Lehekülje Teine maailmasõda lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2018}}
{{Vaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2018}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Teine maailmasõda
| osa = 
| pilt = Infobox collage for WWII.PNG
| pildiallkiri = Päripäeva ülevalt vasakult: Hiina väed Wanjialingi lahingus, Austraalia suurtükid El-Alameini lahingus, Punaarmee [[Stalingradi lahing]]us, Saksa [[Junkers Ju 87|Stuka]] pommitajad [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]], [[Wilhelm Keitel]] kirjutamas alla kapitulatsioonile, USA merevägi Lingayani lahes
| aeg = 1. september 1939 – 2. september 1945
| koht = [[Euroopa]], [[Vaikne ookean]], [[Atlandi ookean]], [[Kagu-Aasia]], [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina]], [[Lähis-Ida]], [[Vahemeri]], [[Aafrika]], [[Põhja-Ameerika]]
| tulemus = liitlaste võit
* [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] lagunemine
* [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] loomine
* [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] muutumine superjõududeks
* [[Külm sõda|Külma sõja]] algus
| seis = 
| osaline1 = '''[[Teise maailmasõja liitlasväed|Liitlased]]'''
{{PisiLipp|Suurbritannia}} [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]<br>
{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid|1912}} <small>(1941–45)</small><br>
{{PisiLipp|Nõukogude Liit}} <small>(1941–45)</small><br>
{{PisiLipp|Hiina Vabariik}} <small>(1937–45)</small><br>
<hr>
{{PisiLipp|Prantsusmaa}}</small><br>
{{PisiLipp|Poola}}<br>
[[Briti Rahvaste Ühendus]]:
[[File:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|25px]] [[Kanada]] <br>
{{PisiLipp|Austraalia}}<br>
{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}<br>
[[File:Flag_of_South_Africa_(1928-1994).svg|23px|border]] [[Lõuna-Aafrika Liit]] <br>
{{PisiLipp|Jugoslaavia Kuningriik}} <small>(1941–1945)</small><br>
{{PisiLipp|Jugoslaavia}} <small>(1943–45)</small><br>
{{PisiLipp|Kreeka|kuningriik}} <small>(1940–45)</small><br>
{{PisiLipp|Norra}} <small>(1940–45)</small><br>
{{PisiLipp|Holland}} <small>(1940–45)</small><br>
{{PisiLipp|Belgia}} <small>(1940–45)</small><br>
{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}<br>
{{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1942–45)</small><br>
-------------
Marionettriigid<br>
[[File:British_Raj_Red_Ensign.svg|23px|border]] [[India]] <br>
{{PisiLipp|Egiptus|1922}} <small>(1940–42, 1945)</small><br>
{{PisiLipp|Filipiinid}} <small>(1941–45)</small><br>
{{PisiLipp|Süüria|1932}} <small>(1941, 1945)</small><br>
{{PisiLipp|Mongoolia|1940}} <small>(1941–45)</small><br>
| osaline2 = '''Teljeriigid'''
{{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Kolmas Riik|Saksamaa]] <small>(1939–45)</small><br>
{{PisiLipp|Jaapan}} <small>(1937–45)</small><br>
{{PisiLipp|Itaalia|1861}} <small>(1940–43)</small><br>
<hr>
{{PisiLipp|Soome}} <small>(1939–40, 1941–44)</small><br>
{{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1940, 1941–44)</small><br>
{{PisiLipp|Ungari|1940}} <small>(1941–45)</small><br>
{{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1941–44)</small><br>
{{PisiLipp|Tai}} <small>(1941–45)</small><br>
------------------
Kaasaaitajad<br>
{{PisiLipp|Nõukogude Liit}} <small>(1939–41)</small><br>
{{PisiLipp|Prantsusmaa}} <small>(1940–45)</small><br>
[[File:Flag_of_Iraq_(1921–1959).svg|23px|border]] [[Iraak]] <small>(1941)</small><br>
------------------
Marionettriigid<br>
{{PisiLipp|Slovakkia}} <small>(1939–45) [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariik]]</small><br>
[[File:Flag_of_Independent_State_of_Croatia.svg|25px]] [[Iseseisev Horvaatia Riik|Horvaatia]] <small>(1941–45)</small><br>
[[File:War_flag_of_the_Italian_Social_Republic.svg|23px|border]] [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik]] <small>(1943–45)</small><br>
[[File:Flag_of_the_Republic_of_China-Nanjing_(Peace,_Anti-Communism,_National_Construction).svg|25px]] [[Hiina Vabariik]] <small>(1940–45)</small><br>
[[File:Flag_of_the_Mengjiang.svg|25px]] [[Mengjiang]] <small>(1940–45)</small><br>
[[File:Flag_of_Manchukuo.svg|25px]] [[Mandžukuo]]<br>
[[File:Flag_of_the_Empire_of_Vietnam_(1945).svg|25px]] [[Vietnami Keisririik]] <small>(1945)</small><br>
| osaline3 = 
| väejuht1 = '''Liitlaste juhid'''<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Winston Churchill]]<br> [[File:Flag_of_the_President_of_the_United_States (1916–1945).svg|23px|border]] [[Franklin Delano Roosevelt]]<br>{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Jossif Stalin]]<br>[[File:Standard of the President of the Republic of China (1929-1988).svg|23px|border]] [[Jiang Jieshi|Chiang Kai-shek]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} [[Charles de Gaulle]]<br>{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Josip Broz Tito]]
| väejuht2 = '''Teljeriikide juhid'''<br>[[File:Standarte_Adolf_Hitlers.svg|23px|border]] [[Adolf Hitler]]<br>[[File:Flag_of_the_Japanese_Emperor.svg|23px|border]] [[Hirohito]]<br> [[File:Flag_of_Mussolini_as_Capo_del_governo_of_Fascist_Italy.svg|23px|border]] [[Benito Mussolini]]<br>[[File:Flag_of_the_commander_of_the_Finnish_Defence_Forces_1920-1971.svg|23px|border]] [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Carl Mannerheim]]<br>[[File:Standard_of_Marshal_Ion_Antonescu.svg|23px|border]] [[Ion Antonescu]]<br>[[File:Flag_of_the_Supreme_Warlord_of_the_Royal_Hungarian_Defence_Forces_(1939-1945, on land).svg|23px|border]] [[Miklós Horthy]]
| väejuht3 = 
| jõud1 = 
| jõud2 = 
| jõud3 = 
| kaotused1 = '''Hukkunud sõdureid''':<br>
üle 16 000 000<br>
'''Hukkunud tsiviilisikuid''':<br>
üle 45 000 000<br>
'''Kokku hukkunuid''':<br>
üle 61 000 000 <small>(1937–45)</small><br>
| kaotused2 = '''Hukkunud sõdureid''':<br>
üle 8 000 000<br>
'''Hukkunud tsiviilisikuid''':<br>
üle 4 000 000<br>
'''Kokku hukkunuid''':<br>
üle 12 000 000 <small>(1937–45)</small><br>
| kaotused3 = 
| märkused = 
}}
[[Fail:Second world war europe animation small.gif|pisi|Teise maailmasõja käik Euroopas]]
'''Teine maailmasõda''' ('''II maailmasõda''') oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud [[maailmasõda]]. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik [[suurvõim]]ud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: [[Teise maailmasõja liitlased|liitlasvägedeks]] ja [[Teljeriigid|teljeriikideks]]. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. [[Totaalne sõda|Totaalse sõja]] tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist [[holokaust]]), [[strateegiline pommitamine|strateegilist pommitamist]], näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat [[tuumarelv]]ade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.<ref name="Cozk0" /><ref name="YsdSK" /><ref name="RePV8" />

