Klaver

muusikariist

Klaver on klahvpill, üks tänapäeval populaarsemaid muusikainstrumente kogu maailmas. Klaverdajat nimetatakse pianistiks.

Adèle Romany, "Daam klaveri juures" (u 1808)
Mina Carlson-Bredberg, "Klaveri juures" (1890)
Bertha Wegmann (1847–1926), "Interjöör klaveriga", s.d.
Henriëtte Ronner-Knip, "Klaveritund" (1897)
Frances Hodgkins, "Klaveritund" (u 1909)
Mariquita Jenny Moberly (1855–1937), "Duett", s.d.
Nerva, "Grand Piano" (2004)

Proosa

muuda
  • Mõnikord võin ma vaid oiata, kannatada ja valada oma meeleheite klaverisse!
    • Frédéric Chopin, cit. via Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26


  • Mis puutub klaverisse, siis mida kiiremini naise sõrmed üle selle lendasid, seda enam tundis mees imetlust. Ta lõi klahve hooga ja jooksis klaviatuuri ühest otsast teise hetkekski peatumata.



  • Klaver: võõrastetoas paiknev seade jumalavallatu külalise taltsutamiseks. Seadet juhitakse klahvide allavajutamise teel, misjärel kuulajate tuju langeb iseenesest.


  • Tiibklaveris kergitab oma öömusta tiiba muusika langenud ingel, ihaldades uuesti lendu tõusta. (lk 30)
  • Klaveripoes on nagu muusika matustel. (lk 37)
  • Tiibklaverid avanevad nagu salalõksud, et püüda halbu pianiste. (lk 38)


  • Elu on nagu klaver. Mis sa tast saad, sõltub sellest, kuidas sa mängid.
  • Tom Lehrer, cit. via "Quotes about Life and Living", lk 45


  • Klaveril ei ole valesid noote.
    • Thelonious Monk vastuseks eksperdile, kes ütles, et Monk loob imetabast muusikat, ehkki "mängib klaveril valesid noote" (1976. aasta märts); vit. via "Thelonious Monk: The Life and Times of an American Original" (Kelley, 2009), lk 444


  • Klaver on ülim seltskondlik instrument. See on võõrastetoamööbel, märk kodanlikust heaolust, kõige massiivsem seadeldis, millega piinatakse noori hariduse ja täiskasvanuid meelelahutuse nimel.
    • Jacques Barzun, "Critical Questions" (1984), lk 54



  • Ma pole kunagi klaverit põlema pannud. Ma tahaksin küll, et oleksin sellega hakkama saanud. Paar tükki olen ma jõkke lükanud. Nad olid üsna viletsad.


  • Klaverihäälestaja saabub rongiga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on rooste, puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)


  • Ta on sakslane, inglane, hiinlane, korealane, prantslane, itaallane, jaapanlane, venelane või tšehh… Ikka eurooplane, kuid meelsasti ameeriklane ja aasialane rohkem kui kunagi varem. Päeval ja öösel mängib ta seda romantiliselt, nostalgiliselt ja pateetiliselt, aga ka militaarselt ja kangelaslikult. See on klaver. Nii lääne kui ida. Rahvusvaheline olemuselt ja tipptasemelt. Vaid viie tähega. Nagu käe viis sõrme. Tõend. Julgus. Selle nüansiga aga, et käte komplekt on topelt 56 valge ja 32 musta klahvi jaoks. Naljakas polüfooniline haarem, sensuaalne ja kuratlik.


  • [Risku:] Klaver oli must, ilus ja päevinäinud. Eelmisel talvel oli see kolinud Pormestarinrintelt baaba juurest minu juurde Vyökatule. See oli oma elus palju kolinud ja iga kolimine oli olnud samm allapoole. Sõja ajal oli klaver elanud pool aastat pandimaja tagatoas, kuni noor ja uhke leitnant, baaba tulevane väimees ja minu tulevane isa, selle päästis.
Mõnikord olen kahtlustanud, et ema abielluski klaveri pärast.
Selle hääl oli kähe ja sentimentaalne, naeruväärne. See sobis hästi kokku vanade mustlasromansside ja slaavi rahvaviisidega, halvasti kõige muuga: Bachi, Griegi, Chopini, isegi Brahmsi või Tšaikovskiga. Klaveri keeled katkesid, see ei tahtnud hääles püsida, ja ma armastasin seda.
  • Pirkko Saisio, "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 10-11


  • Klaver on tõesti mingis mõttes kuidagi omaette saar. Samas ei saa ilma klaverita ühegi teise pilli mängijad ka hakkama, ta on selline põhihariduse pill - selleks ta on kujunenud ja selleks ta jääb.
    • Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18


  • Olin umbes neljane, kui võtsin vastu otsuse klaverit õppida. Craig, kes tookord juba esimeses klassis õppis, käis juba iga nädal harjutamas ning paistis Robbie korruselt vigastusteta naasvat. Ma eeldasin, et olen valmis. Olin suhteliselt veendunud, et tegelikult olingi juba klaverimängu õppinud, justkui osmoosi läbi - kuulates kõiki neid teisi lapsi oma laulukesi harjutamas. Muusika ise oli juba mu peas ees ootamas. Tahtsin lihtsalt alla korrusele jalutada ja oma perfektsionistist vanatädile näidata, missugune andekas tüdruk ma olen, kuidas minult ei nõuaks tema õpilaseks olemine mitte mingisuguseid jõupingutusi. (lk 22)
  • Väiksele lapsele võib tunduda, et klaveril on tuhat klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad pöidla keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22)

Luule

muuda
  • Klaver on purjus, mitte mina.
  • The piano has been drinking, not me.
    • Tom Waits, "The piano has been drinking", plaadilt "Small Change" (1977)


Sisselöödud hammastega
naeratab mulle
vaene ja
haige
end põhjajoonud klaver.

Kõik ajavad teda linnast ära,
et lapsed ei näeks,
mis muusikast
järele jääb.
/---/
Taarudes
tuleb ta öösel tagasi
linnaäärsele prügimäele
ja seal
ronivad hommikuni ringi
mööda ta muusikat
kassipojad.


Ühes rohelises toas
tean üht kollast klaverit.
Ühes rohelises toas
näen ma und ja klaverit.
/---/
astun rohelisse tuppa,
ütlen - klaver, ava kaas!
Astun rohelisse tuppa,
mis on avar nagu aas.
/---/
ja mu pikist vilkaist sõrmist
üha purskub sulatuld.
Keeletuks jääb ilus klaver,
kui on võetud lõppakord.

Igal neljapäeva öösel,
igal öösel vastu reedet,
mina, valges frakis neeger,
mängin kollast klaverit.

  • Ott Arder, "Tibukollane tiibklaver" kogust "Üks kõiksus". Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 11-12


Eebenipuu ja elevandiluu elavad täiuslikus harmoonias
Kõrvuti mu klaveril, jumal küll, miks ei võiks meiegi nii?

Ebony and ivory live together in perfect harmony
Side by side on my piano keyboard, oh lord why don't we?


Käib kontsert. Taldrikud sääl sätendavad
ja viiul vilgatab, kui tõuseb poogen
ja kontrabass küll kordab küsimust.
Trumm punast lisab, tšello pruuni tooni.
Mis mõtleb metsasarv, kas tuulehooni
jääb vait?
          Ja keskel klaver süsimust.
Kiir valgust, peen kui pianisti ranne.
Nii kestab kontsert.

  • Mari Vallisoo, "Kontsert", rmt: "Mälestusi maailmast", 2015, lk 357

Allikata

muuda
  • Mängides ära pööra tähelepanu sellele, kes sind kuulab.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel