Arutelu:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Okupatsiooni periood

Teise maailmasõja käigus, 7. juulist 1941 kuni 24. novembrini 1944 oli Eesti ala okupeeritud

See ei ole päris nii. 7. juulil jõudsid sakslased eesti pinnale, Tallinnani jõudsid nad alles augustis.

Alguses tuleks anda mingi definitsioon. Andres 09:40, 17 august 2005 (UTC)

Arvan, et 7. juulil ja 24. novembril on ka mingi tähendus. Andres 04:59, 18 august 2005 (UTC)

8. juulil vallutati sakslaste poolt Pärnu, millest võib eeldada, et ju siis 7. juulil esimesed Saksa väed Eesti pinnale jõudsid. 24. novembril lõppes Lääme-Eesti saarte vallutamine Nõukogude armee poolt. Arvan, et need daatumid võiks ära märkida peatükkides okupatsiooni algus ja lõpp--Boy 07:50, 18 august 2005 (UTC)

Jah. Andres 07:51, 18 august 2005 (UTC)

Lõpp

Viimane eesti punkt kust lahkusid Saksa väed oli Ruhnu saar 15. detsember 1944.--Animagi 30. juuni 2007, kell 18:35 (UTC)

Kas see ei peaks leidma äramärkimist?--Animagi 30. juuni 2007, kell 19:49 (UTC)

Kui kindlalt tead, siis muidugi märgi. Andres 30. juuni 2007, kell 19:51 (UTC)

See on kirjas ka artiklis 15. detsember.--Animagi 30. juuni 2007, kell 19:59 (UTC)

Redaktsioonid

Siin on anonüümse kasutaja redaktsioon. Andres 04:57, 18 august 2005 (UTC)

7. juulist 1941 24. novembrini 1944 kehtis Eestis Saksa okupatsioon. Peamised haldusasutused olid Saksa armeegrupi Nord tagalastaap, mis asus juuli lõpust 1941 augusti alguseni 1944 Võrus, (tagalaülem kindral Franz Roques) ja Ida maa-ala Riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ostland) Eesti kindralkomissariaat, mis tegutses 6. detsembrist 1941 17. septembrini 1944 (kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann). Sellel ajavahemikul kuulus Eesti Ida maa-ala Riigikomissariaadi kindralkomissariaadina (Generalbezirk Estland) Saksa Riigi poolt okupeeritud alade hulka. Neid haldusorganisatsioone abistas kollaboratsionistidest koosnev Eesti Omavalitsus - juht Hjalmar Mäe.

Natsid kavatsesid osa rahvastikust hävitada või Peipsist ida poole, Ingerimaale, ja Valge mere äärde, Karjalasse, ümber asustada ning Eesti ca 20 aastaga germaniseerida. Kehtestati terrorirežiim. 1944. aasta alguseks oli Eestis asutatud üle 20 koonduslaagri. Natsid mõrvasid Eestis üle 61 000 eraisiku, sealhulgas palju mujalt tooduid, ja 64 000 sõjavangi. Terrori ohvreina hukkusid professorid Artur-Tõeleid Kliimann ja Peeter-Heinrich Rubel, kirjanikud Johannes Ruven ja Evald Tammlaan ning kunstnikud Andrus Johani, Nikolai Kummits, Arkadio Laigo ja Kaarel Liimand. Rahvusvahelist õigust rikkudes mobiliseeriti Eesti kodanikke Saksa armeesse: "Eesti Leegioni", idapataljonidesse jt. väeosadesse; ja värvati Omakaitsesse. Noori saadeti Saksamaale tööteenistusse. Osa Eesti elanikkonnast avaldas natsidele vastupanu, esines sabotaaži ja diversiooni. Tegutsesid "saksaaegsed" metsavennad.

Andres 04:57, 18 august 2005 (UTC)

Artikli seisund

Olen päri vajadusega lisada nendele esitatud faktiväidetele viiteallikad aga enne oleks vist vaja kokku leppida kelle andmeid usaldada. NL poolsetesse andmete suhtes on tõsiseid eelarvamusi ja Eestipoolseid ei ole sellest ajast veel kätte sattunud. Proovin kätte saada "Valge raamatu -Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi", mis kajastab aastaid 1940-1991, võib-olla annab sealt midagi võtta... 4. oktoober 2008, kell 20:41 (UTC)

Võime ju iga kord anda ülevaate, milliseid erinevaid andmeid on esitatud. Kui on põhjust mingeid andmeid umbusaldada, tuleb see põhjus ära tuua ning anda viide. Andres 5. oktoober 2008, kell 06:29 (UTC)

Artikkel on EV ajaloo seisukohalt üks tähtsamaid ning on lausa kohutav, et siin on väga palju viitamata materjali. Palun aidake seda parandada kiiremas korras! --kanakukk 10. oktoober 2008, kell 21:31 (UTC).