[[Jaapani Keisririik]] alustas sõda [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]] juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] üle,<ref name="6ylLr" /> kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,<ref name="ezLUG" /> mil [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksamaa sissetung Poolasse|alustas sissetungi]] [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] ning [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Jaapan]]iga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] omavahel ära [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|Poola]], [[Talvesõda|Soome]], [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Rumeenia]] ja [[Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Balti riigid]]. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad [[Kõrbesõda|Põhja-]] ja [[Ida-Aafrika kampaania (Teine maailmasõdaa)|Ida-Aafrikas]], [[Britannia lahing]], [[Operatsioon Blitz|Londoni pommitamine]], [[Balkani kampaania (Teine maailmasõda)|Balkani kampaania]] ja pikk [[Atlandi lahing]]. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid [[Operatsioon Barbarossa|sissetungi Nõukogude Liitu]], luues sellega [[Idarinne (Teine maailmasõda)|ajaloo suurima maismaa-sõjatandri]], kus takerdunud teljeriikide väeüksused [[kurnamissõda|kurnamissõjas]] raskeid kaotusi kandsid. Esimese 20 päevaga hõivasid sakslased ligikaudu 450 000 ruutkilomeetrit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/kastud-unustada-1941-aasta-katastroof-venemaa-ajaloomalus|pealkiri=Kästud unustada. 1941. aasta katastroof Venemaa ajaloomälus|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan [[Jaapani sissetung Malaiasse|Suurbritannia kolooniat Malaial]] ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril [[Rünnak Pearl Harborile|Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi]] ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega [[Midway lahing]]u, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt [[Teine El-Alameini lahing|Põhja-Aafrikas]], ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt [[Stalingradi lahing|Stalingradis]]. 1943. aastal, pärast mitmeid järjestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede [[Liitlasvägede sissetung Sitsiiliasse|sissetungi Sitsiiliasse]] ja [[Liitlasvägede sissetung Itaaliasse|Itaaliasse]], ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased [[Normandia dessant|Normandia dessandiga]] sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt [[Lääne-Hunani lahing|Lõuna-Hiinas]] ja [[Birma kampaania|Birmas]], mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam [[Jaapani Keiserlik Merevägi|Jaapani Keiserlikku Mereväge]], hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja [[Lääneliitlaste sissetung Saksamaale|lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale]], millele järgnes [[Berliini lahing|Berliini vallutamine]] Nõukogude Liidu vägede poolt, [[Adolf Hitleri surm|Adolf Hitleri enesetapp]] ja [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|Saksamaa tingimusteta kapituleerumine]] 8. mail 1945. [[Potsdami deklaratsioon]]i ja Jaapani alistumisest keeldumise järel [[Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamine|heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid]] Jaapani linnadele [[Hiroshima]]le (6. augustil) ja [[Nagasaki]]le (9. augustil). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva [[Operatsioon Downfall|liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku]], uute jaapanivastaste aatomipommirünnakute riskiga ja [[Nõukogude Liidu sissetung Mandžuuriasse|Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse]], [[Jaapani kapituleeriumine|teatas Jaapan 15. augustil kapituleerumisest]] ja allkirjastas kapitulatsiooniakti 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] (ÜRO). Sõja võitnud [[suurvõim]]ud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed|alalisteks liikmeteks]]. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad [[supervõim]]ud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud [[külm sõda]]. Sõja lõppedes hoogu kogunud [[Aafrika dekoloniseerimine|Aafrika]] ja [[Aasia dekoloniseerimine]] vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

== Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad ==
Üldiselt loetakse teise maailmasõja alguskuupäevaks 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Samas võidakse maailmasõja alguseks lugeda ka [[Vahejuhtum Marco Polo sillal|vahejuhtumit Marco Polo sillal]] 7. juulil 1937, mis tõi kaasa [[Teine Hiina-Jaapani sõda|teise Hiina-Jaapani sõja]] või isegi 3. oktoobrit 1935, mil algas [[Teine Itaalia-Etioopia sõda|Itaalia invasioon Abessiinias]]. Loobudes Euroopa-kesksest maailma mõistest, on maailmasõja alguseks hakatud pidama ka [[Mandžuuria kriis]]i ehk [[Mukdeni intsident|Mukdeni vahejuhtumit]] 1931. aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSV Liidu – Jaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies).

Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon [[Reims]]is), 8. (kapituleerumine [[Berliin]]is) või 9. mail (Berliini kapitulatsioon Moskva aja järgi) 1945. Rahuleping Jaapaniga sõlmiti alles 8. septembril 1951 [[San Francisco]]s ning NSV Liidu ja Jaapani vahelise sõja lõpetas alles ühisdeklaratsioon 19. oktoobril 1956. Saksamaa jaoks aga lõpetas sõja alles 12. septembril 1990 [[Moskva]]s sõlmitud 2+4 leping, mis lubas Saksamaal taasühineda. Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja [[Korea sõda|Korea sõja]] lõpu 1954. aastal.

== Põhjused ==

On vaidlusi selle kohta, kas teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Saksamaa]] olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajast (1919–1933) olid [[Saksamaa]]l majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920. aastate algul ja 1929. aastal Ameerika Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.

Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versailles's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Blokaadi tõttu hukkus umbes 524 000 tsiviilisikut, mis jättis kibeda jälje rahva mällu. Sellest õppust võttes, püüdles Hitleri valitsus autarkia saavutamise poole, et kõigest imporditavast sõltuvust vähendada.

Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ja valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest, ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsiooni osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930. aastatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsiooni teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud ([[Saarimaa]] ja [[Sudeedimaa]] liidendamine, anšluss) saavutati just rahumeelsel teel.
[[Fail:Mass demonstration in front of the Reichstag against the Treaty of Versailles.jpg|pisi|Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu [[Riigipäevahoone|Reichstagi]] ees Berliinis]]
Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad Spitfire). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.

Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930. aastatel.

Kollektiivse julgeoleku organisatsioon [[Rahvasteliit]], mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]]. Juba Etioopia ja Mandžuuria kriisi ajal ilmnes Rahvasteliidu nõrkus. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril 1939, vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord [[Hispaania kodusõda]] 1936–1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer.
[[Fail:The_Ducktators_190611_LTGC.webm|pisi|Teise maailmasõja osapooli kujutav joonisfilm "The Ducktators" (sõnamäng diktaatoritega) 1942. aastast]]
Briti ajaloolane [[Liddel Hart]] kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes Picture Post: "Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees ... Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks."

Erinevalt Sudeedimaa liitmisest Saksamaaga Müncheni lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tšehhi alade liitmine 1939. aasta märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon ning nii seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tšehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Iseseisvuse väljakuulutanud Slovakkia jäi [[Jozef Tiso]] juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusse kuni 1945. aastani.

Suurbritannia välispoliitikas toimus ootamatu kannapööre, seni ka rahva seas populaarsest 'appeasement'ist loobuti – anti garantiid Poolale ja alustati läbirääkimisi NSV Liiduga. Kuigi Chamberlain ei näinud, et senist välispoliitilist kurssi oleks vaja muuta pärast Tšehhoslovakkia likvideerimist, oli ta sellest ilmselt siiski häiritud. Kuid miks otsustas Suurbritannia kindlustada riikide iseseisvused, mille kaitsmiseks tal vahedid täielikult puudusid ning mida saanuks vaid Venemaa abiga Saksamaa vastu kaitsta? Tähtsamat rolli selles välispoliitika pöördes mängisid Rumeenia minister Viorel Tilea ning ajakirjanik Ian Goodhope Colvin.

== Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel ==
=== Kommunistlik Nõukogude Liit ===
[[Fail:Joseph Stalin and Nikita Khrushchev, 1936.jpg|pisi|[[Jossif Stalin|Stalin]] ja [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]], 1936]]
[[Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei|ÜK(b)P]] juhitud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] eesmärgiks oli peale Venemaal teostatud [[oktoobrirevolutsioon|revolutsiooni]] maailma vallutamine ja sotsialistliku/kommunistliku maailmakorra kehtestamine. [[Lenin]] oli kirjutanud: "''Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid''. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. [[Bresti rahu]] kommenteeris [[Komintern]]i esimees [[Grigori Zinovjev]]: ''Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda!"''

Tõeline valmistumine teiseks maailmasõjaks algas pärast Stalini ainuvõimu kindlustamist. 1927. aastal kuulutas Stalin, et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta. Kuid Stalin ei soovinud alustada ise sõda, nagu kinnitab tema lause: ''Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausile viht, mis suudab üles kaaluda kõik''.

