Aserbaidžaani keel: erinevus redaktsioonide vahel

aserbaidžaani keel (Azərbaycan dili)
Kõneldakse	Aserbaidžaanis, Iraanis, Gruusias, Venemaal, Türgis
Piirkonnad	Kaukaasia
Kokku kõnelejaid	45-50 miljonit
Keelesugulus	turgi keeled; oguusi keeled; aserbaidžaani keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Aserbaidžaan
Keelekoodid
ISO 639-1	az
ISO 639-2	aze

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 1. aprill 2024, kell 07:53

Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka. Peale Aserbaidžaani kõneldakse seda Gruusias, Armeenias, Iraanis, Iraagis ja Türgis. Aserbaidžaani keel on väga lähedane türgi keelele.

Aserbaidžaani keel kuulub oguusi keelte hulka, kuid tal on ka kõptšaki keeltele omaseid jooni.

Aserbaidžaani keeles on suhteliselt palju pärsia ja araabia laensõnu.

Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb 13. sajandist, rajanes 1929. aastani araabia kirjal, seejärel võeti kasutusele ladina kiri ning 1939 vene tähestikul põhinev tähestik. Aastal 1991 mindi üle ladina kirjale. Iraanis kasutatakse araabia kirja.

Hääldustabel:

c – dž
ç – tš
ə – ä
g – peenendatud ehk palataliseeritud g
ğ – [γ] (g sarnane frikatiiv)
ı – õ
j – ž
q – k
ş – š
x – h või hh
y – j

Rõhk on viimasel silbil.

Tähestikkude vastavuse tabel:

A	B	C	Ç	D	E	Ə	F	G	Ğ	H	X	I	İ	J	K	Q	L	M	N	O	Ö	P	R	S	Ş	T	U	Ü	V	Y	Z
a	b	c	ç	d	e	ә	f	g	ğ	h	x	ı	i	j	k	q	l	m	n	o	ö	p	r	s	ş	t	u	ü	v	y	z	'
А	Б	Ҹ	Ч	Д	E	Ә	Ф	Ҝ	Ғ	Һ	Х	Ы	И	Ж	К	Г	Л	М	Н	О	Ө	П	Р	С	Ш	Т	У	Ү	В	J	З
а	б	ҹ	ч	д	е	ә	ф	ҝ	ғ	һ	x	ы	и	ж	к	г	л	м	н	о	ө	п	р	с	ш	т	у	ү	в	j	з	'

Vaata ka

Kirjandus

Vidadi Mamedov, "Aseri-eesti sõnaraamat", Eesti Keele Sihtasutus 2000. ISBN 9985-9260-5-6
Vidadi Mamedov, "Eesti-aserbaidžaani sõnaraamat", Eesti Keele Sihtasutus 2006. ISBN 9789985791745

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{keeled|nimi=aserbaidžaani keel|originaalnimi=azərbaycan dili
+{{keeled|nimi=aserbaidžaani keel|originaalnimi=Azərbaycan dili
 |keelkonnavärv=altai
 |riigid=[[Aserbaidžaan]]is, [[Iraan]]is, [[Gruusia]]s, [[Venemaa]]l, [[Türgi]]s
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 |kaardi legend=
 }}
-[[Pilt:Idioma azerí.png|pisi]]
+[[Pilt:Map of the Azerbaijani language.svg|pisi]]
-'''Aserbaidžaani keel''' kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] hulka. Peale [[Aserbaidžaan]]i kõneldakse seda [[Gruusia]]s, [[Armeenia]]s, [[Iraan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Türgi]]s. Aserbaidžaani keel on väga lähedane türgi keelele.
+'''Aserbaidžaani keel''' kuulub [[turgi keeled|turgi keelte]] hulka. Peale [[Aserbaidžaan]]i kõneldakse seda [[Gruusia]]s, [[Armeenia]]s, [[Iraan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Türgi]]s. Aserbaidžaani keel on väga lähedane [[türgi keel]]ele.
 Aserbaidžaani keel kuulub [[oguusi keeled|oguusi keelte]] hulka, kuid tal on ka [[kõptšaki keeled|kõptšaki keeltele]] omaseid jooni.
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 Aserbaidžaani keeles on suhteliselt palju [[pärsia keel|pärsia]] ja [[araabia keel|araabia]] laensõnu.
-Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb [[13. sajand]]ist, rajanes 1929. aastani [[araabia kiri|araabia kirjal]], seejärel võeti kasutusele [[ladina kiri]] ning [[1939]] [[vene tähestik]]ul põhinev tähestik. Aastal [[1991]] mindi üle [[ladina kiri|ladina kirjale]]. Iraanis kasutatakse [[araabia kiri|araabia kirja]].
+Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb [[13. sajand]]ist, rajanes 1929. aastani [[araabia kiri|araabia kirjal]], seejärel võeti [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|kasutusele]] [[ladina kiri]] ning [[1939]] [[vene tähestik]]ul põhinev tähestik. Aastal [[1991]] mindi üle [[ladina kiri|ladina kirjale]]. Iraanis kasutatakse [[araabia kiri|araabia kirja]].
 Hääldustabel:
-c - dž<br>
+c – dž<br>
-ç - tš<br>
+ç – tš<br>
-[[ə]] - ä<br>
+[[ə]] – ä<br>
-g - peenendatud ehk [[palatalisatsioon|palataliseeritud]] g<br>
+g – peenendatud ehk [[palatalisatsioon|palataliseeritud]] g<br>
-ğ - [γ] (g sarnane [[frikatiiv]])<br>
+ğ – [γ] (g sarnane [[frikatiiv]])<br>
-ı - õ<br>
+ı – õ<br>
-j - ž<br>
+j – ž<br>
-q - k<br>
+q – k<br>
-ş - š<br>
+ş – š<br>
-x - h või hh<br>
+x – h või hh<br>
-y - j
+y – j
 Rõhk on viimasel silbil.
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 Tähestikkude vastavuse tabel:
+{| class=wikitable
-<table border=0 color=#ffffff><tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
+|-bgcolor=#ffffcc
-<td dir="ltr" width="2%" height="35px">A</td><td dir="ltr" width="2%">B</td><td dir="ltr" width="2%">C</td><td dir="ltr" width="2%">&#199;</td><td dir="ltr" width="2%">D</td><td dir="ltr" width="2%">E</td><td dir="ltr" width="2%">[[&#399;]]</td><td dir="ltr" width="2%">F</td><td dir="ltr" width="2%">G</td><td dir="ltr" width="2%">&#286;</td><td dir="ltr" width="2%">H</td><td dir="ltr" width="2%">X</td><td dir="ltr" width="2%">I</td><td dir="ltr" width="2%">&#304;</td><td dir="ltr" width="2%">J</td><td dir="ltr" width="2%">K</td><td dir="ltr" width="2%">Q</td><td dir="ltr" width="2%">L</td><td dir="ltr" width="2%">M</td><td dir="ltr" width="2%">N</td><td dir="ltr" width="2%">O</td><td dir="ltr" width="2%">Ö</td><td dir="ltr" width="2%">P</td><td dir="ltr" width="2%">R</td><td dir="ltr" width="2%">S</td><td dir="ltr" width="2%">&#350;</td><td dir="ltr" width="2%">T</td><td dir="ltr" width="2%">U</td><td dir="ltr" width="2%">Ü</td><td dir="ltr" width="2%">V</td><td dir="ltr" width="2%">Y</td><td dir="ltr" width="2%">Z</td><td dir="ltr" width="2%"></td ></tr>
+|A||B||C||&#199;||D||E||[[&#399;]]||F||G||&#286;||H||X||I||&#304;||J||K||Q||L||M||N||O||Ö||P||R||S||&#350;||T||U||Ü||V||Y||Z||
-<tr bgcolor=#ffffcc align=center class=unicode>
+|-bgcolor=#ffffcc
-<td dir="ltr" width="2%" height="35px">a</td><td dir="ltr" width="2%">b</td><td dir="ltr" width="2%">c</td><td dir="ltr" width="2%">&#231;</td><td dir="ltr" width="2%">d</td><td dir="ltr" width="2%">e</td><td dir="ltr" width="2%">&#1241;</td><td dir="ltr" width="2%">f</td><td dir="ltr" width="2%">g</td><td dir="ltr" width="2%">&#287;</td><td dir="ltr" width="2%">h</td><td dir="ltr" width="2%">x</td><td dir="ltr" width="2%">&#305;</td><td dir="ltr" width="2%">i</td><td dir="ltr" width="2%">j</td><td dir="ltr" width="2%">k</td><td dir="ltr" width="2%">q</td><td dir="ltr" width="2%">l</td><td dir="ltr" width="2%">m</td><td dir="ltr" width="2%">n</td><td dir="ltr" width="2%">o</td><td dir="ltr" width="2%">ö</td><td dir="ltr" width="2%">p</td><td dir="ltr" width="2%">r</td><td dir="ltr" width="2%">s</td><td dir="ltr" width="2%">&#351;</td><td dir="ltr" width="2%">t</td><td dir="ltr" width="2%">u</td><td dir="ltr" width="2%">ü</td><td dir="ltr" width="2%">v</td><td dir="ltr" width="2%">y</td><td dir="ltr" width="2%">z</td><td dir="ltr" width="2%">'</td></tr>
