliki Kuusk "Rahvalaululikust mentaliteedist Uku Masingu 1930. aastate luules. Parallelism poeetilise keele ja enesetaju kujundajana". Janika Oras, Andreas Kalkun (toim). Regilaulu kohanemine ja kohandajad. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus 2014, lk 137–169
  • 2014 – Külliki Kuusk "Tondid, pillipuhujad ja palverändurid ehk mis on vabaduse hind? Ühest Uku Masingu suurest müüdist". Kirjanduspärand kultuuriloos. / Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus 2014, lk 163–203

Muid artikleid Uku Masingust

muuda

Meenutusi ja mälestusi Uku Masingust

muuda
  • 2001 – Lauri Sommer "Janka ja Uku: vinjett kahest tõrkujast" / Sirp 26.01.2001, nr 4, lk 6
  • 2002 – Anne Lange "Eesti luule ja poeetika tagasivaates", intervjuu / Vikerkaar 10/2002 lk 90–102
  • 2007 – "Betti Alver: Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused. Lisandusi tundmiseks", koostanud ja toimetanud Enn Lillemets ja Kristi Metste / Tallinn: Tänapäev 2007
  • 2009 – Isidor Levin "Minu elu- ja mõttevarast: meenutusi" / Akadeemia 7/2009, lk 1419–1440; Akadeemia 8/2009, lk 1611–1631; Akadeemia 9-12
  • 2009 – Ave Alavainu "Uku Masingust sigaretistatud käega" / Nädaline 08.08.2009, nr 88, lk 6, 11
  • 2009 – Rainer Kerge "Korraga täpne ja hämar: Uku Masing 100". Ülo Tonts, Karl Martin Sinijärv ja Andres Põder meenutavad Uku Masingut. / Õhtuleht 11.08.2009, nr 185, lk 10 
  • 2009 – Ilmar Vene "Uku Masing – negatiivse keskmelisuse näitlikustaja" / Looming 8/2009, lk 1121–1130
  • 2012 – Jaan Kaplinski "Ütles Masing". Mõtteid, mida elav Uku Masing ütles ja Jaan Kaplinski pärast tema surma mälu järgi kirja pani. / Vikerkaar 1–2/2012, lk 74–81, 84–85, 88–89, 92–93, 96–98

Filmid Uku Masingust

muuda

Isikulooline filmitriloogia "Uku Masingu maastikud"

  1. 2000 – "Kitsas rada keset metsi" 55:40 / Faama Film
  2. 2004 – "Inimesepoeg Valgel laeval" 77:00 / Estinfilm
  3. 2006 – "Surm on öömaja põllul" 70:00 / Estinfilm
  4. 2008 – "Tõuseb tume puu täis kollaseid tiibu" valik filmitriloogia lähtematerjale / Estinfilm

Filmitriloogia idee ja stsenarist oli Mikk Sarv ning stsenarist ja režissöör-operaator Vallo Kepp. Filmide helirežissöör ja toimetaja oli Enn Säde, helilooja Rauno Remme. Teaduskonsultant oli Külliki Kuusk.

Filmid on koondatud 22. aprillil 2009 Eesti Rahvusraamatukogus esitletud kaksik-DVD-le. Ühel plaadil on filmitriloogia, teisel plaadil (neljanda osana) rohkelt filmide aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Lisaks sisaldab neljas osa Uku Masingu loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, Toomas Pauli intervjuud Uku Masinguga, valikut Uku Masingu kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude täielikke lindistusi, nende litereeringuid jpm.

Raadiosaated Uku Masingust

muuda

Uku Masingust tõukuvat loomingut

muuda
  • 2000 – CD "Johanson ja vennad (looming 1978–1999)" / Päevakera, Globus diei, Dayclew 2000
  • 2003 – CD "Kõlakoda", muusika ja esitaja Tõnu Tepandi / Tallinn: Vagabund 2003
  • 2003 – CD "Laulud Ernst Enno ja Uku Masingu sõnadele", viisistanud Anne Maasik ja Jaan Tooming; laulud seadnud Heikki-Rein Veromann; esitavad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann / A. Maasik 2003
  • 2003 – CD "Piimaš", muusika ja esitaja Kago / Õunaviks 2003
  • 2005 – CD "Laulud", muusika ja esitajad Maria Peterson ja Eva Eensaar / Theatrum 2005
  • 2007 – CD "Kago", muusika ja esitaja Kago / Estonia: Seksound 2007
  • 2007 – Lauri Sommeri novell "Hilised lemmelehed" / Vikerkaar 1–2/2007, lk 37–63
  • 2007 – Jaan Toominga märkmikromaan "Teekond mäe südamesse" / Varrak 2007
  • 2008 – CD "Üksteist peab hoidma: Kadri Hundi ja Mart Siimeri laule", muusika Kadri Hunt, esitavad Eesti Raadio Laululapsed / Tallinn: Eesti Rahvusringhääling 2008
  • 2009 – Jaan Kaplinski romaan "Seesama jõgi" (2. tr 2009 ingl k (tõlkinud Susan Wilson), London: Peter Owen, 2009) / Vagabund 2007
  • 2010 – Lauri Sommeri romaan "Kolm yksiklast" (Vikerkaares ilmunud "Hilised lemmelehed" on raamatu kolmandaks osaks) / kirjastus Menu 2010

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Virtuaalnäitus Uku Masing 100
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Söödist Econi. Masing oskas väga.... teele.luts.ee (Jaan Kaplinski "Söödist Econi". Väljaandja Hea Lugu, 218; lk 68–69)
  3. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2016. Vaadatud 17. oktoobril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ vt Paavo Kangur "Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu". Tallinn: Inglisilla Produktsioon, 2015, lk 7–9, 31, 32–37.
  5. ↑ "Uku Masing at Yad Vashem website". Yad Vashem (inglise). Vaadatud 01.07.2018.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uku_Masing&oldid=6451449"