Korporatsioon Amicitia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 95. rida: | 95. rida: | ||
Korp! Amicitia tekkel on sirelilillast sametist põhjaga, mille keskel on rosett ehk ornament-tikand. See sümboliseerib korp!-i asutajaliikmeid. Rosetil on kujutatud numbrit 12, mida on ringis ühe joonega ühendatud 12 korral. Roseti keskel on korp! Amicitia vääntaäht. Sirelilillat põhja ümbritsevad tumeroheline ning kuldne värviriba. Rebastekkel on must ning selle küljele on kinnitatud hõbedane vääntäht. |
Korp! Amicitia tekkel on sirelilillast sametist põhjaga, mille keskel on rosett ehk ornament-tikand. See sümboliseerib korp!-i asutajaliikmeid. Rosetil on kujutatud numbrit 12, mida on ringis ühe joonega ühendatud 12 korral. Roseti keskel on korp! Amicitia vääntaäht. Sirelilillat põhja ümbritsevad tumeroheline ning kuldne värviriba. Rebastekkel on must ning selle küljele on kinnitatud hõbedane vääntäht. |
||
Lisaks värvidele kasutab korporatsioon Amicitia välismärkidel sirklit ehk vääntähte, mis moodustub tähekombinatsioonist V-C-F-C-A. Need on algustähed hüüdest „Vivat, crescat, floreat corporatio Amicitia!” (ld k ’Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Amicitia!’). Värve ning vääntähte kasutab korp! Amicitia näiteks ehetel ja trükistel. <ref name=" |
Lisaks värvidele kasutab korporatsioon Amicitia välismärkidel sirklit ehk vääntähte, mis moodustub tähekombinatsioonist V-C-F-C-A. Need on algustähed hüüdest „Vivat, crescat, floreat corporatio Amicitia!” (ld k ’Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Amicitia!’). Värve ning vääntähte kasutab korp! Amicitia näiteks ehetel ja trükistel. <ref name="Kodul" /> |
||
Puutumatu sümboolika alla kuuluvad korp! Amicitia lipud, vapp, värvi- ning rebasteklid ning värvilindid. Samuti pole korp!-i mittetäieõiguslikel liikmetel luba puutuda korp!-i eestseisuse mööblit. |
Puutumatu sümboolika alla kuuluvad korp! Amicitia lipud, vapp, värvi- ning rebasteklid ning värvilindid. Samuti pole korp!-i mittetäieõiguslikel liikmetel luba puutuda korp!-i eestseisuse mööblit. |
||
Redaktsioon: 16. veebruar 2011, kell 13:28
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
| Korporatsioon Amicitia | |
|---|---|
 | |
| Korporatsioon Amicitia vapp | |
| Asutatud | 21.november 1924, Tartu |
| Värvid | sirelililla-tumeroheline-kuldne |
| Lipukiri | Per aspera ad astra (ldk "Läbi raskuste tähtede poole") |
| Liige | amica |
Korporatsioon Amicitia (lühendatult Korp! Amicitia, samuti C!A! ) on 1924. aastal asutatud ja Tartus tegutsev eesti naisüliõpilasi ühendav korporatsioon, mis on ühtlasi ka noorim naiskorporatsioon Eestis.
Tegevus ja eesmärgid
Korp! Amicitia eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaimselt, kultuuriliselt ja kehaliselt, pidades sealjuures oluliseks naiselikkust, töökust ja vaimuvabadust, nõudes igalt oma liikmelt sõbralikkust, ausust ja otsekohesust. Üliõpilaskorporatsioonina panustatakse akadeemilise ühtekuuluvustunde tugevdamisse, õpetatakse oma liikmeid rahvuslikult mõtlema ja tegutsema. Oma tegevuses jääb korp! Amicitia apoliitiliseks.
Ajalugu
Eellugu
1923. aasta varatalvel kohtusid Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi, Tallinna II Tütarlaste Gümnaasiumi ja Tallinna Kaarli koguduse Eesti Ühisgümnaasiumi vilistlased, kes olid asunud õppima Tartu ülikooli, enamuses õigus-majandusteaduskonnas. Neil oli tekkinud huvi hoida koolipõlves tekkinud sõprust ning sobivaimaks viisiks selle tarvis leiti olevat akadeemilise naisorganisatsiooni, täpsemalt üliõpilaskorporatsiooni loomine.
Korporatsiooni asutamise ettevalmistamine toimus Tallinnas: sõnastati põhimõtted ja loodi tugev alus ühiste eesmärkide saavutamiseks. Algselt oli eesmärgiks luua Tallinnast pärit üliõpilaste ühendus asukohaga Tallinnas, kuid Tartu ülikooli valitsus ei lubanud registreerida üliõpilasorganisatsioone väljaspool ülikoolilinna.
Korporatsiooni nimi valiti teistkordsel hääletamisel napi häälteenamusega. Amicitia tähendab ladina keeles sõprust, mis pidi kõige paremini iseloomustama ka korporatsiooni liikmete suhteid. Amicitia värvikandjat hüütakse tänaseni amicaks (ld k ’sõbratar’).
Lipukirjaks valiti tollast aega ja naisüliõpilastest korporantide ühiskondlikku positsiooni peegeldav Per aspera ad astra! – läbi raskuste tähtede poole. Valitud motos avaldus soov tõestada end akadeemiliste naistena ning saavutada ühiskondlik tunnustus nii organisatsioonina kui igaüks eraldi ajakohase, kõrgharidust omandava iseseisva noore naisena. [1]
Tsitaat: „Tahtes töötada oma isamaa kasuks ja aidata kaasa Eesti üliõpilaskonna töös ning jääda ka edaspidi tihedasse ühendusse tekib idee – luua naisüliõpilasorganisatsioon, kus kindla distsipliini abil võidakse kasvatada igakülgselt arenenud, iseseisvalt mõtlevat ja kõlblat akadeemilist naist.“ Vil! Cita Modeste Tellmann-Prees asutamisest. [2]
Asutamine
20. novembril 1924 esitati Tartu ülikooli valitsusele palve registreerida naiskorporatsioon
Amicitia. Palvele oli alla kirjutanud 12 tudengit: Hildegard Brett (stud phil), Gerda Kenapea (stud rer merc), Linda Konrad (stud rer merc), Leontine Koppel (stud rer merc), Agnes Müür (stud phil), Anna Poska (stud agr), Alexandra Puurman (stud phil), Emilie Ruubel (stud rer merc), Hilde Sagris (stud rer merc), Erica Zeich (stud rer merc), Helga Leithammel (stud rer merc) ja Lucie Tensing (stud agr). [3]
Esimesel koosolekul valiti esimeheks Linda Konrad, esimehe abiks Hildegard Brett ning sekretäriks Erika Zeich. Pärast registreerimist jätkus organisatsiooni ülesehitustöö ja tegevus peamiselt Tallinnas. Korporatsiooni avapidu toimus 13. detsembril 1924 Tallinnas Linda Konradi kodus, kus südaööl panid 12 asutajaliiget endale esimest korda peale värvilindid ning pähe värviteklid ja kandsid sellest hetkest ühist nime amica.
Tegevus 1924-1940
10. jaanuaril 1925. aastal algas korporatsiooni Amicitia Tartu periood. Esialgu kohtuti Aia tänaval asunud Linda Konradi üliõpilaskorteris. Varsti üüriti konvendi ruumideks korter Lodja tänaval.
Ametnikke valiti kahekümnendatel aastatel kolm korda aastas neljaks kuuks, hiljem kaks korda aastas kuueks kuuks. Korporatsiooni eestseisus oli viieliikmeline ning sinna kuulusid esimees, tema abi, sekretär, laekahoidja ja majapidaja. Eestseisus nimetati 1930. aastatel ümber juhatuseks, rebasvanem-oldermani institutsioon noortevanemaks.
Esimene avalik in corpore värvides ülesastumine toimus Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Tartu ülikooli aulas 24. veebruaril 1925. Tartus saabus esimene ametlik küllakutse korp! Vironialt veebruaris 1925. Sellega oli alguse saanud ametlik akadeemiline suhtlemine teiste Tartu akadeemiliste organisatsioonidega. Tartu laiemale seltskonnale tutvustas amica’sid advokaat ja avaliku elu tegelane korp! Sakala vilistlane Oskar Rütli. Seda võib pidada läbimurdeks toonase Tartu haritlaskonna seltskondlikus elus tunnustuse saavutamisel.
Asutamisperioodile ning esimestele sisseelamiskuudele järgnes 1925. aasta teisest semestrist aktiivne tegevus, liikmeskond kasvas ning tegevus võttis üha selgemaid piire. Amicitia liikmeks võisid astuda vaid Tartu ülikooli eesti soost naisüliõpilased, hiljem aga ka Tartu ülikoolis õppivad mitte-eestlased.
1925. aastal üüriti uus konvendikorter Laial tänaval ning pandi alus oma raamatukogule. Liikmete mitmekülgseks harimiseks kavandati regulaarselt toimunud referaatõhtuid, kus käsitleti ühiskondlikke, kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke teemasid. Oma tähtis roll oli ka seltskonnaelul ning teiste akadeemiliste organisatsioonidega läbi käimisel.
Lisaks akadeemilist laadi ettevõtmistele tegeleti ka enese kehalise arendamisega. Alates 1932. aastast käis regulaarselt harjutamas amicade võrkpallinaiskond. Regulaarsed olid ka võimlemistunnid, mille tarvis oli ülikoolilt saadud võimla ja palgatud võimlemisõpetaja.
Ühiskonnaelus nähti eneseteostusvõimalust läbi erinevate organisatsioonide. Amicitia liikmed olid tegevad Akadeemilises Hõimuklubis, Akadeemilise Majandamise Seltsis, Akadeemiliste Naiste Ühingus, Anglo-Eesti Ühingus ja Akadeemilises Maleklubis. In corpore kuuluti Katiseliidu Naiskodukaitsesse ning võeti osa Üliõpilasedustuse tööst.
27. juunil 1940 toimus korporatsiooni Amicitia viimane koosolek enne Nõukogude okupatsiooni . Koosolekul tegi esinaine ksv! Cita Modeste Tellmann-Prees teatavaks organisatsiooni likvideerimisotsuse. Selleks hetkeks oli korp! Amicitia liikmeskonnas 260 akadeemilist naist.
6. augustist 1940 hakkas kehtima uus ülikooliseadus, millega keelustati ametlikult kõikide akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevus, kuna see olevat rahvavaenulik. [4]
Tegevus Nõukogude okupatsiooni ajal
Teise maailmasõja ajal nõrgenesid kontaktid korporantide vahel. Sõja käigus oli osa amicasid emigreerunud, teadmata hulk liikmeid oli hukkunud või küüditatud. Alles pärast sõja lõppu hakati taas otsima liikmetega omavahelist kontakti.
Järele jäänud liikmeskonnas toimus jagunemine: oli neid, kes distantseerisid end täielikult korporatsiooni liikmelisusest, teised aga jätkasid salajast tegutsemist ning kooskäimist ja isiklike ja korp!-i tähtpäevade tähistamist. Tihedam kooskäimine algas Tartus 1960. aastate lõpul, kus kohtuti kord kuus ühel kindlaks määratud päeval nii Tallinnas kui Tartus. [5]
Taasasutamine
Idee taastada korporatsioon Amicitia tekkis kahel erineval grupil, õigus- ja arstiteaduskonna tudengineidudel, 1989. aastal, kui eesti üliõpilaskonda valdasid tugevad rahvusromantilised meeleolud. Korp! Sakala ksv! Vallo Vanaaseme eestvedamisel said need kaks gruppi neide, tulevasi amicasid kokku.
28. aprillil 1989 kinnitati Tartu Riikliku Ülikooli nõukogus korp! Amicitia põhikiri ja korporatsioon loeti ametlikult taasasutatuks. Korporatsiooni liikmeskonda kuulusid esimesest tegutsemisajast üksnes vilistlased ning taasasutajad, kes sel hetkel olid rebase staatuses, kuid pidasid sealjuures ka ameteid.
Taasasutajad: Terje (Tari) Eipre (stud iur), Lea Morgen (stud med), Piret (Lemming) Vanaaseme (stud med), Hille Raud (stud iur), Eva Raud (stud hist), Ülle Vahar (stud chem), Maire (Verlin) Suurkivi (stud med), Merike Sisask (stud iur) ja Ene (Kattel) Laht (stud chem). [6]
Tegevus tänapäeval
Korp! Amicitia liikmeskonda kuulub üle maailma ligi 300 naist. Peamine tegevus on koondunud Tartusse, kus toimub aktiivne organisatsiooniline tegevus. Igal nädalal peetake ühiseid koosolekuid, referaatõhtuid ning võetakse ette ühistegevusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Lisaks Tartus Kastani tänaval asuvale konvendikorterile on korp!-i liikmete kasutuses ka Tallinnas asuv korter Laial tänaval.
Kanadas Torontos asub väliskoondis, mis ühendab Põhja-Ameerikas elavaid eesti soost naistudengeid. Toronto koondis sai alguse vil! Lydia Suursööti eestvedamisel. Koondise ametlikuks asutamispäevaks peetakse 28. novembrit 1952. [7]
Liikmed
Korporatsioon Amicitia võtab oma liikmeskonda eesti soost naisüliõpilasi, kes on või on olnud immatrikuleeritud ülikooli ning ei kuulu ühtegi teise akadeemilisse üliõpilasorganisatsiooni. Korporatsiooni liikmelisus on eluaegne, ning korporatsiooni nõuded ja põhimõtted täitmiseks ka väljaspool konvendielu.
Liikmed jagunevad auvilistlasteks (auvil!), vilistlasteks (vil!), lihtvilistlasteks (liht!vil!), üliõpilasvilistlasteks (ül!vil!), tegevliikmeteks (tgl!), lihtliikmeteks (l!l!) ja rebasteks (reb!). Korporatsiooni Amicitia täieõiguslikku liiget (tgl! või vil!) kutsutakse amicaks.
1939. aastal korp! Amicitia 15. aastapäeva puhul valiti auvilistlasteks kõik asutajaliikmed ning oma ühiskondliku või akadeemilise tegevusega silma paistnud daamid. [8]
Auvilistlased
Emilie Aamisepp-Ruubel, Linda Gromoff-Konrad, Maria Laidoner-Kruszewska, Agnes Müür, Xenia Poska, Lenna Saarekivi-Koppel, Hilda Sagris, Erika Zeich, Anna Tõrvand- Tellmann, Helene Vachmann, Ellen Leivat. [8]
Sümboolika
Korp! Amicitia lipuvärvid helelilla-tumeroheline-kuldne kombinatsioon sümboliseerib korp! Amicitia kolme põhimõtet: värvidele vastavalt julgust, lootust, ausust. Lipuvärvide autor on auvil! Emilie Ruubel ning see kombinatsioon on inspireeritud sirelioksast kuldses vaasis. Värvikooslus valiti välja 1924. aastal 92 erineva kombinatsiooni hulgast kui kõige ilusam, elegantsem ja naiselikum.
Korp! Amicitia tekkel on sirelilillast sametist põhjaga, mille keskel on rosett ehk ornament-tikand. See sümboliseerib korp!-i asutajaliikmeid. Rosetil on kujutatud numbrit 12, mida on ringis ühe joonega ühendatud 12 korral. Roseti keskel on korp! Amicitia vääntaäht. Sirelilillat põhja ümbritsevad tumeroheline ning kuldne värviriba. Rebastekkel on must ning selle küljele on kinnitatud hõbedane vääntäht.
Lisaks värvidele kasutab korporatsioon Amicitia välismärkidel sirklit ehk vääntähte, mis moodustub tähekombinatsioonist V-C-F-C-A. Need on algustähed hüüdest „Vivat, crescat, floreat corporatio Amicitia!” (ld k ’Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Amicitia!’). Värve ning vääntähte kasutab korp! Amicitia näiteks ehetel ja trükistel. [9]
Puutumatu sümboolika alla kuuluvad korp! Amicitia lipud, vapp, värvi- ning rebasteklid ning värvilindid. Samuti pole korp!-i mittetäieõiguslikel liikmetel luba puutuda korp!-i eestseisuse mööblit.
Sõprusorganisatsioonid
Korp! Imeria
Korp! Amicitia sõprusorganisatsiooniks Lätis on naiskorporatsioon Imeria, mis loodi 19. novembril 1924. aastal Riias. Taasasutati 12. aprillil 1990. aastal. Värvideks on pruun- helesinine-kuldne. Korp! Amicitiaga loodi sõprusleping 1939. aastal ja 1991. aastal taastati sidemed. [10]
Wiipurilainen osakunta
Korp! Amicitia sõprusorganisatsiooniks Soomes on Wiipurilainen osakunta, mis on asutatud 1653. aastal Turu akadeemia juures. 1828. aastal toodi Turu akadeemia üle Helsingisse ja ka osakunna tegevus jätkus Helsingis. Värvideks on punane-kollane-sinine. Korp! Amicitiaga loodi sõprusleping 1991. aastal. [10]
Viited
- ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 11-13
- ↑ Vivat academia lk 414
- ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 13
- ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 13-24
- ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 24-26
- ↑ Vivat academia lk 424-428
- ↑ Vivat academia lk 421-422
- ↑ 8,0 8,1 Korp! Amicitia album 2004 lk 23
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKodulon ilma tekstita. - ↑ 10,0 10,1 Korp! Amicitia koduleht
Välislingid