Joonistus

Joonistus on selle tulem, kus ilus valge paber (või muu materjal) on käsitsi ja tahtlikult kaetud mingite joontega.

Giovanni Francesco Caroto, "Punapäine poiss joonistusega" (1523)

Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi joonistus ("Tütarlapse portree", 1887)

Proosa

• Niisiis on lugu tragöödia alus ja otsekui hing, iseloomud on teisel kohal (sama on ka / [1450b1] maalikunstis: kui keegi korratuses kuhjaks ka kõige ilusamaid värve, ei rõõmustaks see nii nagu lihtne joonistus); <tragöödia> on tegevuse jäljendus ja eelkõige selle <tegevuse> pärast ka tegevuses olijate jäljendus.
  • Aristoteles, "Luulekunstist" ("Poeetika"), tlk Jaan Unt, 2003, 6. ptk

• "Ohoo!" hüüdis Topper. "Sul on õigus, Viggo. Pilgutab silma jah! Sa poiss, ma pole elu sees näinud joonistatud ninasarvikut, kes saab silma pilgutada. Küll on naljakas!"

"Minu arust pole siin naljakat midagi," ütles Viggo.

Samal silmapilgul möhatas ninasarvik seinal valju häälega ja pööras pead.

"Appi!" hüüdis Viggo ja kargas ehmatusest õhku.

"Tss, rahu!" ütles Topper. "Sa hirmutad ta ju ära, kui sa sedasi karjud. Tere, ninasarvik!"

"HRÜMP, ORH," vastas ninasarvik.

JA ASTUS SEEJÄREL SEINALT PÕRANDALE.

Viggo lõi kiire liigutusega ukse kinni.

"Mis... mis me siis nüüd peale hakkame?" sosistas ta.

"Vaatame teda muidugi mõista," ütles Topper ja tegi ukse uuesti lahti.

Ninasarvik oli akna juurde astunud ja näris kardinat.

See oli ilus suur ninasarvik, ja täpselt sama värvi kollane nagu sein.

• Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, 1982, lk 25-26

• Kukeleegua oli selle linnakese nimi, kus nad kõik elasid. Vist sellepärast oli linnale niisugune nimi pandud, et tema kõige suurema maja paraadukse kohale oli joonistatud uhke kirjude sulgedega kukk. Ja üldse oli kogu Kukeleegua joonistatud ning see asus Jooniamaal, see tähendab laste joonistusvihikuis. Et aga lapsed, kui nad midagi joonistavad, kujutavad kõike alati ette elavana nagu päriselt, siis elati ka Kukeleegua linnas ja kogu Jooniamaal nagu päriselt.
  • Robert Vaidlo, "Lood Kukeleegua linnast", 1983 (2. trükk), lk 3

• Pimeduse vürst ratsutas mustal hobusel, sooblinahkne keep tuules lehvimas. Mehe blonde lokke hoidis koos kuldne võru, tema ilus nägu oli lahingumöllus külm ja...

"Ja tema käsivars nägi välja nagu baklažaan," pomises Clary endamisi nördinult. Joonistus ei tahtnud kuidagi välja tulla. Ohates tõmbas ta plokist välja järjekordse lehe, kägardas kokku ja viskas vastu magamistoa oranži seina.

• Cassandra Clare, "Luude linn", tlk Krista Suits, 2013, lk 23

• Meil valitseb mõningane arengupeetus joonistuse hindamise osas. Osa kunstnikke ongi põhiliselt joonistajad, kelle puhul lihtsalt ei pääse selle ala tunnustamisest.
  • Mai Levin, "Kuraatori mured ja rõõmud", Sirp, 22.02.2019

• Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui kunstiteost ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema ülipüüdlikkusest ja see ei ole härrasmehelik. Härrasmees tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi äärmustesse. (lk 539–540)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548

Luule

kui lapsena televisioonis
ma mängisin kaamera ees
oli elu kui pliiatsijoonis
ei palju seal värvisid sees

• Juhan Viiding, "Kui lapsena televisioonis", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 341