Järvamaa: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| (ei näidata 6 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Järva maakond]]}} |
{{See artikkel|räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Järva maakond]]}} |
||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast. |
Sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa [[Alempois]]i muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast. |
||
| 8. rida: | 7. rida: | ||
Tänapäeval on Järvamaa pealinn [[Paide]]. |
Tänapäeval on Järvamaa pealinn [[Paide]]. |
||
==Nimi== |
=== Nimi === |
||
Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'' |
Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "[[järv]]". Nime varased üleskirjutused [[Henriku Liivimaa kroonika]]s esinevad kujul ''Gerwa'', ''Gerwen'' ja ''Gerwia'', kuna [[alamsaksa keel|alamsaksa]] [[ortograafia]] tingib [[eesvokaal]]i ees oleva ''j''-i asendamise ''g''-ga ja tähestikus puuduva ''ä'' märkimise ''e''-na.<ref name="KxcYG" /> Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab [[Enn Tarvel]] kunagiste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal palju soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast [[balti keeled|balti]] sõnast ''jaura'' (''jaura''→''jarva''→''järva''), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja [[venekirveste kultuur]]i (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.<ref name="Tarvel1979" /> |
||
== Ajalugu == |
=== Ajalugu === |
||
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]], kust kirjutati Järvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]].<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" /> |
Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.<ref name="32KMM" /> Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatust]], kust kirjutati Järvamaa 2000 [[adramaa|adramaast]].<ref name="WeVEI" /><ref name="Entsuklopeedia" /> Järvamaa piirnes kirdes [[Virumaa]]ga, läänes [[Harjumaa]]ga, edelas [[Alempois]]iga, lõunas [[Nurmekund|Nurmekunna]] ja [[Mõhu]]ga ning kagus [[Vaiga]]ga.<ref name="iGtvm" /> |
||
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a. |
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm [[muinaskihelkond]]a. |
||
| ⚫ | |||
On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas ehk hilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mitu korda mainitud külas Carethen ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne kihelkond. |
On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas ehk hilisema [[Peetri kirikukihelkond|Peetri]], [[Anna kirikukihelkond|Anna]] ja osalt [[Paide kirikukihelkond|Paide]] kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mitu korda mainitud külas Carethen ehk [[Kareda]] (tõenäoliselt [[Suur-Kareda]]). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne kihelkond. |
||
| 28. rida: | 27. rida: | ||
[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut. |
[[Kristjan Oad]] on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut. |
||
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" /> |
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale [[Lohu Jaanilinn|Loone]] ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis [[Taani]] vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.<ref name="c2cYQ" /> Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" /> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] [[Taani valdused Eestis|taanlaste kätte]], allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1238]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivimaa ordu]] kätte. Paavsti [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]] kui Mõõgavendade ordu järglane [[1238]]. aastal [[Taani valdused Eestis|Taanile]] [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed, [[Revala]], [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] (umbes 12 000 km²). Järvamaa jäi [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]le, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkon]]na [[Tallinna piiskop]]i [[diötsees]]i. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. |
|||
| ⚫ | 1561 alistus Järvamaa [[rüütelkond]] Rootsi kuningale. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai maakond rängalt kannatada, [[Paide piiramine|Paidet piira]]ti ja [[Paide lahing|vallutati]] Liivi sõjas ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõdad]]es korduvalt. [[Rootsi aeg|Rootsi valitsemisajal]] alates aastast [[1584]], kui moodustati [[Eestimaa hertsogond]], Järvamaa sai ka üheks Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e Eestimaa kubermangu maakondadest. Järvamaa maakonnalinn oli [[Paide]]. |
||
| ⚫ | |||
[[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|left|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Järvamaa, 1680]] |
|||
Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe [[linnus]]eid. Ainus kindlamalt [[noorem rauaaeg|nooremasse rauaaega]] dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas [[Jäneda linnus|Jänedal]]. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.<ref name="Latti" /><ref name="5kZKk" /> |
|||
Järvamaal asusid [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]]: (rootsi keeles ''[[Türi kihelkond|Turgel]], [[Peetri kihelkond|Emmern (S. Petri)]], [[Anna kihelkond|S. Annæ]], [[Koeru kihelkond|Koyre eller Koyker (S. Mariæ-Magdalenæ)]], [[Järva-Jaani kihelkond|Keiting (S. Johannis)]], [[Järva-Madise kihelkond|Kullenbeck eller Goldenberg (S. Matthæi)]], [[Ambla kihelkond|Ampel (S. Mariæ)]]), [[Kihelkond|kihelkon]]nad<ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4 Fögderiindelningen i Estland och Livland. II. Wiek], Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 631</ref>. |
|||
| ⚫ | Põhjasõja järel Venemaa keisririigi võimu ajal moodustati Järvamaast [[Paide kreis]], [[Kreisilinn|kreisilinn]] Paidega. 1805 ja 1858 toimusid Paide kreisis talurahvarahutused ning 1860. aastail levis [[ümberasumisliikumine]]. [[Talude päriseksostmine|Talude hulgaline päriseksostmine]] algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis. |
||
| ⚫ | |||
Järvamaa alistus [[1218]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopile]], langes [[1220]] taanlaste kätte, allus [[1227]] [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade ordule]] ja läks [[1228]] [[Stensby leping]]u alusel [[Liivi ordu]] kätte. [[1265]] ehitati Järvamaa ja muistse [[Alempois]]i piirialale [[Paide ordulinnus]]. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. |
|||
| ⚫ | Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati [[Järva maakond|Järva maakonna]] komissariks [[Aleksander Veiler]]. Samuti valiti [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], kuhu kuulusid: [[Johannes Kreideberg]], [[Alfred Kleitzmann]], [[Elsa Tamberg]], [[Jaan Kuudeviita]], [[Tõnis Käsebier]], [[Johannes Pahlberg]], [[Jüri Söödor]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihkel Kask]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Richard Janson]]<ref name="MSIKW" /> |
||
| ⚫ | |||
== Järva/Paide kreis == |
|||
{{vaata|Paide kreis}} |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Venemaal määrati [[Järva maakond|Järva maakonna]] komissariks [[Aleksander Veiler]]. Samuti valiti [[Järvamaa Maakonnanõukogu]], kuhu kuulusid: [[Johannes Kreideberg]], [[Alfred Kleitzmann]], [[Elsa Tamberg]], [[Jaan Kuudeviita]], [[Tõnis Käsebier]], [[Johannes Pahlberg]], [[Jüri Söödor]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihkel Kask]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Richard Janson]]<ref name="MSIKW" /> |
||
[[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]]. |
[[28. veebruar]]il 1918 toimus [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa vägede]] ja [[punakaart]]laste vahel [[Orina lahing]]. |
||
| 65. rida: | 62. rida: | ||
<ref name="c2cYQ">[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref> |
<ref name="c2cYQ">[[Kristjan Oad]], Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, ''Juridica'' 2012, IV, lk 151–158.</ref> |
||
<ref name="5kZKk">Tõnisson, lk 314–315, 404</ref> |
<ref name="5kZKk">Tõnisson, lk 314–315, 404</ref> |
||
<ref name="MSIKW">[http://jol.cma.ee/?action=article&CatID=514&ArtID=548 Teel iseseisvusele ]</ref> |
<ref name="MSIKW">[http://jol.cma.ee/?action=article&CatID=514&ArtID=548 Teel iseseisvusele ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |
||
}} |
}} |
||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
*{{ |
*{{Cite book|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 86–95 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA86,M1}} |
||
*{{ |
*{{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 24 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA24,M1}} |
||
* Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10. |
* Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
*[http://www.mois.ee/jarva/ Ajaloolise Järvamaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] |
*[http://www.mois.ee/jarva/ Ajaloolise Järvamaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] |
||
*[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/fd3b456c-060b-427f-95b8-ba8732907b23/content Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische 2eit bis zur Absassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienslrollen Estlands.], Baltischen Historikertag 1912 gewidmet von der Gesellschaft zur Erhaltung der Altertümer Jerwens, Reval, 1912. |
|||
{{EST1920}} |
{{EST1920}} |
||
{{Eesti muinasmaakonnad}} |
{{Eesti muinasmaakonnad}} |
||
Viimane redaktsioon: 1. september 2024, kell 13:33
|
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit Järva maakond |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid ja tähtsamaid maakondi Kesk-Eestis. See kujunes enne 13. sajandit.
Sellest lääne poole jäävad alad ei kuulunud muistse Järvamaa koosseisu, vaid olid osa Alempoisi muinaskihelkonnast ehk väikemaakonnast.