Stalin algatas [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], mille peaeesmärgiks oli [[sõjatööstus]]e viimine sellisele tasemele, mis suudaks käigus hoida tohutut armeed, mis on võimeline vallutama kogu Euroopa ja hiljem ka maailma. Kogu Nõukogude Liidu majandus töötas alates 30. aastate keskpaigast sõjatööstuse võimsuse suurendamise heaks.

Kui 1923. aastal oli [[Punaarmee]]s 550 000 meest, siis 19. augustil 1939 oli neid 2 miljonit ja 21. juunil 1940 6 miljonit. 1941. aastal oli [[Nõukogude Liit]] ainus riik, kes tootis rasketanke. 1940. aasta juunist 1941. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 61 uut [[tankidiviis]]i, igaühes 375 [[tank]]i. Võrdluseks astus [[Saksamaa]] 1939. aasta septembris sõtta vaid 6 [[tankidiviis]]iga.

1939. aasta septembrist 1941. aasta juunini formeeris [[Nõukogude Liit]] 295 uut [[laskurdiviis]]i. 1940. aastast 1941. aasta juunini moodustati Nõukogude Liidus 79 uut [[lennuväediviis]]i, 30 uut motoriseeritud diviisi ja 756 suurtükipolku.

19. augustil 1939 [[NLKP KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] salajasel istungil{{lisa viide}} võeti vastu sisuline otsus Euroopa vabastamisest. Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta, jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks jooksnud, paisata lahingusse kogu [[Punaarmee]] võimsus. Stalin oli seda ideed kandnud 1927. aastast, tänu oma võimutäiuse kasvule intensiivsemalt aga 1934. aastast.

Pärast 19. augustit 1939 teatas Stalin diplomaatiliste kanalite kaudu [[Hitler]]ile, et kui viimane tungib [[Poola]]sse, ei jää [[Nõukogude Liit]] mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab [[Saksamaa]]d. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] tuli Moskvasse ja 23. augustil kirjutas ta koos [[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]i [[Vjatšeslav Molotov]]iga alla [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Mittekallaletungilepingule Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel]], millega jagati kogu [[Vahe-Euroopa]].

=== Ameerika Ühendriigid ===
Juba 1938. aastal nägi [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Franklin Delano Roosevelt]] ette suurendada sõjalennukite aastatoodangut 10 000-lt 20 000-le ja mais 1940 kuni 50 000-le. Ühendriigid ei sõdinud tollal, kuid valmistusid sõjaks.

=== Suur-Saksamaa loomine ===
[[Adolf Hitler|Hitleri]] eesmärgiks oli [[Suur-Saksamaa]] loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides [[Austria]] [[Austria Liitriik|Liitriigi]]. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka "[[anšluss]]iks" (saksa ''Anschluss'' – 'liitmine'). Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena.

=== Müncheni kokkulepe (1938) ===
1938 nõudis Hitler [[Tšehhoslovakkia]]lt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks.

Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister [[Neville Chamberlain]], kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel [[Müncheni kokkulepe]], millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Ungarlastega asustatud alad anti [[Ungari kuningriik|Ungarile]]. 1. oktoobril 1938 hõivas Poola Tšehhoslovakkia põhjaosas asuva [[Dečin]]i. Poolale ei pannud keegi seda pahaks.{{lisa viide}}

1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; [[Tšehhimaa]] kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, [[Slovakkia]]s aga moodustati Saksamaast sõltuv [[vasallriik]]. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahukaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga [[Poola]]lt [[Gdańsk]]i ([[Danzig]]i) ning [[Leedu]]lt [[Klaipėda]] (Memeli) loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse asustusega. Euroopat ootas ees uus sõda.

=== Saksamaa – oht Poolale ===
Pärast Tšehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdański, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] surve Poolale. [[Jossif Stalin]] lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult.
30. augustil 1939 tegi [[Adolf Hitler]] Poolale viimase pakkumise, korraldada "[[Poola koridor]]is" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks.

=== Molotovi-Ribbentropi pakt ===
[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamine]]
1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Joachim von Ribbentrop]] [[Moskva]]s alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) ning Rumeeniale kuulunud [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja [[Leedu]].

Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.

* Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel.
* Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud.

Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.

== Teise maailmasõja algus (1939–1942) ==
[[File:Map.5.jpg|pisi|left|Saksa riik ja sõjajõudude paigutus 1. septembril 1939]]
=== Kallaletung Poolale ===
[[Fail:Second World War Europe.png|pisi|left|[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit]] ründasid koos Poolat 1939. aasta septembris]]
[[Fail:Polish victim of German Luftwaffe action 1939.jpg|thumb|Poola tüdruk leinamas oma õde, kes hukkus [[Luftwaffe]] rünnakus Varssavile, 13. september 1939]]
[[Fail:Spotkanie Sojuszników.jpg|thumb|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine]]
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui [[Saksamaa]] koos [[Slovakkia sissetung Poolasse (1939)|liitlastega]] tungis kallale [[Poola Teises maailmasõjas|Poolale]]. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning [[II Rzeczpospolita|Poola]] vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd [[Poola]] kaitsmine, kui [[Kolmas riik|Saksamaa]] purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi [[Poola]] ründaja vastu.

17. septembril tungis Poolale [[NSV Liidu kallaletung Poolale|kallale ida poolt ka]] [[Punaarmee]], kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda: [[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žitomõri oblast]], mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta[[Nõukogude-Poola sõda| sõda Nõukogude Venemaaga]], liideti [[Ukraina NSV]] ja [[Valgevene NSV]] koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning [[Leedu]] läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.

=== Kallaletung Soomele ===
[[Pilt:Winterwaroverview.JPG|thumb|Talvesõda aastatel 1939–1940]]
23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas NSV Liidu välisasjade rahvakomissari [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] välisminister [[Joachim von Ribbentrop]]i allkirjastatud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mille salalepingu kohaselt kuulusid kahe suurriigi vahel jaotatud Euroopa väikeriigid NSV Liidu ja Saksamaa mõjupiirkonda. Saksamaa kohustus mitte sekkuma NSV Liidu elluviidavasse poliitikasse. [[Soome Vabariik]] kuulus Molotovi-Ribbentropi pakti salajase [[lisaprotokoll]]i alusel Nõukogude huvisfääri.

1. septembril 1939 algas teine maailmasõda Saksamaa kallaletungiga Poolale. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda [[Soome]] vastu, mida nimetatakse [[Talvesõda|Talvesõjaks]]. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. 14. detsembril heideti [[NSV Liit]] tagajärjeks välja [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]].

Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil 1940 allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest [[Karjala kannas]]el, [[Laadoga Karjala]]s ja [[Viena Karjala]]s, kokku umbes 13% kogu [[Soome]] territooriumist.

=== Norra ja Taani vallutamine ===
Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 kindral [[Nikolaus von Falenhorst]]i juhtimisel 2 diviisi jõududega [[Operatsioon Weserübung|operatsiooni "Weserübung"]] [[Norra]] ja [[Taani]] vallutamiseks. [[Taani vallutamine 1940|Taani alistus]] mõne tunniga.

9. aprillil 1940 maabusid Norras Wehrmachti väeosad, Norrasse tungis 100 000-meheline väekontingent, millele osutas vastupanu Norra armee 6 jalaväediviisi. [[Norra vallutamine 1940. aastal|lahingud Norras]] kestsid 10. juunini ning [[Norra kuningas]] ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu [[eksiil]]is Suurbritannias.

=== Hollandi, Belgia ja Luksemburgi vallutamine ===
[[Fail:4June-12June Battle of France.PNG|pisi|]]
10. mail alustas Saksamaa [[Fall Gelb|operatsiooniga "Fall Gelb]]", mille eesmärk oli purustada [[Prantsusmaa]] löögiga läbi [[Holland]]i, [[Belgia]] ja [[Luksemburg]]i. Pealöök oli suunatud läbi [[Ardennid]]e metsade [[Calais]]' poole. 10. mail maabusid Saksa langevarjurite üksused Hollandis, [[Rotterdam]]is, [[Dordrecht]]is ja [[Moerdijk]]is ning Eben Emaeli kindluses. Saksamaa väekoondised, [[Fedor von Bock]]i juhitud [[väegrupp A]] ja [[Karl Rudolf Gerd von Rundstedt|Rudolf von Rundstedti]] juhitud [[väegrupp B]] ületasid Belgia, Hollandi ja Luksemburgi piirid. [[Luksemburg]]i vastuhakk kestis vaid päeva, [[Luksemburgi suurhertsog|suurhertsoginna]] [[Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna)|Charlotte'il]] põgenes riigist.

