Lihula linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 5. oktoober 2024, kell 23:10

Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal. Selle varemed jäävad nüüdisajal Pärnu maakonda Lääneranna valda Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele).^[1]

Ajalugu

Linnuse kultuurikihist saadud varaseimad dateeringud pärinevad 1. aastatuhande teisest poolest.^[2] 13. sajandi alguses asus Lihula linnus Lihula muinaskihelkonnas^[3] ja oli mitmete hinnangute järgi üks peamisi keskusi Eestimaa lääneosas^[4] või isegi kogu Eestimaal.^[5] Linnus kaitses olulist sadamakohta^[4] ja selle tähtsusele osutab ka asjaolu, et kui Riia piiskop Albert pühitses 1211. aastal Eestimaa piiskopiks Theoderichi, senise Dünamünde kloostri abti,^[6] siis kavandati ta tulevase piiskopkonna keskust Lihulasse ja teda nimetati dokumentides ka Lihula piiskopiks.^[7]

Henriku Liivimaa kroonika teatel tegi riialaste (Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu), latgalite ja liivlaste vägi 1218. aastal rüüsteretke Läänemaale, mille järel kõikide sealsete kihelkondade vanemad sõlmisid nendega rahu, lubades end ristida lasta, iga-aastast maksu tasuda ja pantvange anda^[8] 1219. aastal määras piiskop Albert ametisse uue Lihula (Eestimaa) piiskopi Hermanni. 1220. aastal maabus (arvatavasti Revalasse tunginud Taani kuningaga kooskõlastatult) Läänemaal Rootsi kuninga Johan I vägi, hõivas Lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist. Teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased, kelle jaoks oli Läänemaa lähima naabrina otseselt nende huvi- ja mõjupiirkonda kuuluv ala. Augustis piirasid nad sisse ja süütasid põlema Lihula linnuse ning purustasid sealt välja tunginud Rootsi väe. Üsna tõenäoline on, et Lihula lahingust võtsid osa ka läänemaalased. Läti Henriku sõnul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vähesed jõudsid Tallinnasse taanlaste juurde pageda.^[4]^[9]^[10]

1224. aastal, pärast Eestimaa mandriosa lõplikku allutamist riialaste ja Taani võimule, määrati Eestimaa piiskopi Hermanni valitsemise alla Ugandi. Kuigi Läänemaa koos Lihulaga läks Riia piiskopile, jätkati mõnda aega Hermanni kutsumist Lihula piiskopiks. Hermanni ametinimetus muudeti Tartu piiskopiks 1235. aastal. Aastatel 1234–1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi residentsiks.^[11]

Lihula kivilinnus ehitati Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu poolt aastail 1238–1242. Ülejäänud Lossimäe seljandikust eraldas linnust poolümar vallikraav. Lossimäe põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks. Alates 1238. aastast jagas piiskop linnust orduga, kusjuures värav ja väravatorn jäid piiskopi sõdalaste kontrolli alla ning ordu kohustus oma poolele torni mitte rajama. Sellest hoolimata oli Lihula 1241–1247 Liivi ordu komtuurkonna keskuseks. Lõuna poolt ümbritsesid linnust oma kraavidega kaks hilisemat kontsentrilist eeslinnust. Linnuse kõige ohustatumat ja ringvalliga piiratud lõunakülge tugevdati teadmata ajal rajatud eeslinnus, mida 16. sajandil kindlustati veel kahe muldbastioni ja vallikraavidega.

1298. aastal Liivimaa kodusõja raames Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, ordu vallutas Lihula linnuse, kus parajasti viibis Saare-Lääne piiskop Konrad I ja Koluvere linnuse, mis jäi selle valdusse mitmeks aastaks. Piiskop võeti vangi ja Lihula Eliisabeti kirik hävitati. Sisetülide käigus Koluvere linnus hävitati. Ordult saadi maad tagasi alles pärast paavsti esindaja järjekordset sekkumist 1302. aastal.

Põhjamaade seitsmeaastases sõjas, 1563 vallutasid rootslased Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad. 4. augustil 1563 vallutas Rootsi väepealik Åke Bengtsson Färla Haapsalu Rootsile, toomkirik rüüstati ja vaimulikud kihutati minema. Rootsi alla läksid ka Lihula ja Koluvere lossid.

1567 sai Lihula linnuse valitsejaks Rootsi Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja väliooberst Klaus Kursell (hukati 1570). Kahekümneviieaastases sõjas 1575. aasta Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke ajal Saare- ja Läänemaale, vallutasid venelased Koluvere, Lihula ja Vigala lossid ja Haapsalu linnuse. Liivi sõjas linnus purustati ning seda ei taastatud enam. Linnust mainiti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui Moskva suurvürstiriik loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.

