Aserbaidžaani keel
| aserbaidžaani keel (azərbaycan dili) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Aserbaidžaanis, Iraanis, Gruusias, Venemaal, Türgis |
| Piirkonnad | Kaukaasia |
| Kokku kõnelejaid | 20-30 miljonit |
| Keelesugulus |
turgi keeled oguusi keeled aserbaidžaani keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Aserbaidžaan |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | az |
| ISO 639-2 | aze |
Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka. Peale Aserbaidžaani kõneldakse seda Gruusias, Armeenias, Iraanis, Iraagis ja Türgis.
Aserbaidžaani keel kuulub oguusi keelte hulka, kuid tal on ka kõptšaki keeltele omaseid jooni.
Aserbaidžaani kirjakeel, mis pärineb 13. sajandist, rajanes 1929. aastani araabia kirjal, seejärel võeti kasutusele ladina kiri ning 1939 vene tähestikul põhinev tähestik. Aastal 1991 mindi üle ladina kirjale.
Hääldustabel:
c - dž
ç - tš
ə - ä
g - peenendatud ehk palataliseeritud g
ğ - [γ] (g sarnane frikatiiv)
ı - õ
j - ž
q - k
ş - š
x - h või hh
y - j
Rõhk on viimasel silbil.
Tähestikkude vastavuse tabel:
| A | B | C | Ç | D | E | Ə | F | G | Ğ | H | X | I | İ | J | K | Q | L | M | N | O | Ö | P | R | S | Ş | T | U | Ü | V | Y | Z | |
| a | b | c | ç | d | e | ә | f | g | ğ | h | x | ı | i | j | k | q | l | m | n | o | ö | p | r | s | ş | t | u | ü | v | y | z | ' |
| А | Б | Ҹ | Ч | Д | E | Ә | Ф | Ҝ | Ғ | Һ | Х | Ы | И | Ж | К | Г | Л | М | Н | О | Ө | П | Р | С | Ш | Т | У | Ү | В | J | З | |
| а | б | ҹ | ч | д | е | ә | ф | ҝ | ғ | һ | x | ы | и | ж | к | г | л | м | н | о | ө | п | р | с | ш | т | у | ү | в | j | з | ' |
Kirjandust
- Vidadi Mamedov, "Aseri-eesti sõnaraamat", Eesti Keele Sihtasutus 2000. ISBN 9985-9260-5-6