Tapeet

Tapeet on materjal ruumide siseseinte, mõnikord ka lagede katmiseks ja kaunistamiseks, tänapäeval enamasti paberist, varem ka riidest või nahast.

May Morris, tapeet "Arkaadia" (1886)

Olga Merck, tapeedimuster (1903)

Marie-Augustin Zwiller (1850–1939), "Tapeedivabrik Elsassis", s.d.

Ruth Hollingsworth, "Odette" (u 1915)

Luule

Ja madu, laskuv tarkuspuust,
su näkku sülgab kahtlushapet...
Oo, lõõskav tõde Looja suust,
mis koltub meis kui vana tapet!

• Heiti Talvik, "Tõde", kogus "Palavik" (1934)

Minu toakarbi luitund tapet.
Laes alasti valgusekuul.
Ja kui põletav salpeetrihape
huulel huul.

• Paul Viiding, "*Minu toakarbi luitund tapet...", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 268

Tapetil pleekinud moonid,
laual Dante kantsoonid,
klaasis kartuliviin.
Tuhapäev väljas tuiskab,
salaja südames huiskab
aimuste pakatav piin.

• Betti Alver, "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441

Keset luitunud kirju,
keset puudrit ja tolmu
märtsi vastuhelk liigub
Iga sein selles toas
on täis ähmaseid värve
nagu poleks siin olnud
muud tapeeti kui pilved
ruuges valgusejoas.

• Viivi Luik, "*** Keset luitunud kirju". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 263

nüüd kasvavad mu õue varjuvõrad
ma olen tusameeles kaua paikne

ei liigu ruudulise laua tagant
ja kuulan tapetisse hiir sööb auke

• Viiu Härm, "*veel jäävad suule leemendama sõnad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 15

Proosa

• Maja oli rõske ja kopitanud ning niiskus võimendas vanade seinte ürgseid lõhnu, tapeet tuli liimist lahti. Seda oli mitu kihti kirevaid lilli nagu mahasurutud elu, mis tahab välja pääseda.
  • Bobbie Ann Mason, "Maal sees". Tõlkinud Mati Soomre. LR 22-25/1991, lk 86

• Annie vana toa ees pööras Hank käepidet ja lükkas ukse lahti. Terve tuba säras viimaste lavendlivärvi päikesekiirte valguses, mis valgustas kuldkollast tapeeti. Väikesele preilile sobiva lillemustriga tapeedi oli valinud armastav ema terve igaviku eest ja see polnud muutunud. Ei Annie ega Hank polnud kunagi tapeedivahetust kaalunud, isegi siis mitte, kui Annie oli sellest välja kasvanud.
  • Kristin Hannah, "Maja salapärase järve ääres", tlk Tiia Krass, 2012, lk 46

• Oleksin ma teadnud, millist ängistust see kollane tapeet võib tekitada, oleksin tast loobunud. Kollane värv ei sobinud ülejäänud toaga. Olid mu silmad kinni või lahti, tapeet oli oma raevukuses ikka seal. See jälitas mind magades ja ei lasknud mind eales lahti, see oli nagu päikeseviirg läbi puulehtede. Värv sundis mind tagasi minema, sinna minu lapsepõlve metsa, ja seal muutusin ma muu maailma suhtes kurdiks ja pimedaks.
  • Maja Lunde, "Mesilaste ajalugu", tlk Kalle Kroon, 2019, lk 14-15

• Mõlema soomukaliigi valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut. Võivad süüa oma väiksemaid suguvendi, peamiselt küll vigastatud või surnud loomakesi ning vastsekesti. Kahjustavad siidi, kuid mitte villa. Neile meeldib jahukliistriga seinale kleebitud tapeet. Nii võib toanurkades näha, et tapeet on õhukeseks või juba auklikuks näritud. Seetõttu ongi nad ohtlikud paberile, mis sisaldab tärklist, või raamatutele, mille köitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini või kondiliimi. Järelejäänud paberi määrivad soomukate kollakaspruunid väljaheited.
  • Mati Martin, "Majasoomukas ja kodusoomukas", Eesti Loodus, 6/2007

• Ta lükkas uksed pärani ja astus söögituppa. Siin valitses tõsine vaikus nagu harvakülastatavas muuseumis. See raske ja sünge tunne erines märkimisväärselt korteri teistest tubadest, mis suplesid heledate pindade ja läbimõeldud valgustuse energiat andvas valguses. Siin oli laudpõrand plekke täis ja kriimuline. Laes pragunenud krohvi ämblikuvõrk. Vana oliivroheline nägusa lilli meenutava mustriga tapeet mullitas ning oli ühes nurgas lahti tulnud ja alla vajunud nagu väsinud silmalaug.
  • Annika Widholm, "Pööritus", tlk Mari Jesmin, 2019, lk 28