Rootsi Johan III Eestimaa hertsogkond jagunes seitsmeks linnuselääniks: Tallinna linnuselään, Paide linnuselään, Rakvere linnuselään, Narva linnuselään, Haapsalu linnuselään, Koluvere linnuselään ja Lihula linnuselään, mida juhtisid asehaldurid.

1586–1589 oli Rootsi kuninga (1568–1592) Johan III Eestimaa hertsogkonna Lihula foogt Gerhard Dönhoff, kes oli ka aastatel 1590–1599 Haapsalus Rootsi kuninga Johan III ja Poola-Rootsi kuninga Zygmunt III Waza asehaldur (saksa k. Hauptmann auf Hapsal und Leal^[12] ja Lihula kastellaan, kuna Zygmunt III Waza valiti 1587. aastal Rzeczpospolita kuningaks ja isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.

1596 aastal oli Lihula linnusepealik Nils Thomasson^[13].

Tänapäev

Praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud ja konserveeritud.

Viited

↑ Lihula linnus. Eesti entsüklopeedia
↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 41
↑ Enn Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Marika Mägi. Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Lk 328
↑ Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 146–147
↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 4, lk 122–123
↑ Vahtre 1990, lk 85
↑ Henriku Liivimaa kroonika, XXI 5, lk 182–183
↑ Vahtre 1990, lk 146–147
↑ Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 3, lk 214–215
↑ Tiina Kala. Piiskopkonnad ja toomkapiitlid, teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 84
↑ Jakob Koit, ESTNISCHE BAUERN ALS KRIEGER WÄHREND DER KÄMPFE IN LIVLAND 1558-1611, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 4, jaanuar 1966, lk 33
↑ Lihula Sundstrasse(1831), Lihula Tallinna mnt 1, Lihula, Eesti Ajaloomuuseumi Kinnistute register

Välislingid

[1] Lihula linnus. Eesti entsüklopeedia

[2] Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 41

[3] Enn Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292

[Magi-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Marika Mägi. Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. Lk 328

[5] Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 146–147

[6] Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 4, lk 122–123

[7] Vahtre 1990, lk 85

[8] Henriku Liivimaa kroonika, XXI 5, lk 182–183

[9] Vahtre 1990, lk 146–147

[10] Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 3, lk 214–215

[11] Tiina Kala. Piiskopkonnad ja toomkapiitlid, teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 84

[12] Jakob Koit, ESTNISCHE BAUERN ALS KRIEGER WÄHREND DER KÄMPFE IN LIVLAND 1558-1611, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 4, jaanuar 1966, lk 33

[13] Lihula Sundstrasse(1831), Lihula Tallinna mnt 1, Lihula, Eesti Ajaloomuuseumi Kinnistute register

