Cesare Lombroso: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: lv:Čezāre Lombrozo |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 |
||
(ei näidata 16 kasutaja 21 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}} |
|||
[[Image:C Lombroso.jpg|thumb|right|Cesare Lombroso]] |
|||
'''Cesare Lombroso''' ([[6. november]] [[1836]] – [[19. oktoober]] [[1909]]) oli itaalia kriminoloog ja Itaalia kriminoloogia koolkonna rajaja. Lombroso eitas klassikalise [[kriminoloogia]] koolkonna teese, mis väitsid, et kriminaalsus on lihtsalt indiviidi omapära. Lombroso antropoloogilise kriminoloogia teooria kohaselt on kriminaalsus pärilik. Lombroso väitis, et kriminaalsusega kaasneb mõni füüsiline defekt - kriminaalidel esinevad "metsikud geenid" ja atavism. |
|||
[[Pilt:C Lombroso.jpg|pisi|Cesare Lombroso]] |
|||
<big>Elulugu:</big> |
|||
'''Cesare Lombroso''' (sünninimi '''Ezechia Marco Lombroso'''; [[6. november]] [[1835]] [[Verona]]<ref name="pqMm5" /> – [[19. oktoober]] [[1909]] [[Granton]]) oli itaalia [[kriminoloog]] ja Itaalia kriminoloogia koolkonna rajaja. Lombroso eitas klassikalise [[kriminoloogia]] koolkonna teese, mis väitsid, et kriminaalsus on lihtsalt indiviidi omapära. Lombroso antropoloogilise kriminoloogia teooria kohaselt on kriminaalsus pärilik. Lombroso väitis, et kriminaalsusega kaasneb mõni füüsiline defekt – kriminaalidel esinevad "metsikud geenid" ja [[atavism]]. |
|||
==Elulugu== |
|||
Lombroso sündis Veronas 6. novembril 1835 <ref>[http://www.cerebromente.org.br/n01/frenolog/lombroso.htm "Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997).]</ref> jõukasse juudi perekonda. Tema isa oli Aronne Lombroso, kaupmees Veronast, ja tema ema oli Zeffora, pärit Turini lähedalt <ref>[http://www.museocriminologico.it/lombroso_1_uk.htm"Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration.]</ref>. Lombroso õppis kirjandust, lingvistikat ja arheoloogiat Padova, Viini ja Pariisi ülikoolides, kuid loobus ja alustas 1859 tööd sõjaväe kirurgina. 1866 alates oli ta Padova ülikoolis külalislektor, hiljem, 1871 aastal töötas ta Pesaro vaimuhaigete varjupaigas. 1878 <ref>[http://www.museocriminologico.it/storia_2_uk.htm "The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration]</ref> sai temast Torinos kohtuekspertiisi ja hügieeni professor. Samal aastal kirjutas ta oma ühe olulisema teose L'uomo delinquente (Kriminaalne inimene). 1896 sai temast psühhiaatriaprofessor ja 1906 kriminoloogiaprofessor. Lombroso suri 1909 Grantonis Inglismaal. |
|||
Lombroso sündis jõukas juudiperes. Tema isa oli Veronast pärit kaupmees Aronne Lombroso, ema Zeffora pärines [[Torino]] lähedalt <ref name="v6fW5" />. Lombroso õppis kirjandust, lingvistikat ja arheoloogiat [[Padova]], [[Viin]]i ja [[Pariis]]i ülikoolides, kuid jättis õpingud pooleli ning alustas 1859. aastal tööd sõjaväekirurgina. 1866. aastast alates oli ta [[Padova ülikool]]is külalislektor, hiljem, 1871. aastal töötas ta [[Pesaro]] vaimuhaigete varjupaigas. 1878. aastal<ref name="qx8H8" /> sai temast [[Torino]]s kohtuekspertiisi ja hügieeni professor. Samal aastal kirjutas ta oma ühe olulisema teose "L'uomo delinquente" ('Kriminaalne inimene'). 1896. aastal sai temast psühhiaatriaprofessor ja 1906 kriminoloogiaprofessor. Lombroso suri 1909. aastal Inglismaal. |
|||
==Atavismi teooria== |
|||
Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi. Tema atavismi teooria järgi on kriminaalidel taandarenguid, mis muidu esinesid inimese eellastel ja ahvidel ning madalamatel primaatidel. Sellised "bioloogilised tagasihüpped" lähevad tsiviliseeritud ühiskonna nõudmistega vastuollu. |
|||
Aastatepikkuse lahkamiste ning kriminaalide, vaimuhaigete ja normaalsete inimeste [[antropomeetria|antropomeetriliste]] uurimiste põhjal jõudis Lombroso järeldusele, et "sündinud kriminaali" saab normaalsest inimesest eristada lauge otsaesise, ebaproportsionaalselt suurte kõrvade, näo asümmeetria, eeslõugsuse, ebaproportsionaalselt pikkade käte, kolju asümmeetria ja teiste tunnuste järgi. Erinevatel kriminaalidel, nagu varastel, vägistajatel ja mõrvaritel, on erinev karakteristika. Lombroso väitis ka, et kriminaalidel on vähenenud valu ja puutetundlikkus, teravam nägemine, puudulik moraalitunnetus ja süütunne, neid iseloomustab edevus, impulsiivsus, kättemaksuhimu ja julmus ning neil on kriminaalne sõnavara ja rohked tätoveeringud. |
|||
Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi. Tema atavismi teooria põhiselt on kriminaalidel taandarenguid, mis muidu esinesid inimese eellastel ja ahvidel ning madalamatel primaatidel. Sellised "bioloogilised tagasihüpped" lähevad tsiviliseeritud ühiskonna nõudmistega vastuollu. |
|||
Lombroso väitel esineb sündinud kriminaalide kõrval veel "kriminaloide" või juhukriminaale, kriminaale, kes sooritavad oma teod kirehoos, puuduliku moraaliga kriminaale, samuti võivat kriminaalset käitumist põhjustada [[epilepsia]]. Oluline roll kriminaalsuse juures on geneetiliste ja keskkonnategurite tasakaalul. |
|||
Aastatepikkuse lahkamiste ning kriminaalide, vaimuhaigete ja normaalsete inimeste antropomeetriliste uurimiste põhjal jõudis Lombroso järeldusele, et "sündinud kriminaali" saab normaalsest inimesest eristada lauge otsaesise, ebaproportsionaalselt suurte kõrvade, näo asümmeetria, eeslõugsuse, ebaproportsionaalselt pikkade käte, kolju asümmeetria ja teiste tunnuste järgi. Erinevatel kriminaalidel nagu varastel, vägistajatel ja mõrvaritel on erinev karakteristika. Lombroso väitis ka, et kriminaalidel on vähenenud valu ja puutetundlikkus, teravam nägemine, puudulik moraalitunnetus ja süütunne, edevus, impulsiivsus, kättemaksuhimulisus ja julmus ning neil on kriminaalne sõnavara ja rohked tätoveeringud. |
|||
Lombroso uurimismeetodid olid kliinilised ja kirjeldavad, esmatähelepanu pöörati kolju kujule ja mõõtmetele. Statistilisi võrdlusi kriminaalide ja normaalsete inimeste vahel ta ei teinud. Kuigi hiljem tunnistas ta ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite võimalikkust kriminaalse käitumise kujunemisel, jäi ta kriminaalse antropomeetria juurde kindlaks. |
|||
Lombroso väitel esineb sündinud kriminaalide kõrval veel "kriminaloide" või juhukriminaale, kriminaale, kes sooritavad oma teod kirehoos, puuduliku moraaliga kriminaalid, samuti võivat kriminaalset käitumist põhjustada epilepsia. Oluline roll kriminaalsuse juures on geneetiliste ja keskkonna faktorite tasakaalul. |
|||
Lombroso väiteid kontrollis võrdlevas uurimuses põhjalikult [[Waqaar Zamir]] 1913. aastal ja ei leidnud nendele statistiliselt usaldusväärset kinnitust. |
|||
Lombroso uurimismeetodid olid kliinilised ja kirjeldavad, esmatähelepanuga kolju kujule ja mõõtmetele. Statistilisi võrdlusi kriminaalide ja normaalsete inimeste vahel ta ei teinud. Kuigi hiljem tunnistas ta ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite võimalikkust kriminaalse käitumise kujunemisel jäi ta kriminaalse antropomeetria juurde kindlaks. |