[[Väegrupp C]] kindralooberst [[Wilhelm Ritter von Leeb]]i juhatusel pidi murdma läbi prantslaste [[Maginot' liin|Maginot’ kaitseliinist]]. 12.-13. mail ületasid sakslased Prantsuse-Briti liitlasvägede selja taga mitmes lõigus [[Maas]]i jõe, avades tee üle Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaa asuva [[Ardennid]]e mäestiku liikunud tankigrupp von Kleisti tankidiviisidele, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetas lennuvägi. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid [[Holland]]i kuninganna [[Wilhelmina]] moodustas Suurbritannias [[eksiilvalitsus]]e ning [[Holland]]i kolooniad jätkasid vastupanu. [[Antwerpen]] Belgias vallutati Saksa vägede poolt 18. mail, Belgia vastupanu kestis vaid kolm nädalat. Belgia alistus 28. mail. Hollandist sai aga Saksamaa võimu all olev ''Reichskomissariat Niederlanden''.

=== Prantsusmaa vallutamine ===
[[Fail:Maginot Linie Karte.jpg|200px|pisi|left|[[Maginot' liin]]]]
Kuna Prantsusmaa väejuhatus uskus, et sakslased kasutavad [[Maginot' liin]]ist möödumiseks sama taktikat, mida [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], ja grupeeris oma paremad väeüksused [[Belgia]] piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja [[Belgia]] territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad.

16. mail 1940 alustasid [[Väegrupp A]] ja [[Väegrupp B]] liikumist Prantsusmaale ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära [[Belgia]]s ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Prantsuse armees oli kolm armeegruppi, kus oli kokku 9 armeed ja kuhu kuulus 74 diviisi, neist 47 jalaväediviisi, 7 Põhja-Aafrika diviisi, 5 koloniaalvägede diviisi, 6 motoriseeritud jalaväediviisi, 3 kerget mehhaniseeritud diviisi, 3 tankidiviisi ning 5 ratsaväediviisi. Lisaks olid kohal liitlased – 9 inglaste diviisi, 1 tšehhide ja 4 poolakate diviisi.

Tankigrupp Guderian koos motoriseeritud jalaväerügemendiga [[Großdeutchland]] murdis läbi prantslaste vägede rindest [[Sedan]]i all ning jõudis 22. mail [[La Manche]]’i väina kallastele, kus 23. mail vägede edasiliikumine peatus. Britid algatasid 26. mail operatsiooni "[[Dynamo]]", mille käigus evakueeriti [[Dunkerque]]'ist ja selle randadelt 338 226 piiramisrõngasse jäänud [[Briti Rahvaste Ühendus]]e ja liitlasarmee sõdurit ning seejärel 10.–13. juunil evakueerimisoperatsiooni Cycle [[Le Havre]]'ist ja 15.–25. juunil evakueerimisoperatsioonis Ariel Lääne-Prantsusmaa rannikult.

5. juunil jätkasid Saksa väed pealetungi, väegrupi B üksused liikusid piki Atlandi ookeani kallast, kuni jõudsid 22. juunil [[Bordeaux]]' linnani. Väegrupi A üksused liikusid samal ajal läbi Prantsusmaa keskosa ning väegrupp C läbis Maginot’ liini.
10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Pariis langes 14. juunil Saksa vägede kätte. Prantsusmaa suutis invasioonile vastu panna 46 päeva. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] kuulutas [[Prantsusmaa]]le sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940, sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus 1918 Saksamaa oli pidanud [[Antant|Antandile]] alistuma.
[[Fail:France map Lambert-93 with regions and departments-occupation.svg|pisi|left|Prantsusmaa pärast okupeerimist]]
Prantsusmaa põhja-, lääne- ja idaosa mehitati Saksa sõjalise kontingendiga ja seal hakkas kehtima okupatsioonirežiim. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik [[Philippe Pétain]]i [[Vichy Vabariik|Vichy Vabariigi]] valitsus, kus jäi nominaalselt kehtima Prantsuse Vabariigi võim. [[Charles de Gaulle]] rajas eksiilis Suurbritannias vastupanuliikumise ''[[Vaba Prantsusmaa]]''.

Pärast Prantsusmaa alistumist [[Saksamaa]]le 1940. aasta suvel ründas Briti laevastik 1940. aasta 3. juulil [[Alžeeria]] rannikul [[Mers el-Kébir]]i [[mereväebaas]]is ja [[Oran]]i sadamas Prantsuse laevastikku,<ref>Sander Kingsepp, [https://web.archive.org/web/20181109234814/http://www.tehnikamaailm.ee/prantsuse-lahingulaevad-teises-maailmasojas/ Prantsuse lahingulaevad Teises maailmasõjas], TM, 10. mai 2011</ref> et see ei langeks sakslaste kätte, ja hävitas sellest suurema osa. Rünnakus hukkus umbes 1300 prantsuse meremeest. [[Aleksandria]]s asunud Prantsuse laevastiku laevad desarmeerusid. [[Prantsuse Lääne-Aafrika]]s, [[Prantsuse Põhja-Aafrika]], [[Prantsuse Süüria]] ja [[Prantsuse Indohiina]] jäid lojaalseks Vichy Vabariigile. Saksamaa okupeeris ülejäänud 45% Prantsusmaast 11. novembril 1942.

Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]] vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. [[Hitler]] valmistas Suurbritannia alistamiseks ette [[Operatsioon Merelõvi|meredessanti koodnimega "Seelöwe]]", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal ([[lahing Britannia pärast]]). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid.

=== Põhja-Aafrika kampaania ===
Aastal 1940 tungis Itaalia Liibüaga [[koloonia]]ga piirnevasse [[Egiptus#Sultanaat ja kuningriik|Egiptusse]], kuid tõrjuti varsti [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede poolt tagasi kaugele [[Liibüa]]sse. Saksa armee saatis Itaalia armeele Liibüas täiendust, et kaitsta kolooniat brittide eest.

=== NSV Liidu laienemine ===
NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, 15.–28. juuni NSV Liit okupeeris [[Balti riigid]] ja Bessaraabia, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid ning hõivas 1940. aasta juunis [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ning augustikuus 1940 annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. 28. juunil 1940 okupeeris Punaarmee [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] piirkonna ning need alad annekteeriti NSV Liidu koosseisu.

Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja [[Jaapan]]iga ning 1940. aasta sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn [[Kolmikpakt]], millega tõotati üksteist igati toetada.
=== Saksa-Itaalia Balkani kampaania ===
1940. aasta oktoobris tungis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]] kallale [[Kreeka]]le, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta, Kreeka armee surus jaanuariks 1941 Itaalia armee tagasi [[Albaania]]sse ning appi kutsuti Saksamaa. 6. aprillil 1941 Saksa väed tungisid [[Bulgaaria kuningriik#Saksa-Itaalia Balkani kampaania|Bulgaaria]] kaudu Kreekasse, 27. aprillil vallutati pealinn Ateena ja riik okupeeriti 30. aprilliks. Kreeka jagati Itaalia, Saksa ja Bulgaaria [[okupatsioon]]itsoonide vahel. [[Kreeta]]lt tõrjuti Briti väed välja mai lõpuks, kuid [[Malta]] jäi aga Briti võimude kätte.

[[Jugoslaavia Kuningriik]] oli otsustanud 25. märtsil 1941 liituda Saksa-Itaalia-Jaapani [[kolmikpakt]]iga, kuid nurjunud riigipöördekatse tulemusel Jugoslaavia kolmikpakti siiski ei ratifitseerinud. 6. aprillil 1941 alanud Saksa vägede rünnakuga Kreekale alustasid Saksamaa, Ungari, Rumeenia, [[Bulgaaria kuningriik#Bulgaaria Teises maailmasõjas|Bulgaaria]] ja Itaalia väed ka Jugoslaavia alistamist. 12. aprillil 1941 langes pealinn Belgrad ning vastupanu murti aga 18. aprilliks. [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia kuningriigi]] armee [[Horvaatia]] diviisid tõstsid [[Horvaatia]] iseseisvuse toetuseks mässu.

