Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 2. juuli 2024, kell 15:44

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.

Rünkpilved tekivad enamasti soojal aasta-ajal atmosfääri alumises kihis – troposfääris. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala suhtelise õhuniiskuse ja kõrge õhutemperatuuri puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km^[1], selliste pilvede paksus võib olla mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised^[2], millest ka nimetus.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma või maastiku reljeefist tõukuvate tuultega, meie alade kohal paikneva ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi korral (õhu tegelik jahenemine kõrguse suurenedes on antud päeval kuivadiabaatilisest temperatuurigradiendist, 1°/100, m suurem). Erineva soojusmahtuvuse tõttu ebaühtlaselt soojenenud maapinna kohal soojeneb ka õhk ebaühtlaselt, hakkavad arenema tõusvad õhuvoolud, mis tähendab, et tekib õhu konvektiivliikumine.^[2]

Kui meie kohal olevas õhumassis pole vahepealseid tõkestavaid kihte (inversioon, isoterm), siis ümbritsevast õhust soojem ja suurema suhtelise niiskusega õhuvool tõuseb, jõudes kondensatsioonitasemeni (sellest ka pilvede tasane alus), hakkab niiskus tõusvas voolus sellest tasemest alates nüüd kondenseeruma ning muutub nähtavaks (küllastatuks).

Tekivad selgete piirjoontega väikesed valged vahukuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad mõnel päeval, kui ümbritseva õhu temperatuurigradient on kondensatsioonitasemest kõrgemal üle 0,6 (märgadiabaatiline temperatuurigradient on 0,6°/100 m), siis tõusvas küllastunud jahenevas õhus tekivad järk-järgult üha kõrgemad rünkpilved, olenevalt konvektsioonitaseme kõrgusest (kuni tekib tõusnud õhu ja ümbritseva õhu vaheline tasakaal - temperatuur ja suhteline niiskus võr dsustuvad). Sellised pilved koosnevad nähtavast aurust ja väikestest veepiiskadest, kõrge pilve ülemises osas ka jääkristallidest.

Kõrgetes arenevates n.ö ilusa ilma rünkpilvedes on tõusva õhuvoolu kiirus 5–20 m/s ja enamgi. Mõnel päeval arenevad ja liituvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid võimsatest rünkpilvedest võib vahel siiski sadada lühiajalist vihma, rahet või lumekruupe)^[2].

Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui veepind.^[2]

Rünkpilvede alamliigid ja vormid

Tornjad rünkpilved (Cumulus castellanus ehk Cu castellanus)
võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus (pilvetänavad)

Cumulus humilis
Cumulus mediocris
Cumulus congestus
Cumulus mediocris virga
Cumulus radiatus

Viited

↑ Vertikaalarengu pilved. Vene keeles
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009

Välislingid

[propogodu-1] Vertikaalarengu pilved. Vene keeles

[ilm-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg|pisi|Keskmised rünkpilved (Cumulus medocris) Jõgeval 22.07.2014]]
+[[Pilt:Võimsad rünkpilved (Cumulus humilis and mediocris).jpg|pisi|Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014]]
+'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es ''Cumulus'', lühend '''Cu''') on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk [[konvektsioon]]ipilved.
-'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5&nbsp;km, madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3&nbsp;km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.
+Rünkpilved tekivad enamasti soojal aasta-ajal [[atmosfäär]]i alumises kihis – [[troposfäär]]is. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5&nbsp;km, madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] ja kõrge õhutemperatuuri puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3&nbsp;km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Vertikaalarengu pilved. Vene keeles]</ref>, selliste pilvede paksus võib olla mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.
-Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a korral, kui ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tekivad tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekib õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] tõusva voolu tipus kondenseerub ning kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesed valged [[villakuhi]]laid meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui rünkpilved arenevad  võimsateks ja kõrgeteks, siis võivad need koosneda pilve tipus ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, sadada nõrka vihma, hoovihma, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm"/>.
+Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a või maastiku reljeefist tõukuvate tuultega, meie alade kohal paikneva ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi korral (õhu tegelik jahenemine kõrguse suurenedes on antud päeval kuivadiabaatilisest temperatuurigradiendist, 1°/100, m suurem). Erineva soojusmahtuvuse tõttu ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal soojeneb ka õhk ebaühtlaselt, hakkavad arenema tõusvad õhuvoolud, mis tähendab, et tekib õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/>
-Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>
+Kui meie kohal olevas õhumassis pole vahepealseid tõkestavaid kihte ([[inversioon]], [[isoterm]]), siis ümbritsevast õhust soojem ja suurema suhtelise niiskusega õhuvool tõuseb, jõudes [[kondensatsioon]]itasemeni (sellest ka pilvede tasane alus), hakkab [[niiskus]] tõusvas voolus sellest tasemest alates nüüd kondenseeruma ning muutub nähtavaks (küllastatuks).
+Tekivad selgete piirjoontega väikesed valged vahukuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad mõnel päeval, kui ümbritseva õhu temperatuurigradient on kondensatsioonitasemest kõrgemal üle 0,6 (märgadiabaatiline temperatuurigradient on 0,6°/100 m), siis tõusvas küllastunud jahenevas õhus tekivad järk-järgult üha kõrgemad rünkpilved, olenevalt [[konvektsioon]]itaseme kõrgusest (kuni tekib tõusnud õhu ja ümbritseva õhu vaheline tasakaal - temperatuur ja suhteline niiskus võr dsustuvad).  Sellised pilved koosnevad nähtavast [[aur]]ust ja väikestest [[vesi|veepiiskadest]], kõrge pilve ülemises osas ka [[jää|jääkristallidest]].
+Kõrgetes arenevates n.ö ilusa ilma rünkpilvedes on tõusva õhuvoolu kiirus 5–20 m/s ja enamgi. Mõnel päeval arenevad ja liituvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või [[rahe]]t ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid võimsatest rünkpilvedest võib vahel siiski sadada lühiajalist [[vihm]]a, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm"/>.
+Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal [[külm]]em kui veepind.<ref name="ilm"/>
 ==Rünkpilvede alamliigid ja vormid==
@@ 18. rida: / 26. rida: @@
 Pilt:Cumulus humilis clouds.jpg|''Cumulus humilis''
 Pilt:Cumulus mediocris 3.JPG|''Cumulus mediocris''
-Pilt:Cumulus-1.JPG|''Cumulus congestus''
+Pilt:Californian cloud - panoramio.jpg|''Cumulus congestus''
 Pilt:Cumulus mediocris virga.jpg|''Cumulus mediocris virga''
 Pilt:Brittany 01.jpg|''Cumulus radiatus''
 </gallery>
+==Viited==
+{{viited}}
 ==Välislingid==
 {{Commons|Category:Cumulus clouds}}
-==Viited==
-{{viited}}
 {{Pilved}}

v r Pilvede liigid
Keskatmosfääripilved	Polaarsed stratosfääripilved · Helkivad ööpilved
Ülemised pilved	Kiudpilved · Kiudrünkpilved · Kiudkihtpilved
Keskmised pilved	Kõrgrünkpilved · Kõrgkihtpilved · Kihtsajupilved
Alumised pilved	Kihtpilved · Kihtrünkpilved
Konvektsioonipilved	Rünkpilved · Rünksajupilved · Kihtrünkpilved