+|a||b||c||&#231;||d||e||&#1241;||f||g||&#287;||h||x||&#305;||i||j||k||q||l||m||n||o||ö||p||r||s||&#351;||t||u||ü||v||y||z||'
-<tr bgcolor=#ffffff align=center class=unicode>
+|- bgcolor=#f5f5f5
-<td dir="ltr" width="2%" height="25px"> </td>
+|А||Б||&#1208;||Ч||Д||E||&#1240;||Ф||&#1180;||&#1170;||&#1210;||Х||Ы||И||Ж||К||Г||Л||М||Н||О||&#1256;||П||Р||С||Ш||Т||У||&#1198;||В||J||З||
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
+|-bgcolor=#f5f5f5
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
+|а||б||&#1209;||ч||д||е||&#1241;||ф||&#1181;||&#1171;||&#1211;||x||ы||и||ж||к||г||л||м||н||о||&#1257;||п||р||с||ш||т||у||&#1199;||в||j||з||'
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
+|}
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td>
-<td dir="ltr" width="2%"> </td></tr>
-<tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode>
-<td dir="ltr" width="2%" height="35px">А</td><td dir="ltr" width="2%">Б</td><td dir="ltr" width="2%">&#1208;</td><td dir="ltr" width="2%">Ч</td><td dir="ltr" width="2%">Д</td><td dir="ltr" width="2%">E</td><td dir="ltr" width="2%">&#1240;</td><td dir="ltr" width="2%">Ф</td><td dir="ltr" width="2%">&#1180;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1170;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1210;</td><td dir="ltr" width="2%">Х</td><td dir="ltr" width="2%">Ы</td><td dir="ltr" width="2%">И</td><td dir="ltr" width="2%">Ж</td><td dir="ltr" width="2%">К</td><td dir="ltr" width="2%">Г</td><td dir="ltr" width="2%">Л</td><td dir="ltr" width="2%">М</td><td dir="ltr" width="2%">Н</td><td dir="ltr" width="2%">О</td><td dir="ltr" width="2%">&#1256;</td><td dir="ltr" width="2%">П</td><td dir="ltr" width="2%">Р</td><td dir="ltr" width="2%">С</td><td dir="ltr" width="2%">Ш</td><td dir="ltr" width="2%">Т</td><td dir="ltr" width="2%">У</td><td dir="ltr" width="2%">&#1198;</td><td dir="ltr" width="2%">В</td><td dir="ltr" width="2%">J</td><td dir="ltr" width="2%">З</td><td dir="ltr" width="2%"></td ></tr>
-<tr bgcolor=#f5f5f5 align=center class=unicode>
-<td dir="ltr" width="2%" height="35px">а</td><td dir="ltr" width="2%">б</td><td dir="ltr" width="2%">&#1209;</td><td dir="ltr" width="2%">ч</td><td dir="ltr" width="2%">д</td><td dir="ltr" width="2%">е</td><td dir="ltr" width="2%">&#1241;</td><td dir="ltr" width="2%">ф</td><td dir="ltr" width="2%">&#1181;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1171;</td><td dir="ltr" width="2%">&#1211;</td><td dir="ltr" width="2%">x</td><td dir="ltr" width="2%">ы</td><td dir="ltr" width="2%">и</td><td dir="ltr" width="2%">ж</td><td dir="ltr" width="2%">к</td><td dir="ltr" width="2%">г</td><td dir="ltr" width="2%">л</td><td dir="ltr" width="2%">м</td><td dir="ltr" width="2%">н</td><td dir="ltr" width="2%">о</td><td dir="ltr" width="2%">&#1257;</td><td dir="ltr" width="2%">п</td><td dir="ltr" width="2%">р</td><td dir="ltr" width="2%">с</td><td dir="ltr" width="2%">ш</td><td dir="ltr" width="2%">т</td><td dir="ltr" width="2%">у</td><td dir="ltr" width="2%">&#1199;</td><td dir="ltr" width="2%">в</td><td dir="ltr" width="2%">j</td><td dir="ltr" width="2%">з</td><td dir="ltr" width="2%">'</td></tr></table>
-== Kirjandust ==
+==Vaata ka==
+* [[Aserbaidžaani keeled]]
-*[[Vidadi Mamedov]], "Aseri-eesti sõnaraamat", [[Eesti Keele Sihtasutus]] [[2000]]. ISBN 9985-9260-5-6
+* [[Aserbaidžaani kirjandus]]
+== Kirjandus ==
+* [[Vidadi Mamedov]], "Aseri-eesti sõnaraamat", [[Eesti Keele Sihtasutus]] [[2000]]. ISBN 9985-9260-5-6
+* Vidadi Mamedov, "Eesti-aserbaidžaani sõnaraamat", [[Eesti Keele Sihtasutus]] [[2006]]. ISBN 9789985791745
 ==Välislingid==
+{{vikisõnastikuKat}}
-*[http://az.wikipedia.org Vikipeedia aserbaidžaani keeles]
+{{vikisõnastikus|aserbaidžaani keel}}
+* [http://az.wikipedia.org Vikipeedia aserbaidžaani keeles]
+* [http://azb.wikipedia.org Vikipeedia aserbaidžaani keele lõuna-aserbaidžaani variandis]
+*[https://eki.ee/teatmik/aserbaidzaani-nimed/ Aserbaidžaani nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus
 [[Kategooria:Oguusi keeled]]
-[[Kategooria:Aserbaidžaan|Keel]]
+[[Kategooria:Aserbaidžaani keeled]]
 [[Kategooria:Turgi keeled]]