Lehekülje Trollibuss lähteteksti vaatamine

{{keeletoimeta}}


[[Pilt:Bergen trolleybus line 2.jpg|pisi|Tänapäevane trollibuss [[Norra]]s [[Bergen]]is]]

'''Trollibuss''' ehk '''troll''' on [[kontaktliin]]i kaudu toidetav rööpmevaba elektri-tänavasõiduk, mida kasutatakse linnatranspordis.<ref name="tyEco" />

== Ajalugu ==

[[Image:Elektromote1882.jpg|pisi|[[Elektromote]], maailma esimene trollibuss [[Berliin]]is [[1882]]. aastal]]

{| style="border:0px; background:none;" cellpadding="3"
|- valign="top" border=0
| width="10%" align="right"|'''[[29. aprill]] [[1882]]'''
| align="left" |Saksa leidur ja tööstur [[Ernst Werner von Siemens]] pani Berliini eeslinnas tööle maailma esimese trollisarnase sõiduki ''Elektromote''. Neljarattaline vanker oli varustatud kahe 2,2 kW [[elektrimootor]]iga, mis töötasid 550 V pingel. Voolu sai sõiduk mööda kontaktliini liikunud kaheksarattalise vankrikese (''Kontaktwagen'') kaudu, selle ingliskeelne nimetus (''trolley'') andiski trollibussile selle hilisema nimetuse. Demonstratsioon kestis kuni [[13. juuni]]ni.
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[1900]]'''
| align="left"|[[Lombard Gérin]] avas pärast neli aastat kestnud katsetusi [[1900. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäitusel]] esimese eksperimentaalliini.
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[10. juuli]] [[1901]]'''
| align="left"|[[Max Schiemann]] avas [[Dresden]]i lähedal esimese reisijateveoks mõeldud trolliliini. Schiemann töötas välja ka praeguseni kasutatavad vooluvõtturid ("sarved").
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[20. juuni]] [[1911]]'''
| align="left"|Avati kaks esimest trollivõrku [[Suurbritannia]]s – [[Leeds]]is ja [[Bradford]]is. Bradford oli ka viimane Suurbritannia linn, kus trollid sõitsid (liiklus suleti [[26. märts]]il [[1972]]). Leedsis on plaanis trolliliiklus uuesti avada.
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[15. november|15.&nbsp;november]]&nbsp;[[1933]]'''
| align="left"|Avati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] esimene trolliliin [[Moskva]]s.
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[1936]]'''
| align="left"|Elektrilise omnibussi katsetamine [[Tartu]]s.
|- valign="top" border=0
| align="right"|'''[[6. juuli]]&nbsp;[[1965]]'''
| align="left"|Algas liiklus [[Tallinn]]a esimesel trolliliinil [[Estonia (teater)|Teater Estonia]] – [[Tallinna Hipodroom|Hipodroom]].

|}

== Ehitus ==

=== Kere ===

[[Pilt:Side elevation, Škoda 14Tr trolleybus.png|right|400px|thumb|'''Trollibussi osad:''' 1 – [[kontaktliin]]; 2 – liinisilt; 3 – peeglid; 4 – esituled; 5, 7 – uksed; 6, 8 – rattad; 9 – ehisliistud; 10 – [[vooluvõttur]]i köie pinguti; 11 – vooluvõtturi köis; 12 – vooluvõtturi king; 13 – vooluvõttur; 14 – vooluvõtturi fikseerimise haak; 15 – katusel paiknevad elektriseadmed; 16 – inventarinumber.]]

Kuigi autobussid ja trollibussid on kere poolest väga sarnased, toodeti neid pikka aega eraldi. Tänapäeval valmistatakse majanduslikel kaalutlustel ja varuosade ühitamiseks bussidele ja trollidele sageli ühesuguseid keresid. Bussi mootoriruum jäetakse trollil kas tühjaks või siis on seda võimalik kõrvaldada, [[hübriidtroll]]i puhul asub seal samuti diiselmootor.