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Lihula linnus.JPG‎|thumb|Linnuse lõunamüür]]
+[[Fail:Lihula linnuse varemed.jpg|pisi|Lihula linnuse varemed]]
-[[Pilt:Lihula väravaehitised.JPG‎|thumb|Linnuse väravamüürid]]
+[[Pilt:Lihula linnus 4.jpg|thumb|Linnuse lõunamüür]]
-[[Pilt:Lihula 1220 mälestuskivi.JPG|thumb|8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk]]
+[[Pilt:Lihula väravaehitised.JPG|thumb|Linnuse väravamüürid]]
+[[Pilt:Lihula 1220 mälestuskivi.JPG|thumb|8. augustil 1220. aastal peetud [[Lihula lahing]]u mälestusmärk]]
-'''Lihula linnus''' asus [[Läänemaa]]l, nüüdisajal asuvad linnuse varemed [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lihula vald|Lihula vallas]] [[Lihula]] linnas.
+'''Lihula piiskopilinnus'''([[saksa keel]]es ''Bischofsburg Leal'') oli linnus ajaloolisel [[Läänemaa]]l. Selle varemed jäävad nüüdisajal Pärnu maakonda Lääneranna valda [[Lihula]] linnas asuvale [[paas|paekõrgendiku]] [[neemik]]ule ([[Lihula Lossimägi|Lihula Lossimäele]]).<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lihula_linnus Lihula linnus.] [[Eesti entsüklopeedia]]</ref>
+== Ajalugu ==
-Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal. Linnust ümbritsevast maastikust kerkiva mäeseljandiku tipul. Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav. Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks.
+Linnuse [[kultuurikiht|kultuurikihist]] saadud varaseimad dateeringud pärinevad 1. aastatuhande teisest poolest.<ref>[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 41</ref> 13. sajandi alguses asus Lihula linnus [[Lihula muinaskihelkond|Lihula muinaskihelkonnas]]<ref>[[Enn Tarvel]]. Läänemaa seitse kihelkonda. ''Keel ja Kirjandus'' 1971, nr 5, lk 292</ref> ja oli mitmete hinnangute järgi üks peamisi keskusi Eestimaa lääneosas<ref name=Magi>[[Marika Mägi]]. [https://web.archive.org/web/20150630023259/https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 328</ref> või isegi kogu Eestimaal.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 146–147</ref> Linnus kaitses olulist [[sadam]]akohta<ref name=Magi /> ja selle tähtsusele osutab ka asjaolu, et kui [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] pühitses 1211. aastal Eestimaa piiskopiks [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderichi]], senise [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]i,<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV 4, lk 122–123</ref> siis kavandati ta tulevase piiskopkonna keskust Lihulasse ja teda nimetati dokumentides ka [[Lihula piiskop]]iks.<ref>Vahtre 1990, lk 85</ref>
+[[Henriku Liivimaa kroonika]] teatel tegi riialaste (Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]]), [[latgalid|latgalite]] ja [[liivlased|liivlaste]] vägi 1218. aastal rüüsteretke Läänemaale, mille järel kõikide sealsete kihelkondade vanemad sõlmisid nendega rahu, lubades end [[ristimine|ristida]] lasta, iga-aastast maksu tasuda ja pantvange anda<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXI 5, lk 182–183</ref> 1219. aastal määras piiskop Albert ametisse uue Lihula (Eestimaa) piiskopi [[Hermann (Eestimaa piiskop)|Hermanni]]. 1220. aastal maabus (arvatavasti [[Lindanise lahing|Revalasse tunginud]] [[Taani kuningriik|Taani]] kuningaga kooskõlastatult) Läänemaal [[Rootsi]] kuninga [[Johan I]] vägi, hõivas Lihula linnuse ja alustas maakonnas riialaste vastuseisust hoolimata ristimist ja kirikute ehitamist. Teravamalt reageerisid rootslaste tulekule saarlased, kelle jaoks oli Läänemaa lähima naabrina otseselt nende huvi- ja mõjupiirkonda kuuluv ala. Augustis piirasid nad sisse ja süütasid põlema Lihula linnuse ning purustasid sealt välja tunginud Rootsi väe. Üsna tõenäoline on, et [[Lihula lahing]]ust võtsid osa ka läänemaalased. [[Läti Henrik]]u sõnul langes peaaegu 500 rootslast ja vaid vähesed jõudsid [[Tallinn]]asse taanlaste juurde pageda.<ref name=Magi /><ref>Vahtre 1990, lk 146–147</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 3, lk 214–215</ref>
-Praegu '''Lihula lossimäena''' tuntud [[paas|pae]][[neemik]] on olnud kindlustatud juba [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] lõpus, kui ta oli muistse [[Läänemaa]] keskuseks.
+. aastal, pärast Eestimaa mandriosa lõplikku allutamist riialaste ja Taani võimule, määrati Eestimaa piiskopi Hermanni valitsemise alla [[Ugandi]]. Kuigi Läänemaa koos Lihulaga läks Riia piiskopile, jätkati mõnda aega Hermanni kutsumist Lihula piiskopiks. Hermanni ametinimetus muudeti [[Tartu piiskop]]iks 1235. aastal. Aastatel [[1234]]–[[1251]] oli Lihula [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[piiskop]]i residentsiks.<ref>[[Tiina Kala]]. ''Piiskopkonnad ja toomkapiitlid'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu 2012. Lk 84</ref>
-Aastal [[1211]] määras [[Riia peapiiskop]] [[Albert von Buxhövden|Albert]] [[Lihula piiskop]]iks hiljem ka [[Eestimaa piiskop]]iks [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]i [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich'i]] kelle residensiks, peale selle vallutamist [[Mõõgavendade ordu]] poolt, pidi saama Lihula linnus, kui Läänemaa keskus.
+Lihula kivilinnus ehitati Saare-Lääne piiskopi ja [[Liivi ordu]] poolt aastail 1238–1242. Ülejäänud Lossimäe seljandikust eraldas linnust poolümar vallikraav. Lossimäe põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks. Alates [[1238]]. aastast jagas piiskop linnust orduga, kusjuures värav ja väravatorn jäid piiskopi sõdalaste kontrolli alla ning ordu kohustus oma poolele torni mitte rajama. Sellest hoolimata oli Lihula [[1241]]–[[1247]] Liivi ordu [[komtuurkond|komtuurkonna]] keskuseks. Lõuna poolt ümbritsesid linnust oma kraavidega kaks hilisemat kontsentrilist eeslinnust. Linnuse kõige ohustatumat ja ringvalliga piiratud lõunakülge tugevdati teadmata ajal rajatud [[eeslinnus]], mida [[16. sajand]]il kindlustati veel kahe muld[[bastion]]i ja [[vallikraav]]idega.
-[[Piiskop Albert]] nimetas 1220. aastal uueks Lihula ja Eestimaa piiskopiks oma venna [[Hermann von Buxhövden|Hermanni]].
+[[1298]]. aastal [[Liivimaa kodusõda (1297–1330)|Liivimaa kodusõja]] raames Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, ordu vallutas Lihula linnuse, kus parajasti viibis Saare-Lääne piiskop [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]]e, mis jäi selle valdusse mitmeks aastaks.  Piiskop võeti vangi ja [[Lihula Eliisabeti kirik]] hävitati. Sisetülide käigus Koluvere linnus hävitati. Ordult saadi maad tagasi alles pärast paavsti esindaja järjekordset sekkumist [[1302]]. aastal.
-[[1220]]. aasta [[Lihula lahing]]us vallutasid muistsete eestlaste linnuse rootslased, aga juba samal aastal kihutasid saarlased nad minema ning põletasid puitlinnuse maha.
+[[Pilt:Lihula linnus.jpg|pisi|Samuel Waxelbergi joonistused (1683). Linnusepoolse eeslinnuse ([[Samuel Waxelberg]]i) plaanil oli veel 17. sajandil kaks vanaitaalia bastioni. Teine neist kasutati hiljem ära vallikraavi täiteks.]]
+[[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastases sõjas]], 1563 vallutasid rootslased [[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]], [[Läänemaa]] ja poole [[Saaremaa]]st, endised [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad. 4. augustil 1563  vallutas Rootsi väepealik  [[Åke Bengtsson Färla]] Haapsalu Rootsile, toomkirik rüüstati ja vaimulikud kihutati minema. Rootsi alla läksid ka Lihula ja [[Koluvere loss]]id.
+[[1567]] sai Lihula linnuse valitsejaks Rootsi Idamere (Balti) provintside ülemjuhataja väliooberst [[Klaus Kursell]] (hukati 1570). [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] 1575. aasta Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke ajal [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saare-]] ja [[Läänemaa]]le, vallutasid venelased [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere]], Lihula ja [[Vigala vasallilinnus|Vigala loss]]id ja [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu linnus]]e. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] linnus purustati ning seda ei taastatud enam. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui [[Moskva suurvürstiriik]] loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
-Aastatel [[1234]]–[[1251]] oli Lihula [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[piiskop]]i residentsiks. Lihula kivilinnus ehitati Saare-Lääne piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt aastail 1238-1242. Alates [[1238]]. aastast jagas piiskop linnust orduga, kusjuures värav ja väravatorn jäid piiskopi sõdalaste kontrolli alla ning ordu kohustus oma poolele torni mitte rajama. Sellest hoolimata oli Lihula [[1241]]–[[1247]] Liivi ordu [[komtuurkond|komtuurkonna]] keskuseks. Kuni 1251. aastani oli Lihula ühtlasi ka Saare-Lääne piiskopi residents.
+[[Pilt:Lihula linnuse asendiplaan.jpg|pisi|300px|Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: [[Carl Faehlmann]]]]