|||
==Teosed== |
|||
Lombroso väiteid kontrollis võrdlevas uurimuses põhjalikult Waqaar Zamir 1913 aastal ja ei leidnud nendele statistiliselt usaldusväärset kinnitust. |
|||
* "Ricerche sul cretinismo in Lombardia" (1859) |
|||
* "Genio e follia" (1864) |
|||
* "Studi clinici sulle mallatie mentali" (1865) |
|||
* "Sulla microcefala e sul cretinismo con applicazione alla medicina legale" (1873) |
|||
* "L'uomo delinquente" (1876) |
|||
* "L'amore nel suicidio e nel delitto" (1881) |
|||
* "L'uomo di genio in rapporto alla psichiatria" (1889, inglise keeles "Man of Genius", London, 1891) |
|||
* "Sulla medicina legale del cadavere" (2. trükk 1890) |
|||
* "Palimsesti del carcere" (1891) |
|||
* "Trattato della pellagra" (1892) |
|||
* "Le più recenti scoperte ed applicazioni della psichiatria ed antropologia criminale" (1894) |
|||
* "L'antisemitismo e le scienze moderne" (1894) |
|||
* "Genio e degenerazione" (1897) |
|||
* "Les Coquêtes récentes de la psychiatrie" (1898) |
|||
* "Le crime; causes et remédes" (1899, ingl. keeles "Crime, its Causes and Remedies", Boston, 1911) |
|||
* "Lezioni de medicina legale" (1900) |
|||
* "Delitti vecchi e delitti nuovi" (1902) |
|||
* "After Death – What?" (ingl. keeles, Boston, 1909) |
|||
* Hans Kurella, Cesare Lombroso, "A Modern Man of Science", saksa keelest M. E. Paul, (London, 1911) |
|||
==Viited== |
|||
{{viited|allikad= |
|||
<ref name="pqMm5">{{Netiviide |url=http://www.cerebromente.org.br/n01/frenolog/lombroso.htm |pealkiri="Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997). |vaadatud=2011-06-08 |arhiivimisaeg=2020-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031052713/https://cerebromente.org.br/n01/frenolog/lombroso.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> |
|||
<ref name="v6fW5">{{Netiviide |url=http://www.museocriminologico.it/lombroso_1_uk.htm |pealkiri="Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration. |vaadatud=2013-04-30 |arhiivimisaeg=2013-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130430070121/http://www.museocriminologico.it/lombroso_1_uk.htm }}</ref> |
|||
<ref name="qx8H8">{{Netiviide |url=http://www.museocriminologico.it/storia_2_uk.htm |pealkiri="The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration |vaadatud=2012-09-08 |arhiivimisaeg=2012-09-08 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120908055221/http://www.museocriminologico.it/storia_2_uk.htm }}</ref> |
|||
}} |
|||
{{JÄRJESTA:Lombroso, Cesare}} |
|||
# [http://www.cerebromente.org.br/n01/frenolog/lombroso.htm "Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997).] |
|||
[[Kategooria:Itaalia inimesed]] |
|||
# [http://www.museocriminologico.it/lombroso_1_uk.htm"Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration.] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1836]] |
|||
# [http://www.museocriminologico.it/storia_2_uk.htm "The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1909]] |
|||
[[Kategooria:Kriminoloogid]] |
|||
<big>Bibliograafia:</big> |
|||
* Ricerche sul cretinismo in Lombardia, (1859) |
|||
* Genio e follia, (1864) |
|||
* Studi clinici sulle mallatie mentali (1865) |
|||
* Sulla microcefala e sul cretinismo con applicazione alla medicina legale (1873) |
|||
* L'uomo delinquente, (1876) |
|||
* L'amore nel suicidio e nel delitto, (1881) |
|||
* L'uomo di genio in rapporto alla psichiatria, (1889, English translation, Man of Genius, London, 1891) |
|||
* Sulla medicina legale del cadavere, (second edition, 1890) |
|||
* Palimsesti del carcere, (1891) |
|||
* Trattato della pellagra, (1892) |
|||
* Le più recenti scoperte ed applicazioni della psichiatria ed antropologia criminale, (1894) |
|||
* L'antisemitismo e le scienze moderne, (1894) |
|||
* Genio e degenerazione, (1897) |
|||
* Les Coquêtes récentes de la psychiatrie, (1898) |
|||
* Le crime; causes et remédes, (1899, English translation, Crime, its Causes and Remedies, Boston, 1911) |
|||
* Lezioni de medicina legale, (1900) |
|||
* Delitti vecchi e delitti nuovi, (1902) |
|||
* After Death-What? (English Translation, Boston, 1909) |
|||
* Hans Kurella, Cesare Lombroso, a Modern Man of Science, translated from German by M. E. Paul, (London, 1911) |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Itaalia inimesed|Lombroso, Cesare]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1836|Lombroso, Cesare]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1909|Lombroso, Cesare]] |
|||
[[ar:تشيزري لومبروزو]] |
|||
[[id:Cesare Lombroso]] |
|||
[[be:Чэзарэ Ламброза]] |
|||
[[bs:Cesare Lombroso]] |
|||
[[bg:Чезаре Ломброзо]] |
|||
[[de:Cesare Lombroso]] |
|||
[[el:Τσέζαρε Λομπρόζο]] |
|||
[[en:Cesare Lombroso]] |
|||
[[es:Cesare Lombroso]] |
|||
[[eo:Cesare Lombroso]] |
|||
[[fa:سزار لومبروزو]] |
|||
[[fr:Cesare Lombroso]] |
|||
[[gl:Cesare Lombroso]] |
|||
[[hy:Չեզարե Լոմրոզո]] |
|||
[[hr:Cesare Lombroso]] |
|||
[[it:Cesare Lombroso]] |
|||
[[he:צ'זארה לומברוזו]] |
|||
[[lv:Čezāre Lombrozo]] |
|||
[[nl:Cesare Lombroso]] |
|||
[[ja:チェーザレ・ロンブローゾ]] |
|||
[[no:Cesare Lombroso]] |
|||
[[pms:Cesare Lombroso]] |
|||
[[pl:Cesare Lombroso]] |
|||
[[pt:Cesare Lombroso]] |
|||
[[ru:Ломброзо, Чезаре]] |
|||
[[sk:Cesare Lombroso]] |
|||
[[sr:Чезаре Ломброзо]] |
|||
[[fi:Cesare Lombroso]] |
|||
[[sv:Cesare Lombroso]] |
|||
[[tr:Cesare Lombroso]] |
|||
[[uk:Чезаре Ломброзо]] |
|||
[[zh:切萨雷·龙勃罗梭]] |
Viimane redaktsioon: 1. september 2024, kell 05:40
Cesare Lombroso (sünninimi Ezechia Marco Lombroso; 6. november 1835 Verona[1] – 19. oktoober 1909 Granton) oli itaalia kriminoloog ja Itaalia kriminoloogia koolkonna rajaja. Lombroso eitas klassikalise kriminoloogia koolkonna teese, mis väitsid, et kriminaalsus on lihtsalt indiviidi omapära. Lombroso antropoloogilise kriminoloogia teooria kohaselt on kriminaalsus pärilik. Lombroso väitis, et kriminaalsusega kaasneb mõni füüsiline defekt – kriminaalidel esinevad "metsikud geenid" ja atavism.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lombroso sündis jõukas juudiperes. Tema isa oli Veronast pärit kaupmees Aronne Lombroso, ema Zeffora pärines Torino lähedalt [2]. Lombroso õppis kirjandust, lingvistikat ja arheoloogiat Padova, Viini ja Pariisi ülikoolides, kuid jättis õpingud pooleli ning alustas 1859. aastal tööd sõjaväekirurgina. 1866. aastast alates oli ta Padova ülikoolis külalislektor, hiljem, 1871. aastal töötas ta Pesaro vaimuhaigete varjupaigas. 1878. aastal[3] sai temast Torinos kohtuekspertiisi ja hügieeni professor. Samal aastal kirjutas ta oma ühe olulisema teose "L'uomo delinquente" ('Kriminaalne inimene'). 1896. aastal sai temast psühhiaatriaprofessor ja 1906 kriminoloogiaprofessor. Lombroso suri 1909. aastal Inglismaal.