Osa Jugoslaaviast jagati Saksamaa, Itaalia, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia vahel, ülejäänud aladel loodi [[Iseseisev Horvaatia riik]], [[Serbia]] aladel moodustati Saksamaa võimu all olev piirkond ja Montenegro aladel Itaaliast sõltuv [[Montenegro]] riik. [[Sloveenia]] ja Horvaatia toetasid Saksa vägesid Nõukogude Liidu vastases sõjas, [[Relva-SS]]iga ühines piisaval arvul [[Bosnia]] [[muslim]]eid, et võimaldada neist omaette SS-diviis moodustada. [[Serbia]] oli lõhenenud monarhistlike ja kommunistlike partisanigrupeeringute vahel, kes peamiselt võitlesid pigem teineteise kui Saksa ja Itaalia okupatsioonijõudude vastu.

Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel, lendas Hitleri asetäitja, [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] sekretär [[Rudolf Heß]] 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid R. Heß vangistati.

=== Saksamaa ründab NSV Liitu ===
{{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa okupatsioon NSV Liidus}}

[[Fail:Bundesarchiv Bild 169-0165, Bei Poltawa, Ukrainier in Nationaltracht.jpg|pisi|Saksa vägede vastuvõtt Ukrainas]]
[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid tegelikult ei kavatsenud kumbki pool seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes end nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Nõukogude Liit okupeeris 1940. aasta kevadsuvel aga [[Bukoviina]], mis asus [[Rumeenia]]s asuvatest Saksamaa [[nafta]]varudest vaid paarisaja kilomeetri kaugusel. Saksamaa aga tegi 1940. aastal lõpliku otsuse Nõukogude Liitu rünnata.

Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel [[Barbarossa plaan|plaan Barbarossa]] – Saksamaa rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule; oletatud on, et samal ajal valmistus Nõukogude Liit ise ründama Saksamaad. Oletatav Punaarmee rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941.

Saksamaa saadik Moskvas von Schulenberg andis 1941. aasta 22. juuni varahommikul kell 4.30 Molotovile üle dokumendid, millega Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja. Sama tegi ka Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]], kes Berliinis andis Nõukogude Liidu suursaadikule Dekanozovile üle samasisulised dokumendid.
[[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F016221-0014, Russland, Brennender T-34.jpg|pisi|Põlev Nõukogude tank [[T-34]]]]
Nõukogude Liidus hakati sõjategevust teise maailmasõja Saksamaa – Nõukogude Liidu vahelisel [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] nimetama [[Suur Isamaasõda|Suureks Isamaasõjaks]].

Vahetult Nõukogude-Saksamaa piiril olnud 170-st Punaarmee diviisist purustati juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) täielikult 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid [[Läänerinne (Punaarmee)|läänerinde]] väed, kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50–90% oma koosseisudest ja tehnikast.<ref name="sTZ68" />

Nõukogude Liidu ründamisega võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 25–35 km päevas, kirde suunas 25–30 km päevas, kagu suunas 16–20 km päevas.

Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud Nõukogude väeüksused, langes saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9–4,2 miljonit punaarmeelast.<ref name="sTZ68" /> Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast. Enamik järele jäänud 1,2 miljonist sõdurist langes rindel. Komissarid hakkasid tõkendvägedega tapma kõiki Nõukogude soldateid, kes tõrkusid edasi tormamast. 1941. aasta lõpuks oli Punaarmee kaotanud kogu oma esimese ešeloni väed, mis olid hästi väljaõpetatud ja komplekteeritud parimate ohvitseridega.

Saksamaa sõjalised kaotused samal ajal olid 40% tanke (sellest lahingukaotused 20%), 900 lennukit, 4 miinitõrjelaeva 2 torpeedokaatrit ja 1 hävitaja [[Läänemeri|Läänemerel]]. Umbes 100 000 sõdurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut.<ref name="8JNct" />

Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai 1941. aasta suvel tohutu eelise see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega kelle olemasolust saksa luurel aimugi ei olnud.<ref name="ATYCy" /> Omad raskused tekitas ka karm talv, milleks Saksa armeel puudus varustus. Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Peterburi|Leningradi]]. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.

Umbes samal ajal algasid Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn ''[[lend-lease]]''), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Ameerika Ühendriikide abi Suurbritanniale oli alanud 11. märtsil 1941 ja seda programmi laiendati NSV Liidule 1. oktoobril 1941. aastal. Lääneliitlased varustasid NSV Liitu teise maailmasõja ajal strateegilise toorme, toiduainete ([[Värvilised metallid|värviliste]] metallide – [[alumiinium]]i ja [[vask|vasega]], raudtee[[relss]]idega, [[vedur]]ite ja vagunitega, [[puuvill]]a, [[naftatooted|naftatoodete]], [[aviobensiin]]iga [[rehv]]ide, naha, jalatsitega sõjaväele, tekkidega, [[piiritus]]ega, suhkru ja lihakonservidega) ja sõjavarustusega, [[lõhkeaine]]tega (345 735 tonni) [[Dünamiit|dünamiidiga]] (31 933 tonni) ja [[trotüül]]iga (123 150 tonni), sh tankide (12 700 tk): [[Matilda II]], [[Mk III Valentine]], [[Mk IV Valentine]], Churchill, [[M4 Sherman]]; sõjalennukitega (22 150) sh [[Bell P-39 Airacobra]], [[Bell P-63 Kingcobra]], [[Curtiss P-40]], [[Hawker Hurricane]], [[Spitfire Mk. IX]]; [[pommituslennuk]]itega: [[North American B-25 Mitchell]], [[Douglas A-20 Havoc]], [[transportlennuk]]itega: [[Douglas C-47 Skytrain]]; [[džiip]]dega (51 503) [[Willys MB]], [[Dodge WC-51]], [[Ford GPW]]; mootorratastega, traktoritega; [[veoauto]]dega (375 883) sh [[Studebaker US6]], [[Chevrolet G 7117]], [[Ford-Marmon-Herrigton HH6-COE4]] nõukogude [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjale]] BM-14 Katjuša, vintpüsside ja automaatkäsirelvadega (8218 + 131 633) jpm 11 000 000 000 dollari väärtuses.

=== Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ===
{{vaata|Rünnak Pearl Harborile|Sõda Vaiksel ookeanil}}
[[Fail:Pearl Harbor Attack, 7 December 1941 - 80-G-19942.jpg|pisi|[[Pearl Harbor]]<br>[[USS Arizona]] on leekides]]
Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning [[Jaapan]] kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim [[Ida-Aasia]]s. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan [[Hawaii saared|Hawaii saarestikus]] asuvat [[Pearl Harbor]]i mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust Ameerika Ühendriikidele. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja 8. detsembril ja 11. detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Poole aastaga 1942. aastal suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias ning [[Indohiina]], [[Birma]], [[Malaisia]], [[Singapur]]i, [[Filipiinid]] ja [[Indoneesia]]. Kuid 3.–7. juunil toimunud [[Midway lahing|Midway merelahingus]] ameeriklased purustasid jaapanlased, mis oli ka Vaikse ookeani sõja pöördepunkt.

=== Saksamaa-vastane koalitsioon ===
[[Pilt:B-26smoking.jpg|pisi|left|[[B-26]] Alžeeria taevas]]
Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale Nõukogude Liidule ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning Ameerika Ühendriikide president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.

Tihenes ka Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla [[Atlandi harta]]le, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse.

1942. aasta alguses kirjutasid 26 [[Kolmikpakt]]iga sõdivat riiki [[Washington]]is alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Nende riikide ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunute kooslust hakati nimetama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniks. Kolmikpakti olid sõlminud [[Jaapan]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] 27. septembril 1940 [[Berliin]]is. 20. novembril 1940 liitus paktiga [[Ungari kuningriik|Ungari]], 23. novembril 1941 [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] ja 1. märtsil 1941 [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]].

