Lehekülje Sarapuupähkel lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Hazelnuts (Corylus avellana).jpg|pisi|Sarapuupähklid]]
[[Pilt:Hazelnuts (Corylus avellana) - whole with kernels.jpg|pisi|Terved pähklid koos tuumadega, millest üks on kooritud]]
'''Sarapuupähkel''' ehk '''metspähkel''' on [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluvate liikide [[vili]]. Eestis saadakse sarapuupähkleid [[harilik sarapuu|harilikult sarapuult]].

See on kõva [[puit]]unud kestaga [[rasv]]arohke [[pähkel]]<ref name="lk73" />. Kas osaliselt või täielikult ümbritseb seda kausjas viljakate [[lüdi]] ehk kuupula, mis on rohtne ja servast narmastunud<ref name="lk73" />. Pähkel on 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuuliikide eristamise tunnused. Viljad võivad [[võrse]]l paikneda nii üksikult, kahe- kui neljakaupa<ref name="lk73" />. Pähkli tuum on söödav. Seda katab õhuke tumepruun nahk, mis mõnikord enne tarbimist ära kooritakse, ehkki tavaliselt seda ei tehta.

Eestis kasvanud sarapuupähklid kasvavad keskmiselt pool grammi või pisut rohkem<ref name="lk75" />. Õnne korral leiab ka grammiseid hiigelpähkleid<ref name="lk75" />. Kasvukoht võib pähkli suurust ja kuju palju mõjutada<ref name="lk73" />.

Üksik põõsas annab 1–3 kg pähkleid, aga kultuursordid [[istandus]]tes üle 10 kg. Head pähkliaastad korduvad iga kolme-nelja aasta järel.<ref name="lk73" />

Pähkel saavutab täissuuruse [[august]]i alguses, aga küpseb alles [[september|septembri]] keskpaigaks<ref name="lk73" />. Valmis pähkli tunneb ära selle järgi, et tema koor on muutunud valkjast hele[[pruun]]iks<ref name="lk73" />. Küps pähkel eraldub lüdist ja variseb puu otsast alla<ref name="lk75" />. Pähkleid on parim korjata nii, et puu otsast raputatakse alla küpsed viljad, toored jäävad valmima. Korjata tohib üksnes täiesti küpseid pähkleid. Toored pähklid säilivad halvasti, nende toiteväärtus on väike ja maitse halvem<ref name="lk75" />. Pärast korjamist tuleb pähklid õhu käes kuivatada.

Sarapuupähkleid süüakse värskelt ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks [[kompvek]]kide, [[halvaa]], [[pralinee]] ja [[sarapuupähklivõi]] ([[Nutella]])valmistamiseks.

== Pähklitoodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis ==
Kolmveerand maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest [[Türgi]] [[farm]]idest [[Must meri|Musta mere]] lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb [[Itaalia]]st, [[Hispaania]]st, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Iraan]]ist ja [[Kaukaasia]]st.

Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta. Pähkli massist moodustab koor keskmiselt 54%.<ref name="fao" />

Sarapuupähklid on väärtuslikud suure [[rasv]]asisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus [[polüküllastumata rasvhapped]]. [[Lipiidid]]e rohkuse ja koostise eripära tõttu saab pähklitest pressida hinnalist [[õli]].<ref name="lk76" />

[[Valgud|Valke]] on pähklis samuti palju: tuumade kaalust 15–18%. [[Aminohape|Aminohappelise]] koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad [[taimetoitlus|taimetoitlastele]]. Pähkel ei tundu sööjale magusana, ent sellegipoolest sisaldavad pähklid kuni 10% [[süsivesik]]uid. Seevastu [[vesi|vett]] on pähklites vähe.<ref name="lk76" />

Kõik see kokku muudab sarapuupähklid väikesteks energiapommideks: 100 g puhastatud pähkleid annab 600–660 kcal. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid [[B-vitamiin]]e kui rasvlahustuvaid ehk [[E-vitamiin]]e. [[Mikroelement]]idest saab pähklitest [[kaalium]]i, [[fosfor]]it, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i, [[raud]]a ja [[vask]]e.<ref name="lk76" />

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao" />
! Riik !! Toodang, <br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>%
|- 
| {{PisiLipp|Türgi}} || 422 765 || 70,5
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} || 57 992 || 9,7
|-
| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 23 768 || 4,0
|-
| {{PisiLipp|Iraan}} || 21 022* || 3,5
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 14 000* || 2,3
|-
| {{PisiLipp|Gruusia}} || 12 400* || 2,1
|-
| {{PisiLipp|USA}} || 11 890** || 2,0
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 11 500* || 1,9
|-
| {{PisiLipp|Kõrgõzstan}} || 5121* || 0,9
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5 121* || 0,9
|-
| '''Maailm kokku''' || ''' 600 001 ''' || 100
|-
|colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang
|-
|colspan="3" |** – mitteametlik väärtus
|}