Atavismi teooria
[muuda | muuda lähteteksti]Lombroso väitis, et kriminaale saab normaalsetest inimestest eristada füüsiliste anomaaliate järgi. Tema atavismi teooria järgi on kriminaalidel taandarenguid, mis muidu esinesid inimese eellastel ja ahvidel ning madalamatel primaatidel. Sellised "bioloogilised tagasihüpped" lähevad tsiviliseeritud ühiskonna nõudmistega vastuollu.
Aastatepikkuse lahkamiste ning kriminaalide, vaimuhaigete ja normaalsete inimeste antropomeetriliste uurimiste põhjal jõudis Lombroso järeldusele, et "sündinud kriminaali" saab normaalsest inimesest eristada lauge otsaesise, ebaproportsionaalselt suurte kõrvade, näo asümmeetria, eeslõugsuse, ebaproportsionaalselt pikkade käte, kolju asümmeetria ja teiste tunnuste järgi. Erinevatel kriminaalidel, nagu varastel, vägistajatel ja mõrvaritel, on erinev karakteristika. Lombroso väitis ka, et kriminaalidel on vähenenud valu ja puutetundlikkus, teravam nägemine, puudulik moraalitunnetus ja süütunne, neid iseloomustab edevus, impulsiivsus, kättemaksuhimu ja julmus ning neil on kriminaalne sõnavara ja rohked tätoveeringud.
Lombroso väitel esineb sündinud kriminaalide kõrval veel "kriminaloide" või juhukriminaale, kriminaale, kes sooritavad oma teod kirehoos, puuduliku moraaliga kriminaale, samuti võivat kriminaalset käitumist põhjustada epilepsia. Oluline roll kriminaalsuse juures on geneetiliste ja keskkonnategurite tasakaalul.
Lombroso uurimismeetodid olid kliinilised ja kirjeldavad, esmatähelepanu pöörati kolju kujule ja mõõtmetele. Statistilisi võrdlusi kriminaalide ja normaalsete inimeste vahel ta ei teinud. Kuigi hiljem tunnistas ta ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite võimalikkust kriminaalse käitumise kujunemisel, jäi ta kriminaalse antropomeetria juurde kindlaks.
Lombroso väiteid kontrollis võrdlevas uurimuses põhjalikult Waqaar Zamir 1913. aastal ja ei leidnud nendele statistiliselt usaldusväärset kinnitust.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ricerche sul cretinismo in Lombardia" (1859)
- "Genio e follia" (1864)
- "Studi clinici sulle mallatie mentali" (1865)
- "Sulla microcefala e sul cretinismo con applicazione alla medicina legale" (1873)
- "L'uomo delinquente" (1876)
- "L'amore nel suicidio e nel delitto" (1881)
- "L'uomo di genio in rapporto alla psichiatria" (1889, inglise keeles "Man of Genius", London, 1891)
- "Sulla medicina legale del cadavere" (2. trükk 1890)
- "Palimsesti del carcere" (1891)
- "Trattato della pellagra" (1892)
- "Le più recenti scoperte ed applicazioni della psichiatria ed antropologia criminale" (1894)
- "L'antisemitismo e le scienze moderne" (1894)
- "Genio e degenerazione" (1897)
- "Les Coquêtes récentes de la psychiatrie" (1898)
- "Le crime; causes et remédes" (1899, ingl. keeles "Crime, its Causes and Remedies", Boston, 1911)
- "Lezioni de medicina legale" (1900)
- "Delitti vecchi e delitti nuovi" (1902)
- "After Death – What?" (ingl. keeles, Boston, 1909)
- Hans Kurella, Cesare Lombroso, "A Modern Man of Science", saksa keelest M. E. Paul, (London, 1911)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ""Cesare Lombroso, A Brief Biography", Brain and Mind (1997)". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2020. Vaadatud 8. juunil 2011.
- ↑ ""Cesare Lombroso, the Inventor of Criminal Anthropology", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2013. Vaadatud 30. aprillil 2013.
- ↑ ""The Cesare Lombroso Museum", Museo Criminologico, Italian Ministry of Justice, Department of Penitentiary Administration". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2012. Vaadatud 8. septembril 2012.