Tänapäevased trollid on kas osaliselt või üleni madalapõhjalised, mis lihtsustab sõitjate sisenemist ja väljumist. Nende peamine puudus on aga väiksem mahutavus kui varasematel, kõrgepõhjalistel trollidel, kuna reisijateruumis võtavad palju ruumi ära rattakoopad, millele on keeruline istmeid paigutada. Samas võib madalapõhjaline troll olla ruumikam kui samasugune buss, sest mootori jaoks ei pea sellel ruumi olema ja elektriseadmestik paikneb katusel.

Mootor paikneb trollil enamasti veosilla lähedal, mistõttu [[ülekanne (masinaehitus)|ülekanne]] on lihtsa ehitusega. Selle põhilised osad on [[kardaanvõll]], veosilla [[reduktor]] ja [[diferentsiaal]]. Veosild on tavaliselt tagumine. Liigendtrollidel võib olla ka mitu mootorit ja veosilda.

Ka trollid võivad olla liigendiga nagu autobussid. [[Šveits]]is kasutatakse ka [[haagis|järelhaagisega]] trolle.

=== Elektrisüsteem ===

Trollid saavad toidet kontaktliini kaudu [[veoalajaam]]adest. Tavaliselt töötavad trollid 550–750&nbsp;V [[alalisvool|alalispinge]]ga.

Tänapäevastel trollidel on kaks üksteisest eraldatud elektrisüsteemi – kõrgema pingega (600 V või 750 V [[nimipinge]]ga) süsteem (energeetikas nimetatakse kõrgepingeks alalispinget üle 1500 V) saadakse kontaktliinist ja madalam pinge, milleks on tavaliselt 24&nbsp;V [[väikepinge]] saadakse isoleeritud [[alalispingemuundur]]ist ehk staatilisest [[muundur]]ist.

Kõrgemal pingel töötab eelkõige [[veomootor]], samuti võidakse seda kasutada kütte ja valgustuse jaoks. Kuna päevavalguslambid on mõeldud madalamale pingele kui [[kontaktliin]]i pinge, siis ühendatakse need sel juhul [[jadaühendus|järjestikku]]. 

[[Väikepinge]]ga toidetakse juhtimisahelaid ning sarnaselt busside ja autodega esi-, taga- ja suunatulesid, liinisiltide valgustust, elektroonilisi tabloosid, helivõimendit jne. Väikepinge saamiseks kasutatakse [[mootorgeneraator]]it või staatilist [[muundur]]it. Ohutuskriitiliste süsteemide katkematu toite tagamiseks kasutatakse [[aku]]patareid, mistõttu osad [[väikepinge]]lised ahelad töötavad ka siis, kui vooluvõtturid ei asu kontaktliinil. 

Varasematel trollidel reguleeriti kiirendamisel ja pidurdamisel voolutugevust veomootorites ja seega ka sõidukiirust mootoriga järjestikku ühendatud [[kiirendustakisti]]te arvu muutmisega. Selline süsteem on ebaökonoomne, kuna palju energiat muundub soojuseks ja läheb seega kaotsi. Seetõttu juhitakse tänapäeval veomootoreid enamasti [[türistor]]idega või [[IGBT]]-dega ja pidurdamisel kasutatakse energia tagastamist kontaktvõrku (vt [[rekuperatiivpidurdus]]).

=== Pneumosüsteem ===

Erinevalt bussidest, mille [[kompressor]] on ühendatud otse veomootoriga, kasutatakse trollidel kontaktvõrgust toidetavat eraldi seadet. Suruõhu säilitamiseks on trollil vastavad mahutid. Sellega töötavad pidurid, uste avamise mehhanism, osadel mudelitel ka roolivõimendi ning koguni klaasipuhastid (Nõukogude Liidus valmistatud trollil [[MTB-82]]).