== Teine maailmasõda 1942–1945 ==
=== Murrang sõjas ===

==== Põhja-Aafrika kampaania ====
[[Fail:WesternDesertBattle Area1941 en.svg|pisi|left|Sõjategevusalad [[Põhja-Aafrika]]s 1941/1942 aastal]]
[[Fail:Alamein1st1942 07.svg|thumb|El Alameini piirkond, 1942. aasta juulis]]
1941. aasta alguses olid Briti väed [[Operatsioon Kompass|purustanud Põhja-Aafrikas asuvad]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Egiptuse kampaania|Itaalia väed]] ja võtnud neilt tagasi [[Egiptus]]e. Briti ülemvõimu takistamiseks saadeti [[Aafrika korpus|Saksa ekspeditsioonikorpus Põhja-Aafrikas]] 1941. aasta veebruaris [[Liibüa]]sse.
[[Fail:2 Battle of El Alamein 001.png|pisi|left|Lahingukorrad Teise El Alameini lahingu alguses]]
1.–27. juulini 1942 toimunud [[Esimene El Alameini lahing|Esimeses El Alameini]] kõrbelahingus ei õnnestunud Saksa soomusvägedel siiski otsustavat läbimurret saavutada ja rinne stabiliseerus.

[[Fail:Operation Torch - map.jpg|pisi|[[Operatsioon Tõrvik|Operatsiooni Tõrvik]] (8.–16. november 1942) lahingute alad]]
1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi [[Egiptus]]es koos Ameerika vägedega. Ameerika Ühendriikide ja Briti dessant maabus [[Operatsioon Tõrvik|operatsiooni Tõrvik]] raames [[Maroko]]s ja [[Alžeeria]]s. Vastukaaluks liitlasvägede pealetungile Vahemerel okupeerisid Saksa väed [[Operatsioon Anton|operatsiooni Anton]] käigus Lõuna-Prantsusmaal asunud Vichy valitsuse all olnud Prantsusmaa alad ning [[Toulon]]i sadama.

23. oktoobrist – 5. novembrini kestnud [[Egiptus]]es [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul [[Aleksandria]]st sadakond kilomeetrit läänes asuva [[Al-‘Alamayn]]i piirkonnas [[Teine El Alameini lahing|teises El Alameini lahingus]] õnnestus liitlastel, [[Bernard Montgomery]] juhtimisel kindralleitnant [[Erwin Rommel]] ja tema väed taganema sundida ning kogu Egiptus oli taas inglaste käes. Viimased Saksa-Itaalia väed [[Põhja-Aafrika]]s alistusid mais 1943.

==== Stalingradi lahing ====
[[Fail:Battle of Stalingrad.png|pisi|left|[[Stalingradi lahing]]u skeem]]
[[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] oli sakslaste suurim ebaõnnestumine [[Stalingradi lahing]] 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral [[Erich von Manstein]]il rinne taas stabiliseerida.

==== Kurski lahing ====
1943. aasta suvel tegid sakslased katse [[operatsioon Zitadell|operatsiooniga Zitadell]] samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. [[Kurski lahing]]us tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid 10. juuli 1943 maabunud Sitsiilias.

==== Liitlasvägede invasioon Itaalias ====
[[File:Invasionofitaly1943.jpg|pisi|left|]]
9. juuli maabusid Liitlasväed Sitsiilias, [[Itaalia kuningas]] tagandas 25. juulil [[Benito Mussolini]] ja ta vangistati ning uus valitsus sõlmis vaherahu Liitlastega. 1943. aasta sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. 3. septembril maabusid Briti väed Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal 23. septembril Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas 13. oktoobril Saksamaale sõja ning algas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Kodusõda (1943–1945)|kodusõda (1943–1945)]].

Pärast [[Kurski lahing]]ut, juulis 1943 asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud Nõukogude Liidu alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased [[Dnepr]]i paremal kaldal tugialad.

[[Fail:Cairo conference.jpg|pisi|[[Kairo konverents]] (23.–26. november), Kairo, Egiptus, 1943 [[Chiang Kai-shek]], [[Franklin Delano Roosevelt]] ja [[Winston Churchill]]]]

=== Teherani konverents ===
[[Fail:Teheran conference-1943.jpg|pisi|vasakul|[[Teherani konverents]], 28. november – 1. detsember 1943]]
1943. aasta lõpul toimus [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is konverents, kus kohtusid esimest korda Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati [[Prantsusmaa]]l sõjategevuse aktiviseerimist mandril (nõukogude ajalookirjanduses kasutati terminit) teise rinde avamine ning pealetungi [[Normandia dessant|alustamine sakslaste vastu Normandias]], Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimu alla.

=== Sõjategevus 1944 ===
==== Leningradi blokaadi läbimurre ====
1944. aasta alguses alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude–Saksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril [[Leningradi blokaad]], mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku.

==== Normandia dessant ====
[[Fail:Expanding the beachhead.jpg|pisi|Normandia dessandi sillapea laiendamine 1.–24. juulini]]
[[Fail:Approaching Omaha.jpg|pisi|left|[[Normandia dessant]]]]
6. juunil 1944 [[Normandia dessant|maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias]] [[Operatsioon Overlord|operatsiooni Overlord]] käigus.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298624/enne-seda-oli-ohus-hitleri-stalini-rahu-voimalus-kas-normandia-dessandita-oleks-punaarmee-1945-aastal-tahistanud-voitu-pariisis |title=„Enne seda oli õhus Hitleri-Stalini rahu võimalus.“ Kas Normandia dessandita oleks Punaarmee 1945. aastal tähistanud võitu Pariisis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-06 |access-date=2024-06-06 |website=forte.delfi.ee }}</ref> Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, jõudis maabunute arv 362 547 meheni ning üksikud tugialad ühinesid 80 kilomeetri laiuseks rindeks. 27. juunil vallutasid ameeriklased [[Cherbourg]]i linna Cotentini poolsaare põhjaotsal, millega oli liitlasvägede kasutuses arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle kogu Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i ning jõudis Saksamaale.
[[File:Normandybreakout.jpg|pisi|Sõjategevus Normandias 1.–13. augustini]]

1944. aasta teisel poolel [[Prantsusmaa Teises maailmasõjas|vabastasid liitlased Prantsusmaa]], 25. augustil vabastati Pariis. Briti-Kanada väegrupp hõivas septembri alguses [[Brüssel]]i ja [[Antwerpen]]i, kuid augustis Saksa [[väegrupp B|väegrupi B]] ülemjuhataja kindralfeldmarssal [[Walter Model]]i juhtimisel suutis liitlaste edasitungi peatada. Hollandi ja Belgia vabastamise järel jõudsid Liitlasväed Saksamaa piirile. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema.
[[File:Pursuit to the German border.jpg|pisi|]]

==== Operatsioon Market Garden ====
{{vaata|Operatsioon Market Garden}}
Saksamaa läänepiiri kaitses [[Siegfriedi liin]] ehk Läänevall ning Liitlased kavandasid Läänevallist põhja poolt läbi Hollandi möödumiseks operatsiooni Market Garden. Saksa vägede visa vastupanu tõttu operatsioon ebaõnnestus. Operatsioon toimus 17.–27. septembrini 1944 Lõuna-Hollandi linnade [[Eindhoven]]i ja [[Arnhem]]i vahel. Plaani järgi pidi Arnhemi lähedal maandatama õhudessant ning koostöös samal ajal Belgiast lähtuvate maavägedega kiiresti tungitama [[Ruhr]]i, mis oli Saksa sõjatööstuse peamine keskus. Operatsioonis osales senise sõjaajaloo suurim õhudessantvägi, millesse kuulusid Ameerika Ühendriikide 17., 82. ja 101. õhudessantdiviis, Briti 1. õhudessantdiviis ja Poola 1. õhudessantbrigaad, kokku ligi 35 000 meest, kelle kohaletoimetamiseks rakendati üle 1700 transpordilennuki ning umbes 3000 [[purilennuk]]it.

==== Operatsioon Bagration Valgevenes ====
Punaarmee pealetungi [[Operatsioon Bagration|pealöök anti Valgevenes]] ning 22. oktoobril jõudis Nõukogude armee [[Ida-Preisimaa]] territooriumile.

