Rohukonn

Rohukonn
Taksonoomia

Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

Leviala

Rohukonna leidub kogu Euroopas, kaasa arvatud Eestis.

Kehaehitus

Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonnad on pruuni ja värvi ja kirju kõhualusega.

Eluviis

Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist Aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas.

Rohukonna peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised.

Paljunemine

Rohukonn Prandi külas.

Peale talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse. Kudema siirduvad rohukonnad samasse paika kus nad ise ilmale tulid. Koos esimeste isasloomade saabumisega algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on samal ajal silmatorkavalt paksud.

Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, kuni 12 cm sügavusse vette 670–4000 muna, mis kleepuvad kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5–16 päeva pärast kudemist. Rohukonna kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab rohukonn 26–33 mm pikkuseks.

Looduskaitse

Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik.