Rünkpilved

Rünkpilved

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nende aluse kõrgus on harilikult 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, millest ka nimetus.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud. Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka lume- ja jääkristallide segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest tuleb hoogsademeid ja millega on seotud äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid).

Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.

Rünkpilvede alamliigid ja vormid

• tornjad rünkpilved (Cumulus castellanus ehk Cu castellanus)
• võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
• rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
• madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
• keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
• õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
  • Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus (pilvetänavad)

• 
  Cumulus humilis
• 
  Cumulus mediocris
• 
  Cumulus congestus