20. oktoobril vabastasid [[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik|Jugoslaavia]] rahvavabastusarmee ja Punaarmee [[Belgrad]]i.

==== Sõjategevuse lõpp Soomes ====
Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Soome-Nõukogude [[Jätkusõda]]. 5. septembril 1944 lõpetati sõjategevus Soome ja NSV Liidu vahel. 19. septembril sõlmiti Soome ning NSV Liidu ja Suurbritannia vaherahukokkulepe. Soome saadeti vaherahu tingimuste täitmise jälgimiseks järelevalvekomisjon, kuhu kuulusid ka Briti esindajad, komisjoni esimees oli [[Andrei Ždanov]]. Vaherahukokkulepe kohaselt tuli Saksa väed Soomest välja viia. Esimesed lahingud Soome ja Saksa vägede vahel puhkesid 15. septembril, kui sakslased üritasid vallutada Suursaart Soome lahes, kuid said lüüa. Hiljem pidasid Saksa ja Soome väed sõda Lapimaal kuni 1945. aasta aprilli lõpuni ([[Lapi sõda]]).
==== Ardennide operatsioon ====
[[File:USA-E-Riviera-34.jpg|pisi|]]
16. detsembril alustasid Saksamaa väed strateegiliselt ebaõnnestunud [[Ardennide operatsioon|Ardennide vastupealetungioperatsiooni]] Belgia ja Luksemburgi piiril eesmärgiga vallutada tagasi Antwerpeni sadam. Vaatamata esialgsele edule ei suutnud sakslased läbi murda ja katkestasid 21. jaanuaril 1945 pealetungi.

=== Sõjategevus 1945. aastal Euroopas ===

12. jaanuarist 3. veebruarini 1945 toimunud Punaarmee [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Visla-Oderi operatsioon|Visla-Oderi pealetungioperatsiooniga]] hõivati suurema osa [[Poola Teises maailmasõjas|Poolast]] ja jõuti [[Oder]]i jõeni. Samal ajal alanud [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[4. Ukraina rinne|4. Ukraina rinde]] [[Lääne-Karpaadi operatsioon|Lääne-Karpaadi pealetungioperatsiooniga]] vallutati 18. veebruariks Lõuna-Poola ja Slovakkia.

13. jaanuarist 25. aprillini 1945 toimunud Punaarmee [[2. Valgevene rinne|2.]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] [[Ida-Preisimaa operatsioon|Ida-Preisimaa pealetungioperatsiooniga]] vallutati [[Ida-Preisimaa]] ja piirati sisse [[Königsberg]]i, mida Saksa väed kaitsesid kuni 9. aprillini. 21. jaanuaril algas admiral Dönitzi juhitud [[Operatsioon Hannibal|armee ja tsiviilelanike evakueerimine]] Ida-Preisimaalt, viieteist nädala jooksul viidi laevadega Saksamaale ja Taani ligi 900 000 põgenikku. Evakuatsiooni käigus toimus 30. jaanuaril merendusajaloo ohvriterikkaim õnnetus, kui Nõukogude allveelaev uputas sakslaste reisilaeva [[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], mis transportis põgenikke, haavatuid ja ka piiratud hulka sõjaväega seotud isikuid. Enam kui 9000 uppus, ning mõned päevad hiljem uputas sama allveelaev sakslaste aluse General von Steuben, millel olnud 4000 inimest uppus või sooritas uppuval laeval enesetapu.
[[File:1945-05-01GerWW2BattlefrontAtlas.jpg|thumb|Rindejooned Saksamaal 1. mail (roosa = liitlasvägede poolt hõivatud alad; punane = lahingutegevuspiirkonnad)]]
[[2. Valgevene rinne|2.]] ja [[3. Valgevene rinne|3. Valgevene rinde]] [[Ida-Pommeri operatsioon|Ida-Pommeri pealetungioperatsiooniga]] 10. veebruarist 4. aprillini vallutati [[Danzig]] ja jõuti Läänemere äärde. Viienda suurema kevadtalvise operatsiooniga, [[2. Ukraina rinne|2.]] ja [[3. Ukraina rinne|3. Ukraina rinde]] [[Viini operatsioon|Viini pealetungioperatsiooniga]] 16. märtsist 15. aprillini 1945 vallutati Lõuna-Tšehhoslovakkia, Lääne-Ungari ja Ida-Austria koos Viini linnaga.

Pärast sakslaste Ardennide pealetungi nurjumist tungisid USA, Briti ja Kanada väed 1945. aasta 10. märtsiks [[Rein]]i jõeni [[Trier]]ist kuni Hollandi piirini. 18. aprilliks jõudsid Briti väed [[Lüneburg]]ini ja ameeriklased [[Magdeburg]]i juures [[Elbe]] jõeni. Prantsuse väed hõivasid rinde lõunalõigus [[Karlsruhe]] ja [[Baden-Baden]]i ning 2. Kanada korpus jõudis Hollandis [[Groningen]]i lähedal Põhjamere äärde.

[[Kolmas Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] vägede purustamine [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] lõpetati Nõukogude Liidu marssal [[Ivan Konev]]i [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] ja Nõukogude Liidu marssal [[Georgi Žukov]]i [[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] [[Berliini operatsioon]]iga 16. aprillist 2. maini ja [[Berliini lahing|Berliini vallutamisega]] ning selle järgnenud [[Praha operatsioon]]iga 6.–11. maini. Pealetungivate vägede tagalasse jäänud Saksa vägede [[Väegrupp Kurland]] [[Kuramaa]]l alistus 11. mail.

=== Saksamaa purustamine ===
[[Fail:News. V.E. Day BAnQ P48S1P12270.jpg|thumb|left|Montreal Daily Star: "Germany Quit", 7. mai 1945]]
[[Fail:L to R, British Prime Minister Winston Churchill, President Harry S. Truman, and Soviet leader Josef Stalin in the... - NARA - 198958.jpg|pisi|Potsdami konverents<br>Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin]]
1945 veebruaris toimus [[Jalta]]s konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis [[San Francisco]]. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945.
Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel – Elbe jõel.

7.–8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused [[Tšehhi]]s. Sõda Euroopas oli lõppenud.

Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud [[Potsdami konverents]]il arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi.

=== Jaapani purustamine ===
[[Pilt:Nagasakibomb.jpg|pisi|150px|9. august 1945<br>Nagasaki]]
1942. aasta juunis toimunud [[Midway lahing]] oli jaapanlastele hävitav. Ameerika Ühendriigid jätkasid vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Jõudude ülekaal Vaiksel ookeanil läks üha kindlamalt ameeriklaste kätte. Pärast Saksamaa alistumist, 8. mail muutus peamiseks sõjatandriks [[Kaug-Ida]]. 1945. aastal alustasid Ameerika Ühendriigid rünnakut Jaapani vastu. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Jaapanlased üritasid oma maad kaitsta. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale – 6. augustil 1945 [[Hiroshima]]le ja 9. augustil [[Nagasaki]]le. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.
[[Fail:Fat man.jpg|pisi|left|Fat Man ('paks mees')<br>Üks kahest Jaapanile visatud tuumapommist]]
Nõukogude [[Kaug-Ida]] ja [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigi]] väed [[Nõukogude-Jaapani sõda|tungisid]] [[Mandžukuo]]sse, [[Mandžuuria]]sse ja [[Korea lõhenemine|Põhja-Koreasse]] ja koos [[Vaikse ookeani laevastik]]u ning [[Amuuri flotill]]iga purustasid [[Aleksandr Vassilevski]] juhtimisel Jaapani [[Kwantung]]i miljonilise armee. Nõukogude laevastikke oli toetatud Ameerika Ühendriikide poolt [[Projekt Hula]] käigus ca 180 sõjalaeva üleandmisega.
[[Fail:Manchuria Operation map.svg|pisi|NSV Liidu sõjalised operatsioonid Jaapani vastu [[Mandžuuria]]s]]
9. augustil kuulutas NSV Liit sõja Jaapanile ja Nõukogude väed [[Aleksandr Vassilevski]] juhtimisel tungisid Jaapani [[Kwantungi armee]] vägede kontrolli all olevatele [[Mandžuuria]] aladele kahelt suunalt, [[Taga-Baikali rinne|Taga-Baikali rinde]] väed [[Mongoolia]] [[Gobi kõrb]]e ja [[Suur-Hingan]]i mäestiku ning [[1. Kaug-Ida rinne|1.]] ja [[2. Kaug-Ida rinne|2. Kaug-Ida rinde]] [[Primorje]]-[[Vladivostok]]i piirkonnast. Rünnakuga maismaal ja toetusega laevastiku poolt, lõigati Jaapani väed ära toetusest Jaapani poolt ning vallutati [[Harbin]] ning Põhja-Korea. Nõukogude väed okupeerisid laevastiku[[dessant]]idega Lõuna-[[Sahhalin]]i ja [[Kuriilid]]e saared ning 2. veebruaril 1946 lülitati Lõuna-Sahhalin ja Kuriilid [[Vene NFSV]] koosseisu.