=== Pidurid === 

Trollidel on sageli kolm üksteisest sõltumatut pidurit: elektrodünaamiline (mootoriga pidurdamine), õhkpidur ja mehaaniline seisupidur. 

Elektrodünaamiline pidurdamine võib tänapäevastel trollibussidel toimuda [[rekuperatsioonpidurdus|rekuperatsiooniga]] – elektrienergia tagastamisega kontaktvõrku. Vanematel mudelitel muundub mootori genereeritav energia kiirendustakistitel soojuseks.

Väikesel kiirusel ei ole elektrodünaamiline pidur enam efektiivne, mistõttu rakendub õhkpidur. Pärast trolli täielikku peatumist fikseeritakse see seisupiduriga.

== Eelised ja puudused ==

[[Pilt:Solingen_Berkhof_AT_18.jpg|thumb|right|Berkhof AT 18 tüüpi troll [[Saksamaa]]l [[Solingen]]is]]

=== Eelised ===

* Ökoloogilisus (saasteallikas ([[elektrijaam]]) asub väljaspool tiheda asustusega piirkondi või puudub hoopis, näiteks [[tuuleenergia]] kasutamisel).
* Erinevalt [[buss]]ist tarbib [[energia]]t ainult sõidu ajal, [[rekuperatsioonpidurdus]]e kasutamisel on võimalik ka energia tagastamine [[kontaktvõrk]]u.
* Väiksem müra kui bussil või [[tramm]]il.
* Paremad sõiduomadused kiirendamisel ja ülesmäge sõitmisel kui bussil.
* Tänu manööverdamisvõimalusele on troll trammist paindlikum.
* Erinevalt [[rööbassõiduk]]itest ei takista rikkis troll reeglina teiste sõitu samal liinil.
* Uute liinide ehitamine on odavam kui trammil (puudub [[rööbastee]]).

=== Puudused ===
* Sõltuvus [[kontaktliin]]ist (välja arvatud [[hübriidtroll]]id ja [[superkondensaator]]iga varustatud sõidukid).
* Sõltuvus elektritoite olemasolust.
* Väiksem reisijate mahutavus kui trammil.
* Marsruute on keeruline muuta, välja arvatud tiheda liinivõrguga piirkondades.
* Kontaktliin ei pruugi mõjuda esteetiliselt.

== Tootjad ==

Trollibusse on tootnud ja toodavad mitmed ettevõtted [[Suurbritannia|Suurbritannias]], [[USA|USA-s]], [[Tšehhi|Tšehhis]], [[Poola|Poolas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Venemaa|Venemaal]], [[Ukraina|Ukrainas]] ja mujal. Näiteid praegustest ja endistest tootjatest:

*{{riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Irisbus]] (Fiati, Iveco ja Renault' liitmisel tekkinud rahvusvaheline ettevõte)
**{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ikarus]] (nt mudel [[Ikarus 415T]])
*{{riigi ikoon|Poola}} [[Solaris Bus & Coach]] (nt [[Solaris Trollino 12]], [[Solaris Trollino 18]])
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mercedes-Benz]]
*{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Neoplan]]
*{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Škoda Holding|Škoda]] (nt [[Škoda 9Tr]], [[Škoda 14Tr]], [[Škoda 15Tr]])
*{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[SOR Libchavy]] (nt [[SOR TNB 12]], [[SOR TNB 18]])
*{{riigi ikoon|Ukraina}} [[LAZ]]
*{{riigi ikoon|Ukraina}} [[JuMZ]] (nt [[JuMZ-T1]])
*{{riigi ikoon|Valgevene}} [[MAZ]]
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Trolza]] (nt [[ZiU-5]])
*{{riigi ikoon|Venemaa}} [[LiAZ]] (toodab trollibusse [[2007]]. aastast)

== Trollibussiliiklus Eestis ==

{{main|Trollibussiliiklus Tallinnas}}

Eestis on trollid kasutusel ainult [[Tallinn]]as. Esimene liin avati [[1965]]. aastal, põhiline osa trolliliinidest [[Mustamäe]]le ehitati välja [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses, [[Väike-Õismäe]]le [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses. Viimane, Mustamäe ja [[Kopli]] vaheline liin nr [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] avati [[1987]]. aastal.