+[[Pilt:Lihula linnuse varemed, C. Faehlmann.jpg|pisi|300px|Linnuse vaade lõunast 19. sajandil. Autor: [[Carl Faehlmann]]]]
+Rootsi [[Johan III]] [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkond]] jagunes seitsmeks [[linnuselään]]iks: [[Tallinna linnuselään]], [[Paide linnuselään]], [[Rakvere linnuselään]], [[Narva linnuselään]], [[Haapsalu linnuselään]], [[Koluvere linnuselään]] ja [[Lihula linnuselään]], mida juhtisid [[asehaldur]]id.
+–1589 oli Rootsi kuninga (1568–1592) [[Johan III]] [[Eestimaa hertsogkond#Hertsogkond Rootsi kuningriigis|Eestimaa hertsogkonna]] [[Lihula lossilään|Lihula]] [[foogt]] [[Gerard Denhoff|Gerhard Dönhoff]], kes oli ka aastatel 1590–1599  Haapsalus Rootsi kuninga [[Johan III]] ja Poola-Rootsi kuninga [[Zygmunt III Waza]] [[Haapsalu asehaldurite loend|asehaldur]] (saksa k. ''Hauptmann auf Hapsal und Leal''<ref>[[Jakob Koit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1966/01/0/6 ESTNISCHE BAUERN ALS KRIEGER WÄHREND DER KÄMPFE IN LIVLAND 1558-1611], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 4, jaanuar 1966, lk 33</ref> ja Lihula [[kastellaan]], kuna Zygmunt III Waza valiti 1587. aastal [[Rzeczpospolita]] kuningaks ja isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.
-Lõuna poolt ümbritsevad linnust oma kraavidega kaks hilisemat kontsentrilist eeslinnust.
-Linnuse kõige ohustatumat ja ringvalliga piiratud lõunakülge tugevdati teadmata ajal rajatud [[eeslinnus]], mida [[16. sajand]]il kindlustati veel kahe muld[[bastion]]i ja [[vallikraav]]idega.
-Linnusepoolse eeslinnuse ([[Samuel Waxelberg]]i) plaanil oli veel 17. saj. kaks vanaitaalia bastioni. Teine neist kasutati hiljem ära vallikraavi täiteks.
+aastal oli Lihula linnusepealik Nils Thomasson<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16508 Lihula Sundstrasse(1831), Lihula Tallinna mnt 1, Lihula], Eesti Ajaloomuuseumi Kinnistute register</ref>.
-Linnus purustati [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ning seda ei taastatud enam. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
+[[Pilt:Lihula linnuse üldvaade.jpg|pisi|400px]]
+[[Pilt:Lihula linnusemägi.jpg|pisi|400px|Lihula linnuse mäeseljandik]]
+== Tänapäev ==
 Praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud ja konserveeritud.
 <gallery>
-Pilt:Lihula linnuse asendiplaan.jpg|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist.<br /><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>
+Lihula linnus 5.jpg
-Pilt:Lihula linnuse varemed.jpg|Linnuse vaade lõunast [[19. sajand]]il.<br /><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>
+Lihula linnuse varemed1.jpg
-Pilt:Lihula linnusemägi.jpg|Lihula linnuse mäeseljandik
-Pilt:Lihula 2.JPG‎|Linnuse läänemüür
 </gallery>
-==Välislingid==
+== Viited ==
+{{viited}}
-{{kultuurimälestis|ID=15476}}
-*[http://62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/024/001.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Lihula linnuse ja ümbruskonna plaan 1683. aastast]
+== Välislingid ==
-*[http://62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/024/002.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Lihula linnuse ja ümbruskonna vaated 1683. aastast]
+{{commonskat|Lihula Castle}}
-*[http://muuseum.lihula.ee/?page=1004&lang=&selected=3627 Lihula linnusemägi]
+* {{kultuurimälestis|ID=15476}}
-*[http://www.postimees.ee/111107/esileht/siseuudised/294722.php?arheoloogid-leidsid-lihula-linnusemae-seest-keerdtrepi Lihula linnusemäele jõudnud veetrassi kaevetööd paljastasid arheoloogidele keskaegsed müürid ja keerdtrepiga keldri]
+* [http://www.estonia360.ee/lihula_linnus/ Lihula linnuse aeropanoraam (aerofoto).]
-*[http://www.postimees.ee/111107/esileht/siseuudised/291969.php Arheoloogid leidsid Lihulast keskaegse kloostri müürid]
+* [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0012391_00001 Rootsi Riigiarhiiv: Samuel Waxelbergi Lihula linnuse ja ümbruskonna plaan 1683. aastast]
+* [https://www.postimees.ee/1725483 Lihula linnusemäele jõudnud veetrassi kaevetööd paljastasid arheoloogidele keskaegsed müürid ja keerdtrepiga keldri]
+* [https://www.postimees.ee/1720173 Arheoloogid leidsid Lihulast keskaegse kloostri müürid]
+{{koord|NS=58.694384|EW=23.838780|type=landmark|region=EE}}
 [[Kategooria:Eesti linnused]]
-[[Kategooria:Lihula vald]]
+[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]
+[[Kategooria:Lääneranna vald]]
 [[Kategooria:Lihula komtuurkond]]
 [[Kategooria:Pärnu komtuurkond]]