[[Kwantungi armee]] vägede hävitamise, Kirde-Hiina majandusressursside ja Põhja-Korea kaotuse järel teatasid Jaapani juhid 15. augustil oma nõusolekust tingimusteta alla anda ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ja Ameerika Ühendriikide esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani [[kapitulatsioon]]iakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.

== Kohtupidamine sõjakurjategijate üle ==
[[Fail:Defendants in the dock at the Nuremberg Trials.jpg|pisi|Nürnbergi kohus]]
Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal [[Nürnberg]]is kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusvastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi.

Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

Nürnbergi protsessi käigus karistati Saksamaa poolseid sõjakurjategijaid, kuid Nõukogude Liidu poolsed sõjakurjategijad jäid tollal täiesti karistamata. Nürnbergis süüdistavate arglikud katsed avalikustada protsessi käigus Nõukogude Liidu tegelikud plaanid ja näidata ka Nõukogude Liidu süüd sõja vallapäästmises jäid tollal praktiliselt ilma tähelepanuta. Nii leviski maailmas väärteave teise maailmasõja põhjuste ja vallapäästjate üle, mis on paljuski levinud kuni tänapäevani. Vaid Nõukogude Liidu kokkuvarisemine 1991. aastal on seda olukorda mingil määral muutnud, kuigi mitte olulisel määral.

Nii on senini peetud kohut vaid ühe poole – Saksamaa – sõjakurjategijate üle. Nürnbergi-laadne kohtuprotsess Nõukogude Liidu liidrite üle seoses nendepoolsete sõjakuritegudega teises maailmasõjas on senini pidamata.

== Sõjakuriteod ==
Nõukogude [[GULAG|Gulagi]] vangilaagrites hukkus palju okupeeritud riikide, nagu [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kodanikke, samuti Saksa sõjavange ja Nõukogude kodanikke, kes olid võidelnud kommunismi vastu.

[[NSDAP|Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei]] juudivastast poliitikat nimetatakse [[holokaust]]iks.
{{Vaata ka|Lääneliitlaste sõjakuriteod teise maailmasõja ajal}}

== Tippkohtumised ==
Churchill ja Roosevelt kohtusid kümnel korral. Stalin osales kümnest tippkohtumisest kolmel: Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.<ref name="ES_154" />

* Placentia Bay ([[Atlandi harta|Newfoundland]]), 9.–12. august 1941
* Arcadia (Washington), 22. detsember 1941 – 14. jaanuar 1942
* Symbol ([[Casablanca konverents|Casablanca]]), 14.–23. jaanuar 1943
* Trident (Washington), 11.–25. mai 1943
* Quadrant (Quebec), 17.–24. august 1943
* Sextant (Kairo), 23.–26. november ja 3.–7. detsember 1943
* Eureka ([[Teherani konverents|Teheran]]), 28. november – 1. detsember
* Octagon (Quebec), 12.–16. september 1944
* Argonaut ([[Jalta konverents|Jalta]]), 4.–11. veebruar 1945
* Terminal ([[Potsdami konverents|Potsdam]]), 17. juuli – 2. august 1945

== Vaata ka ==
* [[Winston Churchill]]
* [[Adolf Hitler]]
* [[Franklin Delano Roosevelt]]
* [[Jossif Stalin]]
* [[Teise maailmasõja väejuhid]]
* [[Teise maailmasõja lennuässad]]
* [[Teise maailmasõja kronoloogia]]
* [[Teise maailmasõja lahingute loend]]
* [[Teise maailmasõja tippkohtumised]]
* [[Teise maailmasõja ohvrid]]
* [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]]
* [[Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel]]
* [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]]
* [[Teises maailmasõjas osalenud Saksa väeüksuste loend]]
* [[Atlandi vall]], [[Siegfriedi liin]], [[Maginot' liin]]
* [[Talvesõda]], [[Jätkusõda]], [[Lapi sõda]]
* [[NSV Liidu laienemine]], [[Nõukogude okupatsioon]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="ES_154">Davies 2009, lk 154.</ref>
<ref name="sTZ68">Дмитрий Хмельницкий «Ледокол из "Аквариума". Беседы с Виктором Суворовым», Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 264.</ref>
<ref name="8JNct">Дмитрий Хмельницкий «Ледокол из "Аквариума". Беседы с Виктором Суворовым», Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 265.</ref>
<ref name="ATYCy">Suvorov 2000, lk 59.</ref>
<ref name="Cozk0">Gilbert 2001, lk 291.</ref>
<ref name="YsdSK">Tyner 2009, lk 49.</ref>
<ref name="RePV8">Sommerville 2008, lk 5 (2011 ed.)</ref>
<ref name="6ylLr">Barrett & Shyu 2001, lk 6.</ref>
<ref name="ezLUG">Axelrod 2007, lk 659.</ref>
}}

== Kirjandus ==
* Axelrod, Alan (2007). ''Encyclopedia of World War II, Volume 1''. Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-6022-1
* Barrett, David P.; Shyu, Lawrence N. (2001). ''China in the Anti-Japanese War, 1937–1945: Politics, Culture and Society''. New York, NY: Peter Lang. ISBN 978-0-8204-4556-4.
* [[Norman Davies|Davies, Norman]] (2009). ''Euroopa sõjas 1939–1945: lihtsat võitu ei ole''. Tallinn: Tänapäev. ISBN 9789985628201.
* [[Evald Blumfeldt|Blumfeldt, Evald]]; [[Hans Kauri|Kauri, Hans]]; [[Richard Maasing|Maasing, Richard]]; [[Vello Pekomäe|Pekomäe, Vello]] (1962). ''[[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]]''. [[Stockholm]]: EMP.
* Gilbert, Martin (2001). ptk "Final Solution". Dear, Ian; Foot, Richard D. raamatust ''The Oxford Companion to World War II''. Oxford, UK: Oxford University Press. pp. 285–292. ISBN 0-19-280670-X.
* [[John Keegan|Keegan, John]] (2009). ''Teine maailmasõda''. Tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. ISBN 9985318065
* Sommerville, Donald (2008). ''The Complete Illustrated History of World War Two: An Authoritative Account of the Deadliest Conflict in Human History with Analysis of Decisive Encounters and Landmark Engagements''. Leicester: Lorenz Books. ISBN 978-075481898-4.
* Tyner, James A. (2009). ''War, Violence, and Population: Making the Body Count''. 1st edition. The Guilford Press. ISBN 1-6062-3038-7

== Välislingid ==
{{commonskat|World War II}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.iims.ee/ Teine maailmasõda info (eesti keeles)]
* [http://www.worldwar-2.eu/ Wilfried Braakhuis: The World at War, history of WW 1939–1945]
* [http://arvamus.postimees.ee/1366614/ants-laaneots-ii-maailmasoja-kaks-ajalugu Postimees, Ants Laaneots: II maailmasõja kaks ajalugu]

[[Kategooria:Teine maailmasõda| ]]
[[Kategooria:1939]]
[[Kategooria:1940]]
[[Kategooria:1941]]
[[Kategooria:1942]]
[[Kategooria:1943]]
[[Kategooria:1944]]
[[Kategooria:1945]]
[[Kategooria:Sõjad]]