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit" />
! [[Toitained]] !! Väärtus<br>100 g kohta
|- 
| [[Vesi]] || 5,31 g
|- 
| [[Kalorsus]] || 628 kcal
|- 
| [[Lipiidid]] || 60,75 g
|- 
| [[Süsivesikud]] || 16,70 g
|- 
| [[Valgud]] || 14,95 g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 9,7 g
|-
| [[Sahharoos]] || 4,20 g
|- 
| [[Tuhk]] || 2,29 g
|-
| [[Tärklis]] || 0,48 g
|}

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" />
! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Kaalium]] (K) || 680,0 mg
|-
| [[Fosfor]] (P) || 290,0 mg
|- 
| [[Magneesium]] (Mg) || 163,0 mg
|-
| [[Kaltsium]] (Ca) || 114,0 mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn) || 6,18 mg
|- 
| [[Raud]] (Fe) || 4,70 mg
|-
| [[Tsink]] (Zn) || 2,45 mg
|-
| [[Vask]] (Cu) || 1,72 mg
|-
| [[Seleen]] (Se) || 2,4 μg
|-
| [[Naatrium]] (Na) || 0,0 mg
|}

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" />
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
|- 
| [[C-vitamiin|C]] || 6,3 mg
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,64 mg
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,11 mg
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 1,80 mg
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 45,6 mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,92 mg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,56 mg
|-
| [[E-vitamiin|E]] || 15,03 mg
|-
| [[A-vitamiin|A]]|| 1,0 μg
|-
| [[Folaadid]] || 113,0 μg
|-
| [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 92,0 μg
|-
| [[K-vitamiin|K]] || 14,2 μg
|}

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />
! Aminohape !! Väärtus<br>100 g kohta
|- 
| [[Glutamiinhape]] || 3,71 g
|-
| [[Arginiin]] || 2,21 g
|-
| [[Aspartaamhape]] || 1,68 g
|-
| [[Leutsiin]] || 1,06 g
|-
| [[Seriin]] || 0,74 g
|-
| [[Alaniin]] || 0,73 g
|-
| [[Glütsiin]] || 0,72 g
|-
| [[Valiin]] || 0,70 g
|-
| [[Fenüülalaniin]] || 0,66 g
|-
| [[Proliin]] || 0,56 g
|-
| [[Isoleutsiin]] || 0,55 g
|-
| [[Treoniin]] || 0,50 g
|}
{{puhasta}}

== Ettevaatust! ==
[[Pilt:Noisettes-véreuses.jpg|pisi|Ussitanud pähklid]]
Mitte üksnes inimestele ei maitse pähklid. [[Pähklikärskas]] on ohtlik kahjur, kelle [[vastne|vastsed]] võivad kuival suvel ära süüa isegi 80% pähklisaagist<ref name="lk73" />. Ussitanud pähkleid ei tohi süüa. Ussitanud pähkleid aitab ära tunda väike auk pähklikoores (selle kaudu on pähklikärsaka vastne väljunud) ja see, et pähkel ei tule lüdi küljest lahti<ref name="yweij" />.

Mõned inimesed on pähklivalkude suhtes [[allergia|allergilised]]. Sageli on samad inimesed allergilised ka sarapuu [[õietolm]]u suhtes. Tundlikule inimesele piisab isegi tühisest kogusest, sest pähklivalgud on tugevad [[allergeen]]id. Sellepärast leidub toidupakendeid hoiatusega "Toode võib sisaldada pähkliosakesi" või "Toode on valmistatud tootmisliinil, millel on enne töödeldud pähkleid".<ref name="lk76" />

Kaua aega säilitatud pähklid on sobiv kasvukeskkond [[seen]]tele, eriti [[hallik]]u-nimelisele hallitusseenele. Need seened [[süntees]]ivad inimesele ohtlikke mürke, mis ei eemaldu pesemisel ega lagune kuumutamisel. Hallitanud pähkleid ei tohi süüa. Neid ei tohi ka teistele loomadele söögiks anda.<ref name="lk76" />

Kaua aega säilitatud pähklid võivad [[rääsumine|rääsuda]]. Sellest annab tunnistust mõrkjas maitse ja selliseid pähkleid ei tohi süüa.<ref name="lk76" />

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="lk73">Ann Marvet. "Aasta puud", 2. kd., lk. 73. Sari "Looduse raamatukogu" 2012/1. MTÜ [[Loodusajakiri]]</ref>
<ref name="lk75">Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 75</ref>
<ref name="lk76">Ann Marvet. "Eesti puud 2", lk. 76</ref>
<ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| pealkiri = Food and Agriculture Organization of the United Nations| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 12.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.10.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161019111658/http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 9.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name="yweij">Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 74</ref>
}}

{{Commonscat|Hazelnut}}

[[Kategooria:Söödavad pähklid ja seemned]]

[[pt:Corylus avellana]]
[[ru:Лещина крупная]]
[[vls:Oazeloare]]