Esimesena Eestis katsetas elektrilist omnibussi [[Tartu Ülikool]]i energeetik [[Jaan Muuga]] [[1936]]. aastal. Katseline liin töötas [[Toomemägi|Toomemäel]] kaks nädalat.<ref name="eaEpN" />

=== Õiguslik alus ===

Eesti liikluseeskirja järgi on trollibuss erinevalt [[tramm]]ist [[mootorsõiduk]].<ref name="81G9u" /> See kuulub kategooriasse D-troll. Vastavalt mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirjale<ref name="fWV2U" /> ei kasutata trollidel riiklikke registreerimismärke nagu autodel ja bussidel, vaid ainult omaniku määratud numbrit.

Trollijuhte õpetab Tallinnas välja [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]. Kandidaadid peavad vastama järgmistele nõudmistele:
* olema alaliselt Eestis elav Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane;
* omama mootorsõidukijuhi tervisetõendit D-kategooria auto juhtimist lubava märkega;
* omama B-kategooria auto juhiluba vähemalt 2 aastat;
* olema trollibussi juhtimisõiguse saamise ajaks vähemalt 24-aastane.<ref name="uUCJi" />

Teede- ja sideminister on 2001. aasta määrusega kehtestanud ka trollibussijuhi ettevalmistamise riikliku õppekava.<ref name="g4Wxm" />

== Trollibussiliiklus mujal maailmas ==

{{-}}

== Vaata ka ==
* [[Trollipeatus]]
* [[Trollibussiliiklus Tallinnas]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]] 
* [[Solaris Trollino 12]]
* [[Solaris Trollino 18]]
* [[Škoda 9Tr]]
* [[Škoda 14Tr]]
* [[Škoda 15Tr]]
* [[ZiU-5]]

== Viited ==

{{viited|allikad=
<ref name="tyEco">EE : Eesti entsüklopeedia. 9, Sun – türg / (peatoimetaja Ü. Kaevats). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk. 528</ref>
<ref name="eaEpN">{{netiviide | URL = https://www.ohtuleht.ee/177099 | Pealkiri = Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja | Autor = Allar Viivik | Väljaanne = Õhtuleht | Aeg = 8. juuli 2005 | Kasutatud = 17.01.2010}}</ref>
<ref name="81G9u">{{netiviide | URL = http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=30260 | Pealkiri = Liikluseeskiri | Väljaanne = Elektrooniline Riigi Teataja | Kasutatud = 7.02.2010}}</ref>
<ref name="fWV2U">{{netiviide | URL = http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13224011 | Pealkiri = Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskiri | Väljaanne = Elektrooniline Riigi Teataja | Kasutatud = 7.02.2010}}</ref>
<ref name="uUCJi">{{netiviide | URL = http://www.rajaleidja.ee/akab/?id=11807 | Pealkiri = Ametite ja kutsealade andmebaas. Bussi-, trammi- ja trollijuhid | Väljaanne = www.rajaleidja.ee | Kasutatud = 7.02.2010 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="g4Wxm">{{netiviide | URL = http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=920931 | Pealkiri = Trollibussijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava | Väljaanne = Elektrooniline Riigi Teataja | Kasutatud = 7.02.2010}}</ref>
}}

== Kirjandus ==

* Aare Olander. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008

== Välislingid ==
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] 
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]

{{commons|Category:Trolleybuses|Troll}} 

[[Kategooria:Ühistransport]]
[[Kategooria:Elektertransport]]
[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Trollibussid| ]]