Vana-Lõuna tänav
Vana-Lõuna tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni ja Uue Maailma asumis. Vana-Lõuna tänav algab Tatari tänavalt, ristub Herne, Vineeri ja Koidu tänavaga ning lõpeb Pärnu maantee viadukti juures Tehnika tänaval.
Vana-Lõuna tänav on ligikaudu 750 meetri pikkune.
Lutheri vabriku ehitamise käigus kuulusid mööblivabriku tööstushoonete ansamblisse lisaks tööstushoonetele ka vabrikutööliste elamud. Vana-Lõuna tänava vasakkülje ja raudtee vahel asunud seni hõredalt hoonestatud heinamaale rajati rida tööliselamuid, esimesena Vana-Lõuna 13, 15. seejärel, Suurejoonelise arhitektuuriga Lutheri vabriku klubi-rahvamaja (Vana-Lõuna 37), mis ehitati aastatel 1904–1905, olid projekteerinud maailmakuulsad Soome arhitektid Eliel Saarinen, Armas Lindgren ja Herman Gesellius.
1900. aastal ehitati elektrijaam[1] (Vana-Lõuna tänav 4).
Pärast Esimest maailmasõda ehitati vabrikutööliste elamud Vana-Lõuna 21[2], 23[3], 25[4], 27 (inseneride elamu)[5], 29[6], 31[7], 33[8], 35[9]. Töötajate elamu Vana-Lõuna tänav 21 on valminud ajastu tuntuimate arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni spetsiaalselt vabriku jaoks välja töötatud elamu tüüpprojektide järgi.
Vana-Lõuna 37 asub endise Lutheri vabriku 1905. aastal valminud töölissöökla-rahvamaja (arhitektid Herman Gesellius, Armas Lindgren, Eliel Saarinen[10]), mis oli hiljem kasutusel Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi klubihoonena. Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering. Praegu on selles hoones Pagaripoisid.
Vana-Lõuna 39, endises Lutheri vineerivabriku masinasaalis[11] asub AS Äripäeva toimetuse hoone.
Vana-Lõuna 41 asub 1936. aastal insener Elmar Mõttuse projekteeritud Tallinna trammide trammidepoo. Valmimise ajal oli trammidepoo 49,6 m pikk ja 31,7 m lai ning mahutas 32 trammivagunit, mida oli rohkem, kui oli Tallinnas tol ajal kasutuses. Hoone sai teise maailmasõja ajal kannatada, aga taastati[12].
Tänava nimed ja ajalugu
muuda1786. aastal on tänava nimena fikseeritud Weg nach Steingalgen (Tee Kivivõlla juurde). 1885. aastal sai tänav nimeks Lõuna tänav (saksa keeles Südstrasse, vene keeles Южная улица). 25. septembril 1959 pandi tänavale eesti revolutsionääri Jaan Sihveri (1879–1918) mälestuseks nimeks Jaan Sihveri tänav.[13] 18. oktoobril 1991 pandi tänavale nimeks Vana-Lõuna tänav.[14]
Pildid
muuda
Viited
muuda- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku elektrijaam, 1900. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 21, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 23, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 25, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku inseneride elamu, 1927. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 29, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 31, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 33, 1922. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 35, 1922. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.09.2020)
- ↑ Päring Kultuurimälestiste Riiklikus Registris
- ↑ Sisearhitektide Liit / aastapreemia 2018 nominent. Äripäeva kontor, arhitektuuripreemiad.ee
- ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 17
- ↑ Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 113
- ↑ Päring andmebaasist. Eesti kohanimed
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vana-Lõuna tänav |