Tänapäeval on Järvamaa pealinn Paide.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Järvamaa nime algupära nähakse sõnas "järv". Nime varased üleskirjutused Henriku Liivimaa kroonikas esinevad kujul Gerwa, Gerwen ja Gerwia, kuna alamsaksa ortograafia tingib eesvokaali ees oleva j-i asendamise g-ga ja tähestikus puuduva ä märkimise e-na.[1] Järvamaa nime näilist sobimatust maakonna järvevähesusega seletab Enn Tarvel kunagiste loodusolude ja sõna "järv" algkuju eri tähendusega. Tuhandeid aastaid tagasi oli Järvamaal palju soid, lodusid ja padusid. Tarveli hinnangul on sõna "järv" laenatud liigniiskeid alasid tähistavast balti sõnast jaura (jaura→jarva→järva), samal ajal kui järvi võidi kunagi märkida hoopis sõnaga "vesi". Nime tekkeajaks pakub Tarvel välja venekirveste kultuuri (ja baltlaste) Baltikumi jõudmise aega. Keele ja geograafia järgi oletatakse, et see oli umbes 3000–4000 aastat tagasi.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arheoloogiliste leidude põhjal oli muinasaja lõpu Järvamaa lähedane Ranniku-Eesti kultuurialale.[3] Maakonnas oli 13. sajandi alguses palju põlispõlde ja võrdlemisi tihe asustus. See ilmneb Taani hindamisraamatust, kust kirjutati Järvamaa 2000 adramaast.[4][5] Järvamaa piirnes kirdes Virumaaga, läänes Harjumaaga, edelas Alempoisiga, lõunas Nurmekunna ja Mõhuga ning kagus Vaigaga.[6]
Järvamaal oli 13. sajandi alguses Taani hindamisraamatu andmetel kolm muinaskihelkonda.
On arvatud, et üks neist kihelkondadest paiknes maakonna lääneosas ehk hilisema Peetri, Anna ja osalt Paide kirikukihelkonna alal. Täpsemalt paiknes Järvamaa Henriku Liivimaa kroonikas mitu korda mainitud külas Carethen ehk Kareda (tõenäoliselt Suur-Kareda). Kareda oli Järvamaa keskus. Kroonikast selgub, et sinna jooksid kokku teed kogu maakonnast ja Paide kihelkond oli Järvamaal keskne kihelkond.
Arvati, et teine kihelkond paiknes maakonna idaosas ehk hilisema Järva-Jaani ja Koeru kirikukihelkonna alal.
Kolmandat kihelkonda asukohaks arvati Järvamaa põhjaos ehk hilisema Ambla ja Järva-Madise kirikukihelkonna territooriumil.[7][8]
Liivimaa Henriku kroonika kohaselt kutsuti üht Virumaaga külgnevat kihelkonda Loppegundeks.[9] Paul Johanseni arvates viitas see nimi Järvamaa idaosas (Järva-Jaani ja Koeru alal) olnud kihelkonnale, ta pakkus nimevariandiks Lõpekonna.[2]
Alternatiivse kihelkondadeks jagunemise on esitanud Enn Tarvel. Lähtudes seisukohast, et kihelkonnad said tavaliselt nime mõne küla järgi, seostab ta Loppegunde muinaskihelkonda Amblas asunud Leppe küla (tänapäeval Läpi) ja Leppede mõisaga (hiljem Lehtse). Tarvel arvab, et Loppegunde hõlmas Ambla ja Koeru kirikukihelkonna territooriumi. Johanseni Lõpekonna tõlgendust nimetab ta seejuures "kvaasietümoloogiliseks nimeseletuseks", millel teaduslikkusele pretendeerivates kirjutistes ei tohiks kohta olla. Ülejäänud kahe muinaskihelkonna tuumikala ühtis Tarveli hinnangul hilisema Peetri ja Koeru kirikukihelkonnaga.[2]
Kristjan Oad on oletanud, et Kareda ülikute võimu alla kuulus lisaks oma kihelkonnale ka põhjapoolne kihelkond (Loppegunde), sest kui Karedal nõustuti ristiusku vastu võtma, ei sõlmitud Loppegundes uut ristimislepingut.
Järvamaa läänepoolse kihelkonna paigutab Oad Harjumaale Loone ülikute võimualasse, sest osa järvalasi käis Taani vastu võitlemas ja nende lähim Taani suhtes vaenulikkust üles näidanud keskus oli Loonel.[10] Muinasaja lõpu Järvamaalt on teada suhteliselt vähe linnuseid. Ainus kindlamalt nooremasse rauaaega dateeritud linnus asus maakonna põhjaosas Jänedal. Rahvatraditsioonis on linnamägedeks peetud veel teisigi kohti, kuid ei ole leitud märke linnuste olemasolust. Samas on neid arheoloogiliselt vähe uuritud.[8][11]
Kesk- ja uusaeg Järvamaal
[muuda | muuda lähteteksti]Järvamaa alistus 1218 Riia piiskopile, langes 1220 taanlaste kätte, allus 1227 Mõõgavendade ordule ja läks 1238 Stensby lepingu alusel Liivimaa ordu kätte. Paavsti legaadi Modena Wilhelmi (Modena Guillemuse) osavõtul sõlmitud Stensby lepingu kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik Liivi ordu kui Mõõgavendade ordu järglane 1238. aastal Taanile Tallinna, Rakvere ja Narva linnused, Revala, Harjumaa ja Virumaa (umbes 12 000 km²). Järvamaa jäi Liivi ordule, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopi diötseesi. 1265 ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi piirialale Järva foogtkonna Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis.
1561 alistus Järvamaa rüütelkond Rootsi kuningale. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada, Paidet piirati ja vallutati Liivi sõjas ja Poola-Rootsi sõdades korduvalt. Rootsi valitsemisajal alates aastast 1584, kui moodustati Eestimaa hertsogond, Järvamaa sai ka üheks Rootsi Läänemereprovintside Eestimaa kubermangu maakondadest. Järvamaa maakonnalinn oli Paide.
Järvamaal asusid Rootsi valitsusajal: (rootsi keeles Turgel, Emmern (S. Petri), S. Annæ, Koyre eller Koyker (S. Mariæ-Magdalenæ), Keiting (S. Johannis), Kullenbeck eller Goldenberg (S. Matthæi), Ampel (S. Mariæ)), kihelkonnad[12].
Põhjasõja järel Venemaa keisririigi võimu ajal moodustati Järvamaast Paide kreis, kreisilinn Paidega. 1805 ja 1858 toimusid Paide kreisis talurahvarahutused ning 1860. aastail levis ümberasumisliikumine. Talude hulgaline päriseksostmine algas 1880. aastatel, varem kui mujal Põhja-Eestis.
Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal määrati Järva maakonna komissariks Aleksander Veiler. Samuti valiti Järvamaa Maakonnanõukogu, kuhu kuulusid: Johannes Kreideberg, Alfred Kleitzmann, Elsa Tamberg, Jaan Kuudeviita, Tõnis Käsebier, Johannes Pahlberg, Jüri Söödor, Kustas Kotsar, Mihkel Kask, Jakob Sõnajalg, Richard Janson[13]
28. veebruaril 1918 toimus Saksa vägede ja punakaartlaste vahel Orina lahing.
Pikemalt artiklis Järva maakond
26. septembril 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse, millega muudeti endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.
- Pikemalt artiklis Paide rajoon
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Enn Tarvel. Järvamaa alguloost. Keel ja Kirjandus, 1979, 1, lk 31–35
- ↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 251
- ↑ Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 401
- ↑ Järva maakond, Eesti entsüklopeedia 12, 2003; muudetud 2011
- ↑ Andres Adamson. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis, lk 9–10 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
- ↑ Tõnisson, lk 403–404
- ↑ 8,0 8,1 Priit Lätti. Asustuspildist muinasaegsel Järvamaal – asustuskeskused ja linnused. Mäetagused. 2005, 28
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Peatükk XXIV 5, kommentaar 24, lk 216–217
- ↑ Kristjan Oad, Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit, Juridica 2012, IV, lk 151–158.
- ↑ Tõnisson, lk 314–315, 404
- ↑ Johan Axel Almquist, Fögderiindelningen i Estland och Livland. II. Wiek, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 631
- ↑ Teel iseseisvusele [alaline kõdulink]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 86–95.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 24.
- Järvamaa valdade tulud-kulud 678.148 krooni. Järva Teataja, nr 68, lk 10.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ajaloolise Järvamaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
- Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische 2eit bis zur Absassung der ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienslrollen Estlands., Baltischen Historikertag 1912 gewidmet von der Gesellschaft zur Erhaltung der Altertümer Jerwens